Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(4)

2-16-10912 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 14. juulil 2016 kohtule hagiavalduse kostjate vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostab hageja alates 13. jaanuarist 2003 I.Grafovi 7 ja 9 Narva elumajade haldamist ja majandamist. Korteriomand asukohaga XXX, Ida-Viru maakond kuulub kostjatele. Kostjad on ühisomanikud. Kostjad on jätnud oma kohustused hageja eest osaliselt täitmata ja nende võlgnevus moodustab alates 01. detsembrist 2012 kuni 01. juulini 2016 kokku 909,15 eurot. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse summas 909,15 eurot.

KOHTUISTUNG

Kostjad Viru Maakohtu 04. novembri 2016kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohus kontrollib TsMS § 413 lg 3 p 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise tingimusi.

2(4)

2-16-10912 Kohtukutsed on kostjatele kätte antud 06. oktoobril 2016 kostjale II edasiandmiseks ja kostjale I samal päeval isiklikult allkirja vastu. Kostjatele oli kohtukutsetes selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise tagajärgi ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust. Kostja I ei ole kohtule teatanud, et soovib istungi edasi lükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta. Kostja I ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks. Kostja II esitas kostja I kohta kutse väärteomenetleja juurde, kutsel märgitud aeg on sama, mis kohtuistungi aeg. Kohus tuvastas, et kutse väärteomenetleja juurde on väljastatud 25. oktoobril 2016, kohtukutse 04. novembri 2016 kohtuistungile on kostjale i kätte toimetatud 06. oktoobril 2016, s.o enne kutse tegemist väärteomenetleja juurde ilmumiseks. Kostjal I oli võimalus teatada väärteomenetlejale kohtuistungist. Kohus ei loe kostja I kutset väärteomenetleja juurde mõjuvaks põhjuseks kohtuistungilt puudumiseks, kuna tegemist ei ole sellise asjaoluga, mida kostja I ei oleks saanud mõjutada. Kostja II esitas enne kohtuistungit avalduse lükata istung edasi seoses lapse haigusega. Kohus jättis kohtuistungil kostja II taotluse rahuldamata, kuna kostja II ei põhistanud ühtegi objektiivset asjaolu, mille tõttu ta ise ei saaks kohtuistungile ilmuda. Kostja II tõend lapse haiguse kohta on antud kostja I nimele haige lapse hooldamise vajaduse kohta perioodiks 31. oktoober 2016 kuni 04. november 2016. Kostja II ei esitanud kohtule ühtegi tõendit objektiivse asjaolu kohta, mille tõttu ta ise ei saaks kohtuistungil osaleda. Kostja II on esitanud vastuseks kohtule võlgnevuse kustutamise graafiku, kuid sisulist vastust esitatud ei ole, kostja I vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kumbki kostjatest ei ole teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja arutamisega ilma nende kohalolekuta. Kohus ei tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb TsMS § 413 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13, korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, KÜS § 7 lg 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 ja lg 3, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja korteriomandi I.Grafovi tn 9-6, Narva majandamiskulude võlgnevuse perioodi eest 01. detsember 2012 kuni 30. juuni 2016 kokku summas 909,15 eurot (sealhulgas viivis 355,39 eurot).

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimese lause alusel, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3(4)

2-16-10912 Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 175 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 175 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.