Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks võtta vastu kaebaja kirjad ja väljastada kaebajale ümbrik
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Tartu Vangla 28.01.2019 esitatud tõend, s.o Vjatšeslav Koguti 21.01.2019 vaie nr 1-11/15-1 seoses suitsetamiskeeluga. Võtta tõendina asja juurde Tartu Vangla poolt 28.01.2019 edastatud kinnipeetava kirjade registreerimislehe koopia.
2.Jätta Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas 21.01.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Tartu Vangla ametnikke võtma vastu kaebaja kaks kirja, mis on adresseeritud Viru Vangla ja Tartu Vangla direktorile, ning registreerida need kirjade registris. V. Kogut taotleb lisaks ühe suure ümbriku väljastamist ning palub vanglal võtta vastu kiri Euroopa Inimõiguste Kohtule ja see edastada kohtule. V. Kogut taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist rahaliste vahendite puudumise tõttu.
2.V. Kogut esitas 22.01.2019 täiendava avalduse, milles märgib, et saatis kohtule 21.01.2019 esialgse õiguskaitse taotluse, kuna vangla ei võta vastu kirju. Avalduse kohaselt on kaebajale antud 22.01.2019 ümbrikud ning kaebajal õnnestus saata kirjad Euroopa kohtusse. Ametnikud ikka ei võta vastu ega registreeri Viru Vangla ja Tartu Vangla direktorile adresseeritud kirju, mida kaebaja tahab saata alates 20.01.2019.
3.V. Kogut esitas 23.01.2019 täiendava avalduse, milles märgib, et esitas kohtusse esialgse õiguskaitse taotluse selle kohta, et temalt ei võeta vastu kirju. 23.01.2019 keeldus korrapidaja vastu võtmast kirju Tartu Vangla ja Viru Vangla direktorile. Samuti keeldus väljastamast ümbrikku 23.01.2019 koostatud kirja saatmiseks Viru Vanglasse. Ametnikud rikuvad VSkE § 47; Tartu Vangla kodukorra p 15.1.10; VangS § 28 lg 3, § 29 lg 5.
4.Kohus palus 23.01.2019 määrusega Tartu Vanglal esitada seisukoht V. Koguti esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning kohtueelse menetluse materjalid.
5.Tartu Vangla esitas kohtule 25.01.2019 vastuse, mille kohaselt on V. Koguti esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatu, kuna kõik taotluses mainitud tegevused on kinnipeetavale võimaldatud. Vastuse kohaselt esitas kinnipeetav 13.01.2019 kirja väljasaatmiseks, mis on adresseeritud Viru Vangla direktorile ning 17.01.2019 ja 21.01.2019 esitas kinnipeetav kinnises ümbrikus kaks kirja, mis olid adresseeritud Tartu Vangla direktorile. Tartu Vangla direktorile edastatud kirjade sees on kinnipeetav esitanud kaks vaiet, mis on registreeritud 21.01.2019 numbriga 1-11/15-1 (seoses suitsetamiskeeluga) ja 23.01.2019 numbriga 1-11/19-1 (seoses ümbrikute mitteväljastamisega ja kirjade mittevastuvõtmisega). Mõlemad vaided on vangla teatel käesoleval ajal menetluses. Tartu Vangla selgitab veel, et kinnipeetav V. Kogutile on võimaldatud vangla poolt kaks A4 suuruses ümbrikku Euroopa Inimõiguste Kohtusse dokumentide edastamiseks. Kinnipeetav andis väljasaatmiseks 22.01.2019 kaks kirja, mis olid adresseeritud Euroopa Inimõiguste Kohtule. Nimetatud kirjad kogukaaluga 530 grammi saadeti vanglast välja 23.01.2019.
6.Tartu Vangla esitas 28.01.2019 täiendava seisukoha, mille kohaselt kontrolliti asjaolusid ning selgus, et 20.01.2019 õhtul soovis kaebaja välja saata kirju ning soovis saada ka vangla templiga ümbrikke. Kinnipeetavale võimaldati ümbrikke ning kaebaja edastas vaid kaks kirja välja saatmiseks, mis olid adresseeritud Tartu Ringkonnakohtule. Kinnipeetav soovis saada suuri ümbrikke, kuid sel hetkel neid ei olnud. Kinnipeetavale pakuti, et antakse A5 suurusega ümbrikuid, et saaks sinna oma kohtu paberid panna, kuid kinnipeetav ei olnud nõus. Kinnipeetavale öeldi, et A4 suuruses ümbrikke saab küsida järgmisel päeval. Lisaks selgitati kinnipeetavale, et Tartu Vangla direktorile saatmiseks vangla templiga ümbrikke ei väljasta ning kinnipeetaval on võimalus esitada omapoolsed pöördumised läbi inspektor-kontaktisiku. Lisaks teavitas vangla, et kaebajale on määratud inspektor-kontaktisik V. Tsaplin, kes käib kinnipeetava juures tööpäeviti kahel või kolmel korral päevas. Inspektor-kontaktisik käib kinnipeetava juures lahendamas tema olmeprobleeme ning võtab vastu pöördumisi. Kinnipeetavale on korduvalt selgitatud, et taotlused, vaided ja pöördumised tuleb esitada inspektor-kontaktisiku vahendusel ning Tartu Vangla direktorile vaide esitamiseks vangla templiga ümbrikke ei väljastata.
7.Kohtule saabus 28.01.2019 V. Koguti avaldus, mille kohaselt on ta esitanud 21.01.2019 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja väidab, et kirjad Tartu Vangla ja Viru Vangla direktorile on siiani tema käes. 24.01.2019 ja 27.01.2019 kirju vastu ei võetud, keeldutakse ümbrikke väljastamast ning ei registreerita kirju. Kohtu seisukoht
8.Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud taotlust selliselt, et V. Kogut palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Tartu Vangla ametnikke võtma vastu kaebaja kirju, mis ta soovis edastada 20.01.2019, võimaldama kaebajale ümbrikke ning edastama kirjad isikutele, kellele kaebaja need on adresseerinud. Kohus ei käsitle käesolevas määruses 23. jaanuari sündmusi esialgase õiguskaitse aspektist, kuna kaebaja kinnitas menetlusdokumendis tahet esialgsele õiguskaitsele seoses 20. jaanuari vanglateenistuse toimingutega ja ajaliselt ei saanud sel ajal veel vanglale vaiet 23. jaanuari tegevusele olla esitatud. Seadus seob esialgse õiguskaitse taotluse esitamise õiguse aga käimasoleva vaidemenetlusega.
9.Tartu Vangla on kinnitanud, et 23.01.2019 on registreeritud V. Koguti vaie nr 1-11/19-1 seoses ümbrikute mitteväljastamisega ja kirjade mittevastuvõtmisega ja see on menetlusse võetud. V. Kogut märgib ise taotluses kohtule, et soovis esitada vaiet 20.01.2019. Kohtule edastatud vaide
koopiast nähtub, et vaidele on kuupäevana kinnipeetav märkinud 20.01.2019. Esialgse õiguskaitse taotluse esitas kinnipeetav kohtule 21.01.2019 (kuupäev ümbrikul) ning taotluse lisas selgitab kaebaja, et tema taotlust ega vaiet ei võetud vastu 20.01.2019 õhtusel loendusel kell 20. Tartu Vangla 25.01.2019 vastusest kohtule nähtub, et kaebaja esitas 21.01.2019 kinnises ümbrikus kaks kirja, mis olid adresseeritud Tartu Vangla direktorile. Tartu Vangla direktorile edastatud kirjade sees oli kaks vaiet, sh 23.01.2019 reg vaie nr 1-11/19-1 seoses ümbrikute mitteväljastamisega ja kirjade mittevastuvõtmisega. Seega esitati vaie ja taotlus kohtule samal päeval. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal ning HKMS § 249 lg 5 järgi tuleks taotlus esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist. Isegi kui lugeda eeltoodust tulenevalt, et esialgse õiguskaitse taotluse formaalsed eeldused on täidetud, sest vaidemenetlus on parasjagu vanglas pooleli ning vaie ja taotlus esitati samal päeval, siis leiab kohus, et ära on langenud esialgse õiguskaitse vajadus.
10.Vastavalt HKMS § 249 lg-le 3 jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Käesoleva haldusasja menetluse kestel on kaebaja saatnud Tartu Halduskohtule koos esialgse õiguskaitse taotlusega neli avaldust. Kaebaja on saanud edastada soovitud kirjad kohtutele, sh Euroopa Inimõiguste Kohtule ning asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud seda koheselt 20.01.2019 ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus võtab käesoleva haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla poolt 28.01.2019 edastatud kinnipeetava kirjalehe registreerimislehe koopia.
11.Kaebaja väidab, et tema peab saatma vangla direktorile kirju oma kulul. Kaebaja väidab, et Tartu vangla tegevus on õigusvastane ning tema õigusi on rikutud. Kaebaja on saanud sellele vaatamata saata kirju nii kohtutele kui Tartu Vangla direktorile, tema vaie seoses kirjade saatmise mittevõimaldamisega on menetluses, vangla on selle kätte saanud. Kohtule ei nähtu, et kaebajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja saab pärast vaidemenetluse lõppu pöörduda kaebusega kohtu poole, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel.
12.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
13.Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis jääb ka kaebaja menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.