Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ulatuses 525 eurot.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pärnu Maakohus lõpetas 13.04.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Danske Bank A/S Eesti filiaali nõude OÜ Meraleks ja AXX SXXi vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus 15.04.2016 kohtunõudega andis hagejale tähtaja oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. 03.05.2016 esitas hageja hagiavalduse OÜ Meraleks ja AXX SXXi vastu 2502,39 euro põhivõlgnevuse, 325,20 euro hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ning alates hagi esitamisele järgnevast päevast põhivõla täieliku tasumiseni viivise solidaarselt kostjatelt 2(3)

väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostjate vastu hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust ja hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskulud. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu 05.05.2016 määrusega võeti hagi menetlusse ning kostjaid kohustati esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Kostjate I ja II lepingulise esindaja vastuse kohaselt kostjad nõuet ei tunnista ning soovivad asja arutamist kohtuistungil, kusjuures taotlevad kohtult hagejale ettepaneku tegemist kostjatega kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Kohtu määratud kohtuistungile 27.10.2016 kostjad ega nende esindaja ei ilmunud, samuti ei teavitanud puuduvad menetlusosalised kohut istungilt puudumise põhjusest. Kostjate esindajale on kohtukutse kätte toimetatud 08.10.2016. Hageja taotles kohtuistungil kostjate vastu tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 410 alusel. l Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Hageja esitas kostjalt menetluskulude summas 1032,76 eurot väljamõistmise nõude, millest 732,76 eurot moodustab hageja esinduskulud ja 300 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohtu hinnangul pole praeguses asjas lepingulise esindaja kulude tsiviilasja keskmisest väiksemat keerukust ja mahtu arvesse võttes kogu nõutavas ulatuses kostjatelt väljamõistmiseks vajalik ja põhjendatud. Sisulised vaidlused poolte vahel puudusid. Menetluse kestel on hageja esitanud kohtule ühe sisulise menetlusdokumendi koos tõenditega ja ühe vastuse kostjate kompromissi ettepaneku suhtes. Tegemist on kostjate tavapärases majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud krediitkaardi kasutamise ja käenduslepinguga, mille tuvastamise asjad on selged, samuti ei ole tõendite hulk ja menetluse kestus tavapärasest suurem. Ka istungiks ettevalmistuse ajakulu ja esindaja edasi-tagasi sõidukulu ei ole osaliselt põhjendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ja asja keerukust arvestades on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista kokku 525 eurot. Riigilõiv, s o 300 eurot, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista kogu nõutud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3(3)

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.