1.Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-17-2782 olevad dokumendid (kaebuse lisa ja Viru Vangla 25.01.2018 vastus kohtunõudele nr 2-6/2559-2 koos lisadega).
2.Lõpetada menetlus kaebuse Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 tühistamisnõude osas.
3.Tagastada kaebus hüvitamisnõuete osas.
4.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Asjaolud ja menetluse käik
1.A. K esitas 23.10.2018 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla tegevuse ja käskkirjade peale.
2.Tartu Halduskohus edastas 20.11.2018 Viru Vanglale päringu ja nõudis vanglalt välja kaebust puudutavaid dokumente.
3.Tartu Halduskohus edastas 20.11.2018 kaebajale päringu ja kohustas teda esitama kohtule täiendavaid selgitusi.
4.Viru Vangla ja kaebaja vastasid kohtunõudele 26.11.2018. Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitab muu hulgas asjas välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
6.Nähtuvalt haldusasja materjalidest oli kaebus esitatud järgmistes nõuetes: 1) Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 kehtetuks tunnistamine (tühistamine). 2) Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 alusel kartserisse paigutamisega seoses ilma meditsiinilise ekspertiisita ning seoses kartseri tingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks; 3) kaebaja tööle määramise käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ja seoses osaliselt töövõimetu kaebaja tööle suunamisega (tööle määramise käskkiri) tekitatud kahju hüvitamiseks; 4) seoses vangla poolt kaebaja isikuandmete edastamisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamiseks; 5) seoses kaebaja suunamisega analüüside tegemiseks tekitatud kahju hüvitamiseks; 6) seoses vale diagnoosi panemisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib, et kaebaja taotles kaebuses nimetatud käskkirjade ja toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja nende toimingutega talle tekitanud kahju hüvitamist. Kaebaja tuvastamisnõuete eesmärgiks oli talle tekitatud kahju hüvitamine. Kaebusest ei nähtu, et tuvastamisnõuded oleksid esitatud, lähtudes soovist vältida edaspidiseid õiguserikkumisi. Kuna kaebaja esitas hüvitamisnõuded samas kaebuses, siis arvestades eelpoolnimetatuga, peab kohus tuvastamisnõudeid hõlmatuks hüvitamisnõuetega. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras teha vanglale ettekirjutus mitte määrata kartserikaristust tööst keeldumise eest.
7.Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuses esitatud nõuete lubatavuse osas (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (II). I
8.Kaebaja taotles kohtult Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 tühistamist.
8.1.Kohus on seisukohal, et selle nõude osas ei ole kaebus tähtaegne.
8.2.Kohus tuvastas, et Viru Vangla 13.09.2017 käskkirjaga nr 6-3/898-1 karistati kaebajat distsipliinirikkumise eest (keeldus asumast tööle) ja talle määrati 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kaebaja esitas 18.09.2017 Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 peale vaide. Viru Vangla jättis 30.10.2017 vaideotsusega nr 6-12/348-4 vaide rahuldamata. Kaebaja tutvus vaideotsusega 30.10.2017. Seejärel pöördus kaebaja 30.11.2017 Viru Maakohtusse avaldusega Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 peale. Viru Maakohus keeldus 05.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 217-18115 avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas avalduse selle esitajale. Kaebaja sai maakohtu määruse kätte 06.12.2017. Esmakordselt esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 peale 14.12.2017. Tartu Halduskohus jättis 26.01.2018 määrusega haldusasjas nr 317-2782 kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu või esitama taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kaebaja jättis puudused
kõrvaldamata ja kohus tagastas 16.02.2018 määrusega kaebuse. Tartu Halduskohtu 16.02.2018 määrus jõustus 10.03.2018.
8.3.Eelnevast nähtub, et esimene Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 vaidlustamisega seotud vaidemenetlus lõppes 30.10.2017 ja halduskohtumenetlus vastavalt 16.02.2018. Kohus märgib täiendavalt, et juba 30.11.2017 Viru Maakohtule esitatud avaldus, milles kaebaja vaidlustas Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1, ei olnud tähtaegne. Seega, isegi siis, kui kaebaja oleks pöördunud halduskohtusse 30.11.2017 kaebusega, oleks ta rikkunud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30- päevast tähtaega. Kuna kaebaja sai vaideotsuse kätte 30.10.2017, siis vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 oli Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/8981 vaidlustamise viimaseks kaebuse esitamise tähtajaks 29.11.2017.
8.4.Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 63/898-1 peale teistkordse vaide 18.06.2018. Viru Vangla tagastas 16.07.2018 vaideotsusega nr 6-12/347-3 kaebaja vaide sisuliselt läbivaatamata vaide esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja pöördus 23.10.2018 halduskohtusse uuesti kaebusega Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 tühistamise nõudes. Kuigi haldusasja materjalidest ei ole näha, mis kuupäeval sai kaebaja 16.07.2018 vaideotsuse nr 6-12/347-3 kätte, ei ole eluliselt usutav, et vangla venitas selle kaebajale kättetoimetamisega kuni 23.09.2018. Järelikult, ka 23.10.2018 kohtule esitatud korduv kaebus Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 tühistamiseks ei ole tähtaegne.
8.5.HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Tartu Ringkonnakohus leidis, et uue samasisulise nõude esitamisega vastustajale ei saa kinnipeetav käivitada kohtueelse lahendamise menetlust. Kohtueelses menetluses ei ole haldusorganil kohustust ega õigust samal alusel esitatud sama nõude uueks lahendamiseks. Nõude uuesti esitamine ei muuda õiguslikult olematuks sama nõude varasemal lahendamisel tehtud otsustusi. Seetõttu, sõltumata kohtueelses menetluses uuesti esitatud nõude menetlemisel tehtavast otsustusest, ei saa see kaasa tuua seaduses sätestatud halduskohtusse pöördumise tähtaja uuesti kulgema hakkamist.1 Kohus on seisukohal, et seaduses sätestatud halduskohtusse pöördumise tähtaeg ei hakka samuti uuesti kulgema juhul, kui kohus tagastab kaebuse määrusega kõrvaldamata jäetud puuduste tõttu. Samuti haldusasja materjalidest, ei nähta, et esineksid alused lõpetatud haldusmenetluse uuendamiseks vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §le 44.
8.6.Tuginedes eelpoolnimetatule, hakkas kulgema tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg alates hetkest, kui kaebaja sai 30.10.2017 nr 6-12/348 vaideotsuse kätte ja lõppes 29.11.2017, kuid mitte pärast 16.07.2018 vaideotsuse nr 6-12/347-3 kättesaamist. Kaebaja esitas uue kaebuse halduskohtule 23.10.2018 ehk 10 kuud pärast seaduses sätestatud kaebuse esitamise tähtaega ja 7 kuud pärast Tartu Halduskohtu 16.02.2018 määruse jõustumist haldusasjas nr 3-17-2782.
8.7.Kaebaja selgitas kohtule, et ei tegelenud käskkirja vaidlustamisega muuhulgas tervislikel põhjusel. Kaebaja ei ole täpsustanud, milline konkreetne terviseprobleem takistas tal Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 vaidlustamiseks õigeaegselt kohtusse pöördumist. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja pöördus 30.11.2017 avaldusega maakohtusse ja 14.12.2017 kaebusega halduskohtusse oli ta suuteline vaidlustama 13.09.2017 käskkirja nr 63/898-1 ka halduskohtus õigeaegselt. Kohus ei pea usutavaks, et kaebajal esines selline
TrtRKm 3-17-1641.
tervisehäda, mille tõttu ei olnud ta võimeline ka maksejõuetuse korral taotlema haldusasjas nr 3-17-2782 riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja hiljem ka rikutud kaebetähtaja ennistamist. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et juba haldusasja ettevalmistavas menetluses on ühiselt selge, et kaebetähtaega on rikutud ja selle ennistamiseks puuduvad alused.
8.8.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3, lõpetab kohus kaebuse menetluse Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 tühistamise nõude osas nõuet menetlusse võtmata.
8.9.Kohus märgib, et ei anna kaebajale võimalust üle minna Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele, kuna käskkirja tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega. Kohus selgitab täiendavalt, kui kaebaja leiab, et ta ei ole võimeline halva terviseseisundi tõttu töötama, siis sellisel juhul oleks tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kaebajal kehtiva käskkirja, millega talle määratakse distsiplinaarkaristusi tööst keeldumise eest, vaidlustamine alguses vaidemenetluses ja vajaduse järgi ka halduskohtumenetluses.
9.Kaebaja taotles muu hulgas kohtult talle tekitatud kahju hüvitamist seoses: 1) Viru Vangla 13.09.2017 õigusvastase käskkirja nr 6-3/898-1 alusel kartserisse paigutamisega; 2) Viru Vangla 13.09.2017 käskkirja nr 6-3/898-1 alusel kartserisse paigutamisega seoses ilma meditsiinilise ekspertiisita ja seoses kartseri tingimustega; 3) seoses kaebaja tööle määramisega; 4) seoses kaebaja isikuandmete edastamisega kolmandatele isikutele, 4) seoses kaebaja suunamisega analüüside tegemiseks; 5) aga samuti seoses arstide poolt vale diagnoosi panemisega.
8.1.Kohus tuvastas, et eelpoolnimetatud nõuete osas on kaebajal läbimata vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8 ja HKMS § 47 lg-le 1 kohustuslik kohtueelne menetlus (v. a nõue seoses arstide poolt vale diagnoosi panemisega). Kaebaja ei ole pöördunud vangla poole mitte ühegi kahjunõudega. (tl. 58) Järelikult kaebus hüvitamisnõuete osas ei ole lubatud ja kuulub tagastamisele.
8.2.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõuete osas selle esitajale läbivaatamatult.
8.3.Kaebuse läbivaatamine hüvitamisnõude osas seoses arstide poolt kaebajale vale diagnooside panemisega ei kuulu tulenevalt kohtupraktikast halduskohtu pädevuse. Nimelt leidis Riigikohus, et vanglaarstide poolt kinnipeetavatele pandud diagnoosid on meditsiinilised otsused, mille õiguspärasuse hindamine on maakohtu, mitte halduskohtu pädevuses. Samuti on maakohtu pädevuses kahjunõuete läbivaatamine, mille aluseks on arstlikud otsused.2
8.4.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1, tagastab kohus kaebuse seoses arstide poolt kaebajale vale diagnoosi panemisega selle esitajale läbivaatamatult. II
9.Kaebaja taotles kohtul esialgse õiguskaitse korras teha vanglale ettekirjutus mitte määrata kartserikaristust tööst keeldumise eest. Kohus tuvastas, et viimasel korral määras vangla kaebajale distsiplinaarkaristuse tööst keeldumise eest 26.10.2018 käskkirjaga nr 6-3/913-1 ja
RKHKo 3-3-1-50-14; RKTKo 3-2-1-171-10.
kaebaja ei ole seda käskkirja vaidemenetluses vaidlustanud. Seega ei käi nüüd karistuse määramise käskkirja osas ei vaidemenetlust ega halduskohtumenetlust. Järelikult ei ole täidetud HKMS §-s 249 sätestatud esialgse õiguskaitse esitamise lubatavuse kriteeriumid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 55 lg-st 2, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.