Jätta läbi vaatamata osaühing XXXX(registrikood XXXX) hagi XXXXOÜ (pankrotis, registrikood XXXX) vastu võla 1 992,36 euro ja viivise nõudes. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele menetluskulusid hüvitada. Rahuldada hageja 25.10.2016 taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning selleks tagastada 250 eurot XXXXOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Jätta rahuldamata hageja 25.10.2016 taotlus hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud 50 euro suuruse riigilõivu tagastamiseks. Rahuldada hageja 25.10.2016 taotlus tagatise tagastamiseks ning selleks tagastada 150 eurot XXXXOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates
2-16-14654 määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtumääruse resolutsiooni punktide 3, 4 ja 5 osas ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustik määruskaebust esitada. Asjaolud
1.Osaühingu XXXX(hageja) esitas 29.09.2016 Harju Maakohtule hagi XXXXOÜ (pankrotis, kostja) vastu võla 1 992,36 euro ja viivise nõudes. Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega võeti hagi menetlusse. Hagi sisaldas taotlust hagi tagamiseks, mille Harju Maakohus jättis 30.09.2016 määrusega rahuldamata.
2.Hageja esitas 25.10.2016 taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 300 eurot (250 eurot hagilt ja 50 eurot hagi tagamise taotluselt) ja taotluse tagatise tagastamiseks summas 150 eurot. Samuti taotleb hageja menetluskulude jätmist kostja kanda ja nende kindlaksmääramist. Hageja toob esile, et tema menetluskulud on 400 eurot. Hageja märgib taotluses, et Viru Maakohus kuulutas 24.10.2016 määrusega tsiviilasjas välja kostja pankroti ning seetõttu tuleb seoses kostja pankroti väljakuulutamisega jätta hagi pankrotiseaduse (PaS)§ 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Sellest tulenevalt on esitatud ka menetluskuludega seonduvad ülaltoodud taotlused.
3.Kohus on Kohtute infosüsteemis vahendusel kontrollinud, et Viru Maakohtu 24.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12507 on kl 16.00 välja kuulutatud kostja pankrot, pankrotihalduriks on nimetatud Tiia XXXX (Fortuuna 1 Tartu, e-post tiia.XXXX @civilex.ee) ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks määratud 18.11.2016 kl 11. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja taotluse tagatise tagastamiseks ning taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-st 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult nimetatud seaduses sätestatud korras (PankrS §§ 93 jj) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd ka käesolevas tsiviilasjas on alanud kohtumenetlus enne kostja pankroti välja kuulutamist Viru Maakohtu 24.10.2016 määrusega ning otsust veel käesolevas asjas kohtu poolt tehtud ei ole, siis tuleb jätta hageja esitatud hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel.
2-16-14654
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
7.TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks. Samas sätestab aga TsMS § 162 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik.
8.Seejuures on Riigikohus oma 06.01.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi läbivaatamata tulenevalt PankrS § 43 lg-st 2, siis on kohus seisukohal, et kuna hageja ei vastuta antud juhul hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt peab kohus seega õiglaseks jätta käesolevas asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
9.Hageja taotleb tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv kokku summas 300 eurot (riigilõiv hagilt 250 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot) XXXXOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt. TsMS § 150 lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei esine samas paragrahvis riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid. Seega kuulub hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 250 eurot tagastamisele. Hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele, kuna kohus menetles hageja taotlust ja lahendas hageja taotluse hagi tagamiseks 30.09.2016 määrusega. Seega puudub alus hagi tagamise taotlusega seonduva riigilõivu tagastamiseks.
10.Lisaks palub hageja tagastada hageja poolt tasutud hagi tagamise tagatis summas 150 eurot XXXXOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Hageja tasus tagatist hagi tagamise taotluselt, mille kohus jättis rahuldamata. Kuivõrd tagatise nõudmise eeldus (hagi tagamine) ei saabunud, siis on tagatise andmise põhjus hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmisega ära langenud ja kohtu hinnangul ei esine aluseid tagatise tagastamata jätmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse. Kuivõrd hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmisel ei saa tasutud tagatist pidada kostja kasuks antuks, sest kostja suhtes hagi tagamise abinõusid ei rakendatud, ei küsi kohus kostja seisukohta hageja taotluse kohta. Selgitused kaebeõiguse kohta
11.TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse
2-16-14654 esitamine on seaduse järgi lubatud. Hagi läbivaatamata jätmisele võib esitada määruskaebuse TsMS § 427 alusel.
12.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
13.Vastavalt TsMS § 150 lg-le 8 võib riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuna kohus jätab riigilõivu tagastamata summas 50 eurot, siis ei saa riigilõivu tagastamata jätmisele määruskaebust esitada.
14.Riigilõivu tagastamise määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
15.TsMS § 195 lg 3 kohaselt tagatise tagastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse avaldaja. Tagatise tagastamise määruse peale võib määruskaebuse esitada pool, kelle kasuks tagatis anti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja taotluse ning tagatis ei ole antud kostja kasuks, siis ei saa kumbki pool esitada määruskaebust tagatise tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtu aadress: Kentmanni 13, 15034 Tallinn; kantselei telefon 620 01 22, faks 620 01 91 menetlusdokumentide esitamine: [email protected] või www.e-toimik.ee Istungisekretär Eleriin Adoberg - telefon: 620 0401, elektronpost: [email protected].
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.