Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel 15.11.2018, Tartu 3-18-1157 Vjatšeslav Koguti kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses Viru Vangla 04.12.2017. a käskkirjaga nr 6-4/372-1, 08.12.2017. a käskkirjadega nr 6-4/372-2 ja 6-4/273-3, 08.03.2018. a käskkirjaga nr 6-4/372-4 ja 08.01.2018. a käskkirjaga nr 6-3/27-1 Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a määrus Vjatšeslav Koguti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Kogut
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale.
2.Tagastada Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole resolutsiooni p-i 1 osas edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1). Määruse resolutsiooni p-i 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 04.12.2017. a käskkirjaga nr 6-4/372-1 alates 04.12.2017 V. Koguti suhtes kuni asjaolude äralangemiseni täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist; kehakultuuriga tegelemise keelamist.
2.Viru Vangla täiendas 08.12.2017. a käskkirjaga nr 6-4/372-2 vangla 04.12.2017. a käskkirja nr 6-4/372-1 ning kohaldas alates 08.12.2017 V. Koguti suhtes kuni asjaolude äralangemiseni lisaks ohjeldusmeetmena käeraudade paigaldamist taha asetatud kätele enne kambrisse sisenemist ja saatmisel.
3.Viru Vangla täiendas 08.12.2017. a käskkirjaga nr 6-4/372-3 vangla 04.12.2017. a käskkirja nr 6-4/372-1 ja 08.12.2017. a käskkirja nr 6-4/372-2 ning kohaldas V. Koguti suhtes alates 08.12.2017 isiklike esemete kasutamise keelamist.
4.Viru Vangla tunnistas 08.01.2018 käskkirjaga nr 6-3/27-1 V. Koguti süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises ning määras karistuseks kartserisse paigutamise 12 ööpäevaks.
5.Viru Vangla pikendas 08.03.2018 käskkirjaga nr 6-4/372-4 alates 08.03.2018 V. Koguti suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kuni asjaolude äralangemiseni.
6.Viru Vangla tühistas 15.03.2018. a käskkirjaga nr 6-4/92-1 vangla 08.03.2018. a käskkirja nr 6-4/372-4, kuna seda ei allkirjastanud selleks volitatud ametnik.
7.V. Kogut esitas 06.02.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud 16.02.2018 nr 6-16/38-1), mille kohaselt on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja alates 05.01.2018 on teda kartserisse paigutatud järjest katkemata 69 päeva. V. Kogut viitas 9-le käskkirjale, millega on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (s.h 04.12.2017. a käskkirjale nr 6-4/372-1, 08.12.2017. a käskkirjadele nr 6-4/372-2 ja 6-4/372-3) ning 5-le käskkirjale, millega on talle määratud distsiplinaarkaristus (s.h 08.01.2018. a käskkirjale nr 6-3/27-1).
8.Viru Vangla jättis 16.04.2018. a otsusega nr 6-16/38-2 V. Koguti kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
9.V. Kogut esitas 26.03.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud 26.03.2018 nr 6-16/71-1) seoses õigusvastaste julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnenud ohjeldusmeetmete kasutamisega tema suhtes, viidates Viru Vangla 04.12.2017. a käskkirjale nr 6-4/372-1, 08.12.2017. a käskkirjadele nr 6-4/372-2 ja 6-4/372-3, 08.01.2018. a käskkirjale nr 6-3/27-1 ja 08.03.2018. a käskkirjale nr 6-4/372-4.
10.Viru Vangla jättis 30.05.2018. a otsusega nr 6-16/71-4 V. Koguti kahju hüvitamise taotluse rahuldamata osas, mis puudutab vangla 08.03.2018. a käskkirja nr 6-4/372-4, ning tagastas taotluse läbivaatamatult osas, mis puudutab vangla 04.12.2017. a käskkirja nr 6-4/372-1, 08.12.2017. a käskkirjasid nr 6-4/372-2 ja 6-4/372-3 ning 08.01.2018. a käskkirja nr 6-3/27-1. Vangla märkis, et osas, milles taotlus jäeti läbi vaatamata, on V. Kogut kohtueelse menetluse juba läbinud, arvestades V. Koguti taotlust nr 6-16/38-1 ja vangla 16.04.2018. a otsust nr 6-16/38-2.
11.V. Kogut esitas 05.06.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 04.12.2017. a käskkirja nr 6-4/372-1, 08.12.2017. a käskkirjade nr 6-4/372-2 ja 6-4/372-3, 08.03.2018. a käskkirja nr 6-4/372-4 alusel üksikvangistuses hoidmise ning 08.01.2018. a käskkirja nr 6-3/27-1 alusel kartseris üksiktingimustes hoidmise õigusvastaseks tunnistamiseks ning kohtu äranägemisel hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja väitel vangla tegevuse õigusvastasus koos üksikvangistusega tekitas talle tuntavat kahju psüühilisele tervisele, ka tekitas moraalset valu ja solvumist. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamist.
12.Tartu Halduskohus jättis 19.06.2018. a määrusega V. Koguti kaebuse käiguta; andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva; jättis rahuldamata V. Koguti riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 3). Kohus selgitas, et kaebaja peab teatama, kas kohus on tema kaebuse nõuet õigesti tõlgendanud, s.t et kaebaja nõuab Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist
kohtu äranägemisel, mille vangla on põhjustanud 04.12.2017. a käskkirjaga nr 6-4/372-1, 08.12.2017. a käskkirjadega nr 6-4/372-2 ja 6-4/372-3, 08.03.2018. a käskkirjaga nr 6-4/372-4 ja 08.01.2018. a käskkirjaga nr 6-3/27-1; teatama, millisel riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud alusel ta kahju hüvitamist nõuab ning millises osas ta millisel alusel kahju hüvitamist nõuab; võimaluse korral esitama tervisekahju kinnitavad tõendid; teatama, millal toimetati kaebajale kätte Viru Vangla 16.04.2018. a otsus nr 6-16/38-2; esitama kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused seoses vangla 04.12.2017. a käskkirjaga nr 6-4/372-1, 08.12.2017. a käskkirjadega nr 6-4/372-2 ja 6-4/372-3 ning 08.01.2018. a käskkirjaga nr 6-3/27-1; selgitama, kas kaebaja on varasemalt kohtu poole pöördunud seoses käesoleva haldusasja asjaoludega ning esitama haldusasja numbri.
13.V. Kogut esitas 28.06.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et kohus tõlgendas kaebust õigesti. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks tema põhjendamatu pidamine üksiktingimustes, mis tingis terviseprobleeme, sellega kaasnes tugevaim psüühiline häire. Kaebaja väitel anti talle vangla 16.04.2018. a otsus nr 6-16/38-2 kätte 16.04.2018. Kaebaja arvates ei pea ta esitama taotlust tähtaja ennistamiseks, kuna tal on õigus esitada kahju hüvitamise taotlus 3 aasta jooksul ning kuna ta esitas taotluse 06.02.2018, siis ei ole ta tähtaega mööda lasknud.
14.Tartu Ringkonnakohus tagastas 05.07.2018. a määrusega V. Koguti määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.06.2018. a määruse resolutsiooni p 3 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
15.Tartu Halduskohus jättis 13.09.2018 määrusega V. Koguti kaebuse teistkordselt käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kohus selgitas, et kaebaja peab teatama, millises osas nõuab ta kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega ning millises osas seoses väärikuse alandamisega; esitama kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused seoses vangla 04.12.2017. a käskkirjaga nr 6-4/372-1, 08.12.2017. a käskkirjadega nr 6-4/372-2 ja 6-4/372-3 ning 08.01.2018. a käskkirjaga nr 6-3/27-1; teatama, kui soovib kaebusest loobuda osas, milles see on esitatud tähtaega ületades.
16.Tartu Halduskohtusse saabus 02.10.2018 V. Koguti korduv riigi õigusabi taotlus. Kaebaja põhjendas riigi õigusabi vajadust asjaoludega, et tal ei ole juriidilist haridust ega seadusi, millele toetuda ning ta ei oma ettekujutust, kuidas puudusi kõrvaldada.
17.Tartu Halduskohus jättis 11.10.2018. a määrusega V. Koguti taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas V. Koguti kaebuse (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kohus lahendas 19.06.2018. a määruse resolutsiooni p-s 3 V. Koguti riigi õigusabi taotluse, jättes selle rahuldamata, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. 19.06.2018. a määruse resolutsiooni p 3 jõustus Tartu Ringkonnakohtu 05.07.2018. a määrusega. 02.10.2018 saabunud taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Seetõttu jättis kohus V. Koguti taotluse riigi õigusabi saamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2) Kohus andis 13.09.2018. a määruses teistkordse võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja sai määruse kätte 25.09.2018. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg möödus 05.10.2018. Kuigi kaebaja vastas kohtule, esitades korduva riigi õigusabi taotluse, ei ole ta asunud tähtaegselt kaebuse puudusi kõrvaldama. Kaebaja ei teatanud kohtule, millises osas ta nõuab kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega ja millises osas seoses väärikuse alandamisega. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, millises osas võiks kaebus olla
riigilõivuvaba riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt ning millises osas tuleb kohtul lahendada kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Samuti ei esitanud kaebaja vastavalt HKMS § 38 lg-le 5 kaebetähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja mööda laskmise põhjuseid. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Kuna kohus andis kaebajale korduvalt võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kaebaja ei ole pärast 13.09.2018. a määruse kättesaamist isegi proovinud puuduseid kõrvaldada ning kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, ei ole võimalik kaebust menetleda. Seetõttu tagastas kohus V. Koguti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18.V. Kogut esitas 31.10.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a määrus ja võtta tema kaebus menetlusse. Kaebaja märgib, et kohus ei määranud talle advokaati puuduste kõrvaldamiseks, vaid tagastas kaebuse. Kaebaja väitel ei saa ta iseseisvalt puudusi kõrvaldada, kuna ta ei saa aru, mida peab kõrvaldama ega tea, kuidas seda teha. Kaebaja märgib, et kohus rikkus põhiseaduse § 13, § 15 ja § 46 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6.1 ja art 13.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
20.Tartu Halduskohus jättis 11.10.2018. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata HKMS § 55 lg 3 alusel. Kaebaja ei vaidlusta määruskaebuses halduskohtu märgitu õigsust, et halduskohtusse 02.10.2018 saabunud kaebaja riigi õigusabi taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud (halduskohtu 19.06.2018. a määruse resolutsiooni p 3) avaldusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Eelnevat arvestades on ilmselgelt vähene kaebaja võimalus saavutada määruskaebusega ringkonnakohtus riigi õigusabi taotluse rahuldamist, mistõttu kuulub V. Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel tagastamisele.
21.Halduskohus tagastas 11.10.2018. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, mistõttu ei ole võimalik seda menetleda. Kaebaja määruskaebuse väitel ei saa ta aru, mida peab kõrvaldama ega tea, kuidas seda teha. Asja materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 19.06.2018. a määrusega (tl 103-105) kaebaja kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva. Halduskohus märkis 19.06.2018. a määruse põhjenduste p-s 18 kokkuvõtvalt, millised puudused tuleb kaebajal kaebuses kõrvaldada. Kaebaja sai halduskohtu 19.06.2018. a määruse kätte 27.06.2018 (tl 127) ning esitas 28.06.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 112-113p, tõlge tl 128). Kuna kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused osaliselt, siis jättis halduskohus 13.09.2018. a määrusega (tl 129-131) kaebuse teistkordselt käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva. Kaebaja sai halduskohtu 13.09.2018. a määruse kätte 25.09.2018 (tl 137). Halduskohus märkis 13.09.2018. a määruse põhjenduste p-s 16 kokkuvõtvalt, millised puudused tuleb kaebajal kõrvaldada. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja suuteline kaebuses esinenud puudusi kõrvaldama, kuid ta tegi seda ainult osaliselt. Juba 19.06.2018. a määruses nõutud kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise ja tähtaja möödalaskmise põhjendamise nõudega seonduvalt leidis kaebaja 28.06.2018. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta ei pea seda tegema, kuna ta ei ole tähtaega mööda lasknud. Seega oli eeltoodud osas halduskohtu nõue kaebajale tegelikult igati arusaadav, kuid ta ei pidanud
selle puuduse kõrvaldamist vajalikuks. Kaebaja on arvukates halduskohtumenetlustes osalenud, s.h on ta halduskohtu juhendamisel kõrvaldanud kaebuse puuduseid ja tema kaebus on ka seejärel menetlusse võetud (näiteks haldusasi nr 3-16-2187 või nr 3-17-2828). Käesolevas asjas andis halduskohus enne kaebuse tagastamist kaebajale kaks korda võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitades kaebajale selgelt ja üksikasjalikult, millised puudused tuleb kaebuse edasiseks menetlemiseks kõrvaldada. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama, nagu halduskohus vaidlusaluses määruses ka asjakohaselt märgib. Kaebaja ei vaidlusta ka määruskaebuses, et ta ei ole halduskohtule teatanud, millises osas ta nõuab kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega ja millises osas seoses väärikuse alandamisega ega ole esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust ja tähtaja möödalaskmise põhjuseid. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub V. Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.