Korrakaitse › Muu korrakaitse

kohustati kaebuse esitajat tähistama evakuatsioonivalgustiga uks, mis viib McDonald ́si köögist otse õue. Põhjendus: Paikvaatluse käigus tuvastati, et läbi McDonaldsi köögi läks evakuatsioonitee. Kuid üks, mis viis köögist otse õue oli evakuatsioonivalgustiga tähistamata. Kuna teine pääs evakuatsioonitrepikotta tagab nõuetekohaselt ainult kuni 30 inimese evakuatsiooni (ukse avanemise suund evakuatsioonisuunale vastu ning evakuatsioonisulusena kasutatud pöörd nuppu „liblikat“) siis on kindlasti vajalik projektijärgse kolmanda evakuatsioonipääsu kasutamine. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 järgi on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 31 lg 1 p 1 kohaselt on evakuatsioonivalgustus hoone, hoone osa, ruumi või vabas õhus piiratud ala valgustus, mis tulekahju või muu ohu, sealhulgas normaal-elektritoite tõrke korral võimaldab evakueeruda. Sama määruse § 32 lg 2 p 3 kohaselt peab evakutsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga vähemalt 1 tund olema IV kasutusviisiga hoonesse, välja arvatud ühekorruselisse kuni 50 istekohaga toitlustushoonesse. ning kuni 300-ruutmeetrise pindalaga kaubandushoonesse, millel on otseväljapääsud õue. Evakuatsioonivalgusti mitte paigaldamisega ei ole tagatud hoonest ohutu evakuatsioon. Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1; § 3 lg 1 p 6; siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 31 lg1 p 1 ja § 32 lg 2 p 3. Täitmise tähtaeg: 31.01.2018. Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit–sunniraha 100 eurot. Vaidlustatud Päästeameti 21.11.2017 ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2251 punkti 3 alusel kohustati kaebajat korraldama suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduse teostamine ja dokumenteerimine. Põhjendus: Paikvaatuse käigus tuvastati, et puuduvad suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hooldamist tõendavad dokumendid.. Vastavalt rendilepingu punktile 7.9 rentnik tagab ruumide valve ja hoiab omal kulul lepingu kehtivuse ajal korras Ruumid ja seal olevad rentniku poolt paigaldatud kommunikatsioonid ning tehnilise varustuse, teostades sealhulgas vajalikud värvimistööd, viimistlustööd ja Rentniku poolt paigaldatud kommunikatsioonid ning tehniliste vahendite asendustööd, kooskõlastades teostatavad tööd õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras vastavate ametkondadega. Samuti tagab Rentnik Ruumide Viru tn. 24 poolse Ruumidesse sissepääsu ja selle esise korrashoiuomal kulu. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 1 järgi on suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik tuleohutuspaigaldis. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 4 järgi on isik kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. Tuleohutuse seaduse § 31 p 1 järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse. Tuleohutuse seaduse § 31 p 2 järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust. Tuleohutuse seaduse § 31 p 3 järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta. Suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hooldamata jätmise korral rikutakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Alus: Tuleohutuse seaduse § 3lg 1 p 1; § 3 lg 1 p 4; § 30 lg 1 p 1; §31 lg 1-3. Täitmise tähtaeg: 31.03.2018. Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit-sunniraha 300 eurot. Premier Restaurants Eesti OÜ vaidlustas Päästeameti 21.11.2017 ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2251 punktid 2 ja 3 halduskohtus, taotledes nende tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusaluse suitsu- ja soojuse eemaldamise süsteemi hooldamise osas on põhiküsimus, kas kaebaja on antud ettekirjutuse õige adressaat (ettekirjutuse p 3). Kaebaja ei ole antud ettekirjutuse õige adressaat, vaid selleks on hoone omanik OÜ Fixor Invest (pankrotis). Kaebaja ei ole vaidlusaluse tuleohutuspaigaldise omanik, kuna ei ole hoone omanik. Samuti ei ole kaebaja seda süsteemi paigaldanud. Süsteemist ei asu mitte ükski osa kaebaja valduses olevates ruumides. Süsteem asub tervikuna üldkasutatavas trepikojas ja suitsuluuk ise paikneb hoone katuses. Kohtu poolt läbi viidud paikvaatluse (22.03.2018 Tallinnas, Viru tn 24) protokolli kohaselt paikvaatluse käigus muuhulgas vaadeldi tagumise koridori suitsuluugi süsteemi, mis ei lähe kaebaja ruumidesse. Vaadeldi koridori laes olevat suitsuluuki. Paikvaatluse protokollile lisatud fotodelt on näha, et suitsu- ja soojuse eemaldamise süsteemi osaks olev läbiv suitsuluuk on ehitatud läbi hoone lae ja asub tagumise trepikoja laes (vt fotod nr 27 ja 28). Protokolli lisaks olevatel fotodel (fotod nr 30 ja 31) on kujutatud kaebaja kasutuses oleva II korruse büroo ruumi uks ja selle kõrval klaastahvliga teine uks. Viimasena nimetatud ukse kaudu saab hoone teisele korrusele ruumidesse, mida varem kasutasid hoone teised üürnikud, järelikult pääsevad sellest klaastahvliga uksest tagumisse trepikotta ka teised hoonet kasutavad isikud, millega on tõendatud, et tagumist trepikoda saavad kasutada peale kaebaja ka teised hoone üürnikud ja ka hoone omanik ise. Seega kui seda trepikoda saavad kasutada ka hoone II ja III korruse teised üürnikud ja hoone omanik ise, siis on alusetu valida kõikide üürnike hulgast õigeks adressaadiks just kaebaja. Üürilepingu järgi puudub kaebajal mistahes kohustus teostada terves hoones (hoone nendes osades, mis ei kuulu kaebuse lisas 8 näidatud ruumide hulka) asuvate kõikide tehnosüsteemide ja seadmete hooldust. Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja kasutab Viru 24 hoones üksnes neid ruume, millised on piiratud kaebuse lisas 8 rohelise joonega. Antud vaidlusalune süsteem on Viru tn 24 hoone lahutamatu osa ning kuna kolmas isik on hoone omanik, on ta ka vaidlusaluse süsteemi omanik. Paikvaatluse käigus tuvastati, et suitsuluuk asub hoone katuses, kuid tuvastada ei olnud võimalik, kus asub tross, mis on mõeldud seda luuki avama ja mille ots peab paiknema paikvaatluse käigus tuvastatud koridori seinal asuvas kapis. Paikvaatlusel tuvastati, et mitte ükski selle süsteemi osa ei asu kaebaja poolt renditud ruumides. Päästeamet tegi kaebajale ettekirjutuse (ettekirjutuse p 2) tähistada evakuatsioonivalgustiga uks, mis viib McDonald’si köögist otse õue, vastustaja on silmas pidanud kaebaja renditud ruumidest Valli tänavale viiva ukse tähistamist. Kaebaja arvates on selle ettekirjutusega esitatud kaebajale nõue uue, kolmanda, evakuatsioonitee rajamiseks. Kaebaja ruumides on olemas 2 kehtivate normidega ettenähtud evakuatsiooniteed. Kehtivad normid ei näe ette kolmanda evakuatsioonitee vajadust. Vastustaja ei esita haldusaktis ühtegi õigusakti sätet, millele tuginedes tuleb rajada kahele olemasolevale lisaks kolmas evakuatsioonitee ja tähistada see vastava valgustiga. Uste laiuse üle mistahes vaidlus puudub, vastustaja ettekirjutus puudutab üksnes ühe lisavalgusti paigaldamist ja sellega restorani ruumidest otse Valli tänavale viiva uue evakuatsioonitee rajamist. Paikvaatlusel ei ilmnenud mistahes erakordne ülerahvastatus ja oli ilmne, et olemasoleva evakuatsioonitee kaudu on mistahes ohu korral võimalik väljapääs hoonest kõigile, kes seal viibivad. Ei vastustaja ega kolmas isik ei ole suutnud kirjeldada ega veel vähem tõendada mistahes sellise kiire ohu teket, mis tingiks kaebaja ruumides äkitselt kaose. Kaebaja jääb selle juurde, et Restori projektis (esitatud vastustaja poolt) on vitriinaknad ära toodud kui hädaväljapääs. Hädaväljapääsu lõhub hädavajadusel üldjuhul kohale saabunud päästemeeskond väljastpoolt, hinnates kogu olukorda ja kõiki üksikasju kogumis. Paikvaatlusel esitatud küsimusele, millega hädavajadusel saaks aknaid seestpoolt lõhkuda, osundati söögisaali lahtistele toolidele, millega on võimalik aknaid seestpoolt lõhkuda. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja restoranis on kaks hajutatud evakuatsioonipääsu. Olemasolev teine evakuatsioonitee (esimene viib läbi restorani Viru tn poolse ukse), mis viib köögist välja läbi tagumise trepikoja koridori, on täiesti kohane ja kergelt kasutatav tee.

Koridor, läbi mille vastustaja nõuab uue evakuatsioonitee tegemist, on ainus koridor, kus kaebaja saab hoida prügikonteinereid, viimased on restorani tööks ja toimimiseks hädavajalikud vahendid. Ühtlasi on see ainus koridor, mille kaudu toimub restorani varustamine toorainega. Juhul, kui kaebaja peab tegema sellesse koridori evakuatsioonitee, kus ta hoiab suuri prügikonteinereid, võib esineda asjaolu, et restorani tegevus tuleb lõpetada, sest konteinereid pole kuskil mujal hoida. Samuti pole võimalik mujalt kaupa sisse tuua. See oleks aga äärmiselt koormav kaebaja jaoks võrreldes sellega, et kehtival evakuatsiooniteel oleva ukse avanemise suunda saab muuta ja luku vahetada väga kerge vaeva ja vähese kuluga, mida kaebaja kohtumenetluse käigus ka tegi. Juhul, kui haldusorganil oleks enda äranägemise järgi õigus nõuda aina uute evakuatsiooniteede kasutusele võtmist, muutuks see ettevõtja jaoks ebamõistlikult koormavaks. Õigusaktiga ettenähtud arv evakuatsiooniuksi on Viru tn 24 McDonald’s söögikohal olemas ja need tagavad vajadusel inimeste evakuatsiooni hoonest. Haldusorgan ega kolmas isik ei ole põhjendanud ega tõendanud, et evakuatsioon hoonest olemasolevate evakuatsiooniuste kaudu pole nõuetekohaselt võimalik.

Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Päästeamet peab oluliseks rõhutada, et igal isikul on kohustus järgida tuleohutusnõudeid (TuOS § 3 lg 1), vältida tuleohtu, tagada päästevahendite ja tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoid, rakendada tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid, tagada ohutu evakuatsioon jne. Tulekahju korral on äärmiselt oluline, et inimesed pääseksid ehitisest välja võimalikult lihtsalt, kiirelt ning ohutult. Ohutu evakuatsiooni tagamise nõue üldiselt tähendab seda, et iga isik peab tagama oma valduses võimaluse tulekahju korral ehitisest või alalt ohutusse kohta pääseda. Asjaolu, et evakuatsiooniga seotud nõuded on äärmiselt oluliselt ja neid tuleb täita kogu ehitise kasutusea jooksul, kinnitab ka see, et siseministri 30.03.2017 määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (määrus nr 17) omavad evakuatsiooni reguleerivad sätted tagasiulatuvat jõudu. Määruse § 55 lg 2 kohaselt peab enne kõnesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama määruse §-des § 29, 30, 32 ja 33 ning 6. peatükis („Evakuatsiooni tagamine“) sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Ka enne nimetatud määrust kehtinud õigusaktides: majandus- ja taristuministri määruses nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruses nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“, olid evakuatsiooniga seotud nõuded tagasiulatuva jõuga. Seega on evakuatsioon üks olulisemaid parameetreid, mille puhul tuleb hoone valdajatel võtta meetmeid nii ehituslike kui korralduslike nõuete järgmiseks. Päästeamet, arvestades kohtumenetluses 22.03.2018 toimunud paikvaatlusel tuvastatut, vajalikuks rõhutada järgmist: 1) Ukse evakuatsioonivalgustiga tähistamise nõude (mis on vaidlustatud ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2251 punktis 2) osas erinevalt kaebuses nimetatust on kaebuse esitaja kohtumenetluse käigus tunnistanud, et evakuatsioon toimub ka läbi köögi. Veelgi enam - kaebuse esitaja on tema poolt personali evakuatsiooniteeks nimetatud ukse kohtumenetluse ajal (enne paikvaatlust) uue ukse vastu välja vahetanud. Uus uks avaneb evakuatsioonisuunas ja on varustatud väändenupuga (paikvaatlusel tehtud pildid uue ukse kohta – nr 14, 25, 35 ja 36). Kuid kahjuks ei vasta ka uus uks ohutu evakuatsiooni tagamiseks vajalikele nõuetele. 2009. aastal kaebuse esitaja poolt AS-lt Restor tellitud kiirtoidukoha rekonstrueerimise projekti kohaselt on hoone kasutajate arv 120. Kohtumenetluses toiminud paikvaatlusel on tuvastatud, et kiirtoidukohas on 106 istekohta. Seega on selge, et toidukoha kasutajate arv on üle 30-ne. Päästeamet on ettekirjutuses selgitanud, et kaebuse esitaja poolt nimetatud pääs evakuatsioonitrepikotta tagab nõuetekohaselt ainult kuni 30 inimese evakuatsiooni. Väljapääs hoonest peab olema võimalikult lihtne ning sel põhjusel ei ole loogiline, et selle asemel, et minna otse tänavale, kasutatakse evakueerumist koridori ja alles siis tänavale, st minnakse ühe ukse

asemel läbi kahe ukse. Samuti on paikvaatlusel tuvastatud, et kaebuse esitaja poolt viidatud uksest järgmine uks, mille kaudu pääseb Valli tn-le, on samuti väändenupuga ning selle ava laius on ainult 83 sentimeetrit (paikvaatlusel tehtud pildid ukse kohta – nr 16 ja 20). Määruse nr 17 § 47 lg 1 sätestab, et evakuatsioonitee laius on üldjuhul vähemalt 1200 millimeetrit. Kaebuse esitaja poolt evakuatsiooniteeks nimetatu ei vasta isegi määruses nr 17 erandina sätestatud võimalusele, et evakuatsioonialal, mida kasutab kuni 60 inimest, võib üks evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 millimeetri laiune. Samuti ei vasta evakuatsioonil läbitavad uksed määruse § 49 lg 4 sätestatule: hoone ja ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud 30–150 inimese evakuatsiooniks, kasutatakse lingi või surunupuga evakuatsioonisuluseid (mitte väändenuppu, mis on lubatud kuni 30 kasutaja korral, samas lg 5). Päästeameti hinnangul tuleb nõuetele vastav evakuatsioonitee ka nõuetele vastavalt tähistada ja tagada päästesündmuse korral selle kasutamise võimalus. Päästeamet saab aru, et kaebuse esitaja põhjenduseks mitte kasutada ja tähistada nõuetele vastavat evakuatsiooniteed on soov sellel hoida prügikonteinereid. Nimetatud kaebuse esitaja mugavus ei saa üles kaaluda kiirtoidukoha töötajate ja külastajate ohutust. 2) Suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduse teostamine ja dokumenteerimise nõude osas (vaidlustatud ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2251 punkt 3) tunnistab ka kaebuse esitaja ise, et nimetatud nõue on vaja täita ja seadmestik ei ole korras, kuid leiab, et tema ei ole ettekirjutuse õige adressaat. Päästeamet jääb oma varasemate vastuväidete juurde ja selgitab, et haldusmenetluse käigus esitatud ruumide kasutamist reguleeriva üürilepingu p 7.9 sätestab: „Rentnik [...] hoiab omal kulul lepingu kehtivuse ajal korras Ruumid ja seal olevad Rentniku poolt paigaldatud kommunikatsioonid ja tehnilise varustuse, teostades sealhulgas vajalikud värvimistööd, viimistlustööd ja rentniku poolt paigaldatud kommunikatsioonide ning tehniliste vahendite asendustööd...“. Kuna kaebuse esitaja on seadmestiku hoonesse paigaldanud, siis peab tema seda ka hooldama. Samuti kasutavad trepikoda ja koridori, kus seadmestik asub ja kust saab seda kasutada, teisele korrusele pääsemiseks ja sealt väljumiseks, ainult kaebuse esitaja töötajad, milline asjaolu on tuvastatud kohutumenetluse käigus toimunud paikvaatlusel kaebuse esitaja poolt antud selgitustega. Seega toimub nimetatud paigaldise kasutamine võimaliku tulekahju ja suitsu tekkimise korral kaebuse esitaja huvides (päästemeeskonna või kaebuse esitaja töötajate poolt). 3) Ettekirjutuste põhjenduste ja kaebuse esitaja ärakuulamise osas on Päästeamet esitanud põhjalikud vastuväited koos viidetega kohaldamisele kuuluvatele Riigikohtu lahenditele oma 17.01.2018 vastuses ning jääb nende juurde ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Kokkuvõttes märgib Päästeamet, et tulekahjusid ja õnnetusi võib juhtuda igal pool. Ükski ettevõtja ega riik ei ole võimeline tagama seda, et neid ei juhtu. Kuid riskid ning tule- ja muudes õnnetuses kannatada saanute arv on võimalik viia miinimumini, kui järgida vastavaid ohutusnõudeid. See, mis juhtus Kemerovo kaubanduskeskuses, ei ole kindlasti see, mida sooviksime näha suuremas või väiksemas ulatuses kordumas Eestis või Tallinna vanalinnas vm. Ohutusreeglite rikkumisel võivad olla väga rängad ja pöördumatud tagajärjed.

Kolmas isik toetab vastustaja seisukohti. Kolmanda isiku arvates kaebajapoolne tuleohutusnõuete rikkumiste ulatus on veelgi suurem - nii nt on kaebuse lisast 1 nähtuvalt Päästeamet 13.09.2017 paikvaatlusel tuvastanud ka selle, et kaebajal on enesekontrolliaruanne esitamata. Hilisemalt vastavast etteheitest küll Päästeamet loobus, kuid seda põhjusel, et Päästeametil puudusid tõsikindlad andmed selle kohta, kas mõnel ajahetkel viibib kaebaja poolt peetavas kiirsöögikohas rohkem kui 150 inimest või mitte. Nagu näeme kolmanda isiku poolt 03.04.2018 menetlusdokumendis esile toodud asjaoludest, siis on enam kui eluliselt usutav, et kaebaja kiirsöögikohas võib inimeste arv hõlpsasti tõusta suurema inimeste arvuni kui 150, mis on siseministri 10.02.2011 määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ § 5 lg 1 ja määruse lisas 2. p 6.2 tulenevalt inimeste arvuks, kui enesekontrolliaruande koostamine on kohustuslik. Ehk siis kolmas isik saab küll suurepäraselt aru, et

vastav küsimus ei ole juriidilises mõttes käesoleva haldusasja esemeks, kuid kolmas isik ei suuda mõista seda, kuidas üks ennast soliidse ja rahvusvahelise brändi esindajana presenteeriv äriühing saab olla tuleohutusnõuete osas nii hoolimatu – et kui tõendid puuduvad kohustuse olemasolu kohta, siis ongi kõik korras. Tuleohutusnõuete täitmine ei ole ainult juriidiline kohustus, vaid ka moraaliküsimus, mis tegelikkuses peaks olema iga avalikku teenust pakkuva ettevõtja südamel. Arvestades, et paljud kaebaja külastajad on lapsed, on eriliselt kummastav, et äriühing näib eelkõige mõtlevat kulude kokkuhoiule ja põhjenduste leidmisele, miks ei tuleks tuleohutusnõudeid täita. Kolmanda isiku arvates kaebaja prioriteediks tuleohutusnõuete täitmine ei ole. Samas kaebaja on see, kes on oma nõudmistele lähtuvalt kogu hoone selliseks nagu see täna on, üles ehitanud ja sinna tehnilised kommunikatsioonid rajanud isegi siis, kui need täna tema valduses olevates ruumides ei ole, nagu nt suitsu eemaldamise süsteem (kuigi kasu saab sellest ikkagi kaebaja). Samuti mõistab kolmas isik, et kaebaja äri maht on oluliselt suurenenud võrreldes ruumide väljaehitamise ja pooltevahelise ca 10 aasta taguse kompromissiga ruumide jagamise osas. Seega ongi tekkinud olukord, kus kaebaja peab enda toodetava prügi mahutamiseks kasutama nii suuri prügikaste, mis ei mahu mujale kui evakuatsiooni teele. Kolmas isik leiab, et kõik Päästeameti argumendid ja põhjendused käesolevas asjas on professionaalsed ja asjakohased. Kolmas isik jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde, kus on detailselt selgitanud, et Päästeameti seisukohad on ka juriidiliselt pädevad ning asjakohased.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Päästeameti 21.11.2017 ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2251 punkti 2 alusel kohustati Premier Restaurants Eesti OÜ tähistama evakuatsioonivalgustusega uks, mis viib McDonaldsi köögist otse õue (Valli tnle). Päästeamet asus seisukohale, et evakuatsioonivalgusti paigaldamata jätmise tõttu ei ole tagatud hoonest ohutu evakuatsioon. Premier Restaurants Eesti OÜ esindaja väidab, et tegemist ei ole evakuatsiooniteega ning evakuatsioonivalgustit ei pea sinna paigaldama. Kaebaja esindaja selgitas, et kõnesoleva ukse ees asuvad kaks prügikonteinerit, mida ei ole mujale võimalik paigutada ning selle ukse kaudu toimub ka kauba vastuvõtt. Vaidlustatud ettekirjutuse punktis 3 kohustatakse Premier Restaurants Eesti OÜ korraldama suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduse teostamine ja dokumenteerimine. Päästeameti kontrolli käigus tuvastati, et puuduvad suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hooldamist tõendavad dokumendid. Premier Restaurants Eesti OÜ esindaja ei vaidle selle vastu, et nimetatud seadmestik vajab hooldamist, kuid ei nõustu sellega, et seda peab tegema kaebaja. Tuleohutuse seaduse (TuOS) §-is 3 on sätestatud isiku kohustused tuleohutuse tagamisel. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt isik on kohustatud muuhulgas järgima tuleohutusnõudeid (p 1); kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (p 2- enesekontroll); tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu (p 4); tagama ohutu evakuatsiooni (p 6). Tulekahju (vm ohu) korral on äärmiselt oluline, et inimesed pääseksid ehitisest välja võimalikult lihtsalt, kiirelt ning ohutult. Inimeste evakuatsiooniga seotud nõuded on olulise tähtsusega ning neid tuleb täita. Kohus nõustub vastustajaga, et ohutu evakuatsiooni tagamise nõue tähendab seda, et iga

isik peab tagama oma valduses võimaluse tulekahju (vm ohu) korral ehitisest või alalt ohutusse kohta takistamatult pääseda. TuOS §-is 6 on sätestatud evakuatsiooninõuded, mille lg 1 näeb ette, et piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee ning lg 2 ütleb, et ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga. Vastustaja väitel kaebuse esitaja põhjenduseks mitte kasutada ja tähistada nõuetele vastavat evakuatsiooniteed on soov sellel alal hoida prügikonteinereid. Kohtumenetluses läbi viidud paikvaatluse käigus menetlusosalised veendusid, et kaebaja hoiab oma kahte suurt ratastel prügikonteinerit välisukse ees, blokeerides väljapääsu (Valli tn-le). Kaebaja esindaja selgitas, et see on ainus koht, kus neid prügikonteinereid saab hoida, kuna siseruumides selleks kohta ei ole ning väljas õueala puudub. Kohtu hinnangul oleks inimeste evakueerimisel sellest blokeeritud välisuksest märkimisväärne abi. Juhul, kui see uks jääbki suletuks, saab inimeste evakueerimiseks kasutada köögi poolt ainult ühte ust, mille kaudu üritaksid välja pääseda nii restorani enda töötajad kui ka külastajad. Kui seejuures arvestada köögipoolsete ruumide kitsikust (milles paikvaatlusel osalejad samuti võisid veenduda), siis piisavalt suurel inimeste hulgal (kes eeldatavasti on ka paanikas ja hirmul) välja pääseda ühe ukse kaudu oleks küllaltki problemaatiline. Kohus nõustub vastustajaga, et väljapääs hoonest peab olema võimalikult lihtne, sh kiire, ja takistusteta. Selle asemel, et minna otse tänavale, peab kõnealuses söögikohas kasutama evakueerumist koridori ja alles siis tänavale ehk siis minnakse ühe ukse asemel läbi kahe ukse (milles võisid veenduda paikvaatlusel osalejad). Samuti on paikvaatlusel tuvastatud, et kaebaja poolt viidatud uksest järgmine uks, mille kaudu pääseb Valli tnle, on samuti väändenupuga ning selle ava laius on ainult 83 sentimeetrit (määruse nr 17 kohaselt evakuatsioonitee laius peab üldjuhul olema vähemalt 1200 millimeetrit). Kohus märgib, et ohutusreeglite eiramisel võivad olla väga rängad ja pöördumatud tagajärjed (nt Kemerovo kaubanduskeskuses toimunud traagiline sündmus jne). TuOS § 30 annab tuleohutuspaigaldise mõiste, mille lg 1 p 7 kohaselt tuleohutuspaigaldis on suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik. TuOS § 31 sätestab tuleohutuspaigaldise omaniku kohustused, milleks on: tagada tuleohutuspaigaldise korrashoid ja katkematu toimepidevus (punkt 1); korraldada ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust (punkt 2); omada dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta (punkt 3). Vastustaja väitis suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduse teostamise ja dokumenteerimise nõude osas, et ka kaebuse esitaja ise tunnistas, et nimetatud nõuet on vaja täita ja seadmestik ei ole korras, samas leides, et kaebaja ei ole ettekirjutuse õige adressaat. Ruumide kasutamist reguleeriva üürilepingu p 7.9 sätestab, et rentnik hoiab omal kulul lepingu kehtivuse ajal korras ruumid ja seal olevad rentniku poolt paigaldatud kommunikatsioonid ja tehnilise varustuse, teostades sealhulgas vajalikud värvimistööd, viimistlustööd ja rentniku poolt paigaldatud kommunikatsioonide ning tehniliste vahendite asendustööd. Seega kui kaebuse esitaja on seadmestiku hoonesse paigaldanud, siis tuleb seda ka hooldada. Vastustaja selgitas, et trepikoda ja koridori (kus seadmestik asub ja kust saab seda kasutada) teisele korrusele pääsemiseks ja sealt väljumiseks kasutavad ainult kaebuse esitaja töötajad (mis on kinnitamist leidnud kohutumenetluse käigus toimunud paikvaatlusel kaebuse esitaja enda selgitustega). Sellest järeldub, et eelnimetatud seadmestiku kasutamine võimaliku tulekahju ja suitsu tekkimise korral toimub eelkõige kaebuse esitaja enda huvides. Ettekirjutuse punktis 3 on märgitud, et kontrollimise/paikvaatluse käigus tuvastati, et puudub suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hooldamist tõendav dokumentatsioon. Tuletark tuleohutusauditi aruandes nr TA-RN2017) on muuhulgas välja toodud, et suitsueemalduse toimimine tagatud ei ole. Estolux ekspertarvamuse kohaselt (töö nr 85-EA-17) suitsueemaldussüsteemi hooldus on teostamata.

Kohus, hinnanud poolte põhjendusi ning haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt HKMS § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. 22.03.2018 kohtu poolt menetlusosaliste juuresolekul läbi viidud paikvaatlusel (Viru tn 24, Tallinn, kus asub McDonald`s kiirtoidurestorani) tuvastati, et saalis on 106 istekohta, korraga võib sees viibida ca 70-80 inimest. Päästeamet on ettekirjutuses selgitanud, et kaebuse esitaja poolt nimetatud pääs evakuatsioonitrepikotta tagab nõuetekohaselt ainult kuni 30 inimese evakuatsiooni. Vastustaja kinnitusel kaebuse esitaja poolt evakuatsiooniteeks nimetatu ei vasta isegi ettekirjutuses viidatud määruses nr 17 erandina sätestatud võimalusele, et evakuatsioonialal, mida kasutab kuni 60 inimest, võib üks evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 millimeetri laiune. Samuti tõi Päästeamet ettekirjutuses välja, et evakuatsioonil läbitavad uksed ei vasta määruses sätestatule: hoone ja ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud 30–150 inimese evakuatsiooniks, kasutatakse lingi või surunupuga evakuatsioonisuluseid (mitte väändenuppu, mis on lubatud kuni 30 kasutaja korral). Päästeameti hinnangul tuleb nõuetele vastav evakuatsioonitee (mis ei ole tähistatud) ka nõuetele vastavalt tähistada ja tagada päästesündmuse korral selle kasutamise võimalus (prügikonteinerid tõkestavad läbipääsutee). Vaatlusel tuvastati, et evakutasiooniuks ei ole lukustatud, 2 evakuatsiooniteed on tähistatud. Köögipoolse evakuatsioonitee laius (külmkapi ja seina vahe) on 104 cm, koridori laius 131 cm. Valli tänava poolse ukse laius on 119 cm. Uks avaneb väljapoole ning on väändnupuga, ukseava Laius on 83 cm. Vaadeldi ka tagumise koridori suitsuluugi süsteemi ning koridori laes olevat suitsuluuki. Paikvaatluse ajal oli restoranis 40 külastajat ja 14 töötajat. Vahetuses on maksimaalselt 20 töötajat. Evakuatsioonimärgistusele lisaks on evakuatsioonivalgustus, mis jääb elektrikatkestuse korral põlema. Evakuatsiooniuks on peale ettekirjutuse tegemist vahetatud, sh muudetud on ukse suunda, millest võib järeldada, et kaebaja on asunud Päästeameti ettekirjutust täitma. Kohtumenetluses (enne paikvaatlust) on kaebuse esitaja kaevatavas ettekirjutuses nimetatud ukse uue ukse vastu välja vahetanud. Uus uks avaneb evakuatsioonisuunas ja on varustatud väändenupuga, kuid vastustaja väitel ei vasta ka uus uks ohutu evakuatsiooni tagamiseks vajalikele nõuetele, mille kirjeldust kohus ei hakka üle kordama. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada vaatluse ajal suulisi selgitusi, mis on protokollitud. Paikvaatluse käigus pildistati evakuatsiooniplaani, evakuatsiooniteid, evakuatsiooniuksi, koridori, evakuatsiooniplafoone, koridori lampe, tagumise koridori suitsuluugi süsteemi ja koridori laes olevat suitsuluuki ning restorani saali koos peasissekäiguga. Fotod on lisatud fototabelina paikvaatluse protokolli juurde (protokolli lisa). Kohtu hinnangul hädaolukorras McDonald ́si ruumidest välja pääsemiseks võiks olla mitu vabalt läbitavat väljapääsu (Valli tn-le ja Viru tn-le). Restorani saalist Viru tn-le viib üks uks, mis on automaatselt avanev-sulguv. Valli tn-le (köögi poolt) viib küll kaks ust, kuid neist ühe kaudu välja pääsemist (otse tänavale) tõkestavad kaks suurt ratastel prügikonteinerit, mis paiknevad ukse ees ning takistavad uksest väljumist (nähtub ka paikvaatluse fotodelt). Vaidlustatud ettekirjutuses märgitakse, et kontrollimise/paikvaatluse käigus tuvastati, et läbi MCDonald ́si köögi läks evakuatsioonitee, kuid uks, mis viis köögist otse õue, oli evakuatsioonivalgustiga tähistamata. Ettekirjutuse punktis 2 juhitakse tähelepanu asjaolule, et kuna teine pääs/uks evakuatsioonitrepikotta tagab nõuetekohaselt ainult kuni 30 inimese evakuatsiooni, siis on kindlasti vajalik projektijärgse kolmanda evakuatsioonipääsu kasutamine, mis peab olema märgistatud evakuatsioonivalgustiga, millega oleks tagatud hoonest ohutu evakuatsioon. Kohtu poolt läbi viidud vaatlusel tuvastati, et uks, mis viib köögist

otse õue, oli endiselt evakuatsioonivalgustiga tähistamata ning selle ees asuvad kaks suurt ratastel prügikonteinerit. Kaebaja esindaja põhjendas seda asjaoluga, et ukse esine ala on ainuke koht, kus saab hoida prügikonteinereid. Samas tagaks see väljapääs kohtu hinnangul kiirema inimeste evakuatsiooni hoonest võrreldes teise väljapääsuga, kus tänavale pääsemiseks peab läbima kaks ust (läbi kitsa trepikoja). Vaidlus puudub selle üle, et evakuatsiooni takistamine on oluline rikkumine ning asjade ladustamine evakuatsiooniteel võib põhjustada tulekahju olukorras väga raskeid tagajärgi (mida soodustab paanika/rüselus, inimeste kukkumine, liikluskiiruse vähenemine, tropi tekkimine kuni evakuatsiooni liikumise peatumiseni jne). Ühelt paikvaatluse fotolt nähtub, et evakuatsiooniteed tähistava ukse kõrval asuvad kastid klaasist Coca-Cola pudelitega, mis seal olema ei pea (evakuatsiooniteel ei tohi olla ühtegi takistust). Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ärakuulamisõiguse rikkumise ja ettekirjutuse p-de 2 ja 3 põhjendamatuse osas. Kaebajale edastati ettekirjutuse projekt, millele kaebaja võis esitada oma vastuväited/seisukohad. Ettekirjutuse punktide 2 ja 3 põhjenduste ning kaebuse esitaja ärakuulamise osas on Päästeamet esitanud oma selgitused koos viidetega kohaldamisele kuuluvatele Riigikohtu lahenditele. Kohus nõustub vastustaja kohtule antud selgitustega, mida ei hakka üle kordama. Kohus leiab, et Päästeameti ettekirjutused (punktid 2 ja 3) on piisavalt põhjendatud ning sisult selged ja arusaadavad. Kohus leiab, et Päästeameti ettekirjutuse punktides 2 ja 3 kirjeldatud asjaolud leidsid kinnitust ka kohtumenetluses läbi viidud paikvaatlusega. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et kaevatava ettekirjutuse punktid 2 ja 3 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. HKMS § 101 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. 07.02.2018 määrusega kohus kaasas asja menetlusse kolmanda isikuna Viru tn 24/Valli tn 2/Müürivahe tn 38, Tallinnas hoone omaniku OÜ Fixor Invest (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael ́a, kelle lepinguliseks esindajaks haldusasjas oli Advokaadibüroo Heringson GLO vandeadvokaat Enno Heringson. OÜ Fixor Invest (pankrotis) esitas taotluse haldusasjas nr 3-17-2836 menetluskulude summas 8620,80 eurot (koos käibemaksuga) väljamõistmiseks kaebajalt kolmanda isiku kasuks. HKMS § 108 lg 8 järgi kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohtule on esitatud Advokaadibüroo Heringson GLO järgmised arved (summad koos käibemaksuga) koos spetsifikatsiooniga OÜ-le Fixor Invest (pankrotis): 09.02.2018 arve nr 1180113 (summas 657,60 eurot). 27.02.2018 arve nr 1180210 (summas 4089,60 eurot). 07.04.2018 arve nr 1180302 (summas 2707,20 eurot). 09.05.2018 arve nr 1180417 (summas 763,20 eurot). 04.07.2018 arve nr 1180606 (summas 403,20 eurot). Samuti on esitatud Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ Swedbank AS konto väljavõte (periood 31.01.2018 - 31.07.2018) nimetatud arvete tasumise kohta OÜ Fixor Invest (pankrotis) poolt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 124 lg-st 1 tuleneb, et viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist peab haldur võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Sama normi lg 2 sätestab, et pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga.

PankrS § 66 lg 1 järgi lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Sama sätte lõike 2 kohaselt halduril on õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Kui kohus leiab, et olenemata pankrotitoimkonna nõusoleku puudumisest olid kulutused põhjendatud, võib ta need kinnitada. PankrS § 125 lg 1 kohaselt haldur ei või pankrotivara osas või selle arvel teha tehingut iseenda või endaga seotud isikuga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid ega taotleda sellise tehinguga kaasnevate kulutuste hüvitamist käesoleva seaduse § 66 kohaselt. Sama paragrahvi lõike 3 järgi pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehingu võib haldur teha üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul. Kohus märgib, et esiteks on kohus kaasanud kolmanda isikuna menetlusse OÜ Fixor Invest (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael ́a. Teiseks ei ole mitte kõik kohtule esitatud Advokaadibüroo Heringson GLO arvetel (nt 09.02.2018 arve nr 1180113) ja nende spetsifikatsioonidel märgitud toimingud (nt jaanuar 2018 osas) seotud haldusasjas nr 3-17-2836 teostatud toimingutega (pankrotis OÜ Fixor Invest pankrotihaldur kaasati käesoleva haldusasja menetlusse alles 07.02.2018). Kolmandaks on kohtule esitatud Swedbank AS väljavõttest nähtuvalt Advokaadibüroo Heringson GLO arvete tasujaks olnud OÜ Fixor Invest (pankrotis), samas ei ole kohtule esitatud tõendit, millest nähtuks pankrotihalduri või pankrotitoimkonna nõusolek (vajalike) toimingute tegemiseks pankrotivaraga (arvelt summade ülekandmiseks, pankrotihalduri õigusalase nõustamise kulude hüvitamiseks). Samuti ei ole kohtule esitatud dokumente, millest nähtuks pankrotihalduri nõusolek (sh kohased rekvisiidid) temale summade ülekandmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlus kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ei ole põhjendatud ning kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus jätab kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Seega menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.