Premier Restaurants Eesti OÜ kaebus Päästeameti 21.11.2017 ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2251 p-de 2 ja 3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Premier Restaurants Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindaja MargitMarit Raudsepp Kolmas isik – Fixor Invest OÜ (pankrotis), volitatud esindaja vandeadvokaat Enno Heringson
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.10.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Premier Restaurants Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Premier Restaurants Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.10.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2836 muutmata.
2.Mõista Premier Restaurants Eesti OÜ-lt Fixor Invest OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 1137,60 eurot. Ülejäänud osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-17-2836 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Päästeamet kohustas 21.11.2017 ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2251 p-ga 2 Premier Restaurants Eesti OÜ-d tähistama evakuatsioonivalgustiga uks, mis viib McDonaldsi köögist otse õue. Päästeamet viis 13.09.2017 läbi paikvaatluse Viru 24 aadressil. Selle käigus selgus, et läbi köögi läheb evakuatsioonitee, kuid vastav uks on evakuatsioonivalgustiga tähistamata. Kuna teine pääs evakuatsioonitrepikotta tagab nõuetekohaselt ainult kuni 30 inimese evakuatsiooni, siis on kindlasti vajalik projektijärgse kolmanda evakuatsioonipääsu kasutamine. Tuleohutuse seaduse (TuOS) § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid ning vastavalt TuOS § 3 lg 1 p-le 6 tuleb tagada ohutu evakuatsioon. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 31 lg 1 p 1 järgi on evakuatsioonivalgustus hoone, hoone osa, ruumi või vabas õhus piiratud ala valgustus, mis tulekahju või muu ohu, sealhulgas normaalelektritoite tõrke korral võimaldab evakueeruda. Määruse nr 17 § 32 lg 2 p 3 kohaselt peab evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga vähemalt 1 tund olema paigaldatud IV kasutusviisiga hoonesse, v.a ühekorruselisse kuni 50 istekohaga toitlustushoonesse, millel on otseväljapääsud õue. Ettekirjutuse p-ga 3 kohustati Premier Restaurants Eesti OÜ-d korraldama suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduse teostamine ja dokumenteerimine. Paikvaatluse käigus tuvastati, et puuduvad suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hooldamist tõendavad dokumendid. Rendilepingu p 7.9 järgi on rentnikul õigus paigaldada kommunikatsioone ja tehnilist varustust ning kohustus hoida need korras. TuOS § 30 lg 1 p 1 järgi on suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik tuleohutuspaigaldis. TuOS § 3 lg 1 p 4 kohaselt on isik kohustatud tagama ehitises nõuetavate tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu ning TuOS § 31 p 1 järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama selle korrashoiu ja katkematu toimepidevuse. TuOS § 31 p 3 järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta.
2.Premier Restaurants Eesti OÜ esitas halduskohtule kaebuse ning taotles ettekirjutuse pde 2 ja 3 tühistamist. Kaebaja ei ole suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduse teostamise ja dokumenteerimise ettekirjutuse adressaat. Õige adressaat on OÜ Fixor Invest (pankrotis), kes on hoone ning seega ka tuleohutuspaigaldise omanik. Kaebaja ei ole süsteemi paigaldanud. Süsteem asub tervikuna üldkasutatavas trepikojas, suitsuluuk paikneb hoone katuses. Üürilepingu järgi puudub kaebajal kohustus teostada terves hoones asuvate kõikide tehnosüsteemide ja seadmete hooldust. Ettekirjutusega on kaebajale esitatud uue, kolmanda evakuatsioonitee rajamise nõue. Kaebaja ruumides on olemas kaks kehtivate normidega ette nähtud evakuatsiooniteed. Kehtivad 2(10)
3-17-2836 normid kolmanda tee vajadust ette ei näe. Koridor, läbi mille vastustaja nõuab uue evakuatsioonitee tegemist, on ainus koht, kus kaebaja saab hoida prügikonteinereid ning mille kaudu toimub restorani varustamine toorainega. Konteinereid ei ole võimalik mujal hoida. Ettekirjutus on kaebajale liiga koormav. On võimalik muuta olemasolevaid evakuatsiooniteid tõhusamaks.
3.Päästeamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes ettekirjutuse juurde.
4.Fixor Invest OÜ (pankrotis) palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on hoone üles ehitanud oma vajadustest lähtuvalt ning rajanud sinna tehnilised kommunikatsioonid isegi siis, kui need ei asu tema valduses olevates ruumides. Kaebaja on oma tegevust laiendanud, mistõttu on tekkinud olukord, kus ta peab prügi mahutamiseks kasutama nii suuri prügikaste, mis ei mahu mujale kui evakuatsiooniteele.
5.Tallinna Halduskohus jättis 03.10.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja põhjendused on asjakohased ning kohus järgib neid (HKMS § 165 lg 2). TuOS § 3 lg 1 sätestab isiku kohustused tuleohutuse tagamisel, muu hulgas tuleb tagada ohutu evakuatsioon. Tulekahju või muu ohu korral on äärmiselt oluline, et inimesed pääseksid ehitisest välja võimalikult lihtsalt, kiirelt ning ohutult. TuOS §-s 6 on sätestatud evakuatsiooninõuded: lg 1 näeb ette, et piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee; lg 2 kohaselt tuleb ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tähistada need vastava tuleohutusmärgiga. Kohtumenetluse käigus aset leidnud paikvaatlusel selgus, et kaebaja hoiab kahte suurt ratastel prügikonteinerit välisukse ees, blokeerides väljapääsu Valli tänavale. Kaebaja selgitas, et see on ainus koht, kus neid konteinereid saab hoida, sest siseruumides ei ole selleks kohta ning väljas õueala puudub. Kohtu hinnangul oleks inimeste evakueerimisel selle blokeeritud välisukse kaudu märkimisväärne abi. Kui uks jääb suletuks, saab inimeste evakueerimiseks kasutada köögi poolt vaid üht ust, mille kaudu üritaksid välja pääseda nii restorani enda töötajad kui ka külastajad. Kui seejuures arvestada köögipoolsete ruumide kitsikust, oleks piisavalt suurel inimeste hulgal uksest väljapääsemine problemaatiline. Väljapääs hoonest peab aga olema võimalikult lihtne, kiire ja takistusteta. Paikvaatlusel on tuvastatud, et kaebaja poolt viidatud uksest järgmine uks, mille kaudu pääseb Valli tänavale, on väändenupuga ning selle ava laius on 83 cm. Määruse nr 17 kohaselt peab see olema vähemalt 1200 mm. Ohutusreeglite eiramisel võivad olla väga rängad ja pöördumatud tagajärjed. 22.03.2018 toimunud paikvaatlusel tuvastas kohus, et toidukoha saalis on 106 istekohta, korraga võib sees viibida umbes 70-80 inimest. Kaebuse esitaja poolt nimetatud pääs evakuatsioonitrepikotta tagab nõuetekohaselt ainult kuni 30 inimese evakuatsiooni. Evakuatsioonil läbitavad uksed ei vasta määruses sätestatule, sest lingi või surunupuga evakuatsioonisuluse asemel on ustel väändenupp. Nõuetele vastav evakuatsioonitee tuleb nõuetele vastavalt tähistada ja tagada selle kasutamise võimalus. Prügikonteinerid takistavad läbipääsutee. Vaatlusel tuvastati, et evakuatsiooniuks ei ole lukus, tähistatud on kaks evakuatsiooniteed. Köögipoolse evakuatsioonitee laius on külmkapi ja seina vahel 104 cm, koridori laius on 131 cm. Valli tänava poolse ukse laius on 119 cm. Uks avaneb väljapoole ning on väändenupuga. Ukseava laius on 83 cm. Paikvaatluse ajal oli restoranis 40 külastajat ja 14 töötajat. Vahetuses 3(10)
3-17-2836 on maksimaalselt 20 töötajat. Evakuatsioonimärgistusele lisaks on evakuatsioonivalgustus, mis jääb elektrikatkestuse korral põlema. Evakuatsiooniuks on pärast ettekirjutuse tegemist vahetatud, sh on muudetud ukse suunda. Vastustaja väitel ei vasta ka uus uks ohutu evakuatsiooni tagamiseks vajalikele nõuetele. Hädaolukorras võiks olla restorani ruumidest välja pääsemiseks mitu vabalt läbitavat väljapääsu Valli tänavale ja Viru tänavale. Restorani saalist viib Viru tänavale uks, mis on automaatselt avanev-sulguv. Valli tänavale viib küll köögi poolt kaks ust, kuid neist ühe kaudu otse tänavale pääsemist takistavad kaks suurt ratastel prügikonteinerit. Uks, mis viib köögist otse õue, on evakuatsioonivalgustiga tähistamata. See väljapääs tagaks kiirema inimeste evakuatsiooni, võrreldes teise väljapääsuga, kus tänavale pääsemiseks peab läbi kitsa koridori läbima kaks ust. Evakuatsiooni takistamine on oluline rikkumine ning asjade ladustamine evakuatsiooniteel võib tulekahju korral põhjustada väga raskeid tagajärgi. TuOS § 30 lg 1 p 7 kohaselt on tuleohutuspaigaldis suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik. Tuleohutuspaigaldise omanik peab tagama selle korrashoiu ja katkematu toimepidevuse, korraldama paigaldise kontrolli ja hooldust, samuti omama dokumentatsiooni paigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta (TuOS § 31). Kui kaebaja on seadmestiku hoonesse paigaldanud, peab ta seda hooldama (rendilepingu p 7.9). On tuvastatud, et tulekahju ja suitsu tekkimisel toimub seadmestiku kasutamine eelkõige kaebuse esitaja enda huvides. Tuletark OÜ tuleohutusauditi aruandes nr TA-RN-2017 on muu hulgas välja toodud, et suitsueemalduse toimimine ei ole tagatud. Estolux OÜ ekspertarvamuse kohaselt on suitsueemaldussüsteemi hooldus teostamata. Kaebaja kuulati haldusmenetluses nõuetekohaselt ära. Kaebajale edastati ettekirjutuse projekt, millele oli võimalik esitada omapoolne seisukoht. Ettekirjutus on piisavalt selge.
6.Premier Restaurants Eesti OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 03.10.2018 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Otsust ei vaidlustata osas, millega halduskohus jättis kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja mõistmata. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised täiendavad vastuväited. Päästeameti ettekirjutus tähistada evakuatsioonivalgustiga uks, mis viib köögist otse õue Valli tänavale, on sisuliselt uue evakuatsioonitee tekitamise nõue. Järelikult peaks nii vastustaja kui ka halduskohus tõenditele tuginedes õiguslikult põhjendama, miks tuleb restorani köögis luua uus evakuatsioonitee. Lisaks tuleb tõendada, et olemasolevad evakuatsiooniteed ei ole piisavad ning uus lahendus pole kaebajale kui ettevõtjale ebamõistlikult koormav. Määruse nr 17 § 44 lg 2 kohaselt peab hoone igalt evakuatsioonialalt üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Kui evakuatsiooniteed kasutavad kuni 120 inimest, peab evakuatsioonitee ja evakuatsioonipääsuni suunduva sisekoridori laius olema 1200 mm (§ 47 lg 5). Hoone siseuks ning sissepääsu- ja ühendustee ukse valgusava laius peab üldjuhul olema vähemalt 850 mm (§ 48 lg 2 p 1), kui hoonet kasutab enam kui 60 inimest, siis 1050 mm (§ 48 lg 2 p 2). Päästeamet lähtus ettekirjutuses sellest, et teine pääs evakuatsioonitrepikotta tagab nõuetekohaselt vaid kuni 30 inimese evakuatsiooni. Vastustaja ei teinud ettekirjutust evakuatsiooniteel asuvate uste laiusele tuginedes. Seega on halduskohus asunud haldusakti põhjendama uute aluste ja 4(10)
3-17-2836 seisukohtadega. See ei ole lubatav. Vastustaja viitas ettekirjutuses üksnes sellele, et uks avaneb evakuatsioonisuunale vastu ning sulusena kasutati pöördnuppu. Kohtumenetluse käigus vahetas kaebaja ukse välja ja see on nüüd nõuetekohane. Seega sai ettekirjutuse täita palju vähem koormavamate vahenditega ja muuta seeläbi uks evakuatsiooninõuetele vastavaks. Pärast eelnimetatud nõuete täimist puuduvad ettekirjutuses sisulised põhjendused, miks peaks kaebaja rajama kolmanda evakuatsioonitee. Restoran on töötanud kahe evakuatsiooniteega alates 1995. aastast. Halduskohus tõi otsuses välja, et paikvaatlusel viibijad veendusid köögipoolsete ruumide kitsikuses. See kohtu väide ei ole õige. Paikvaatluses ei fikseeritud köögipoolsete ruumide suuruse osas ühtegi asjaolu. Ruume ei mõõdetud ega pildistatud. Võrreldes enamiku Tallinna vanalinnas tegutsevate söögikohtadega, on kõnealuse söögikoha köögi ruumid tavapärasest palju avaramad. Kohus leidis ruumide kitsikusele tuginedes, et ühe ukse kaudu pääsemine oleks küllaltki problemaatiline. Kohus ei saa rajada otsust oletusele, vaid viidata tuleb konkreetsele normile, mida on kaebaja poolt rikutud. Tõendamist ei leidnud ka väidetavas hädaolukorras paanika tekkimine. Kohus on põhjuseta suunanud kõik külastajad restorani tagumisse osasse, st köögi ruumidesse, unustades, et külaliste evakuatsioon on ette nähtud läbi Viru tn välisukse, mis vastab kõikidele evakuatsiooninõuetele. Kahe hajutatud väljapääsu olemasolu ongi nõutud selleks, et üldjuhul pääsevad ühest välja külalised ja teisest töötajad. Tagumise trepikoja kaudu Valli tänavale viiva välisukse ava laius on 830 mm, mis erineb vaid mõne sentimeetriga nõutud laiusest. Kui küsimuseks oli evakuatsiooniukse laius, oleks tulnud ettekirjutus teha ukse laiuse tagamiseks. Eelduslikult ei levi tuli plahvatusliku kiirusega, suitsu peale hakkab tööle andur ja seejärel jõuavad kõik külastajad Viru tänava ukse kaudu rahulikult hoonest välja. Halduskohtus ei leidnud tõendamist mis tahes sellise ohu tekkimise võimalus, mis tingiks kaebaja ruumides äkilise kaose ja paanika ning kiire evakuatsiooni vajaduse. Kui tulekahju saab alguse, kulgevad sündmused aeglaselt ning igal juhul jõutakse kõik inimesed hoonest välja juhatada. Ruumid asuvad esimesel korrusel ning olemas on suured vitriinaknad ja avar välisuks. Ka pommi lõhkemisel peaukse ees ei saaks tulekahju tekkida nii kiiresti, et poleks võimalik olemasoleva tagumise evakuatsioonitee kaudu evakuatsiooni teostada. Halduskohus on leidnud, et uuest evakuatsiooniteest oleks märkimisväärne abi, jättes aga põhistamata, millest tuleneb apellandi otsene kohustus rajada veel kolmas evakuatsioonitee. Kui väljapääs Viru tänavale on takistatud, on hädaväljapääsuna kasutatavad ka suured vitriinaknad. Neid on võimalik vajadusel purustada. Kohus neid kaebaja väiteid ei analüüsinud. AS Restori projektis nimetatakse tagumist trepikoda evakuatsiooni trepikojaks, järelikult on see nõuetekohane. Vajadusel saab paigaldada laiema ukseavaga ukse. Olemasolevat evakuatsiooniteed on nõuetekohaseks pidanud ka Tamrex OÜ, kes on koostanud kehtiva evakuatsiooniskeemi. Kaebaja on kasutanud asjatundjat ja seeläbi oma hoolsuskohustuse vajalikul määral täitnud. Kui kaebaja peab tegema uue evakuatsioonitee koridori, kus ta hoiab suuri prügikonteinereid, võib järgneda restorani tegevuse lõpetamine. Tuleohutuspaigaldis, milleks on suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik, asub Müürivahe tn 38/Valli tn 2/ Viru tn 24 hoone tagumises trepikojas. TuOS § 31 kohaselt on oluline välja selgitada, kes on tuleohutuspaigaldise omanik. Halduskohus leidis vääralt, et selleks on kaebaja. Kohus nõustus vastustajaga ja HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes omapoolseid põhjendusi ei esitanud. Halduskohus rikkus sellega kohtumenetluse norme, sest ta ei esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei nõustu kaebaja poolt nt paikvaatluse kohta avaldatud seisukohtadega. Paikvaatluse käigus selgus, et ükski süsteemi osa ei asu kaebaja poolt üüritud ruumides, trepikoda saavad kasutada ka teiste korruste üürnikud ja omanik ise. Kohus tugines üksnes rendilepingu p-le 7.9, kuigi vastav punkt ei ütle midagi selle kohta, kes on kõnealuse paigaldise omanik. Isegi siis, kui kaebaja on paigaldanud hoonesse mingi hooldamist vajava 5(10)
3-17-2836 süsteemi, ei tähenda see, et kaebaja on selle omanik. Kaebaja ei saa olla süsteemi omanikuks, kui see ei asu kaebaja üüripinnal ning see teenindab tervet hoonet. Kaebaja selgitas kohtule, et ta ei ole seda tuleohutuspaigaldist paigaldanud. Paikvaatluse protokollist nähtub, et suitsuluugi süsteem ei lähe kaebaja ruumidesse. Üürilepingu p-s 7.9 toodud kokkulepe puudutab üksnes kaebaja valduses olevaid ruume, mitte kogu hoonet. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks vaidlusaluse seadmestiku paigaldanud. Ei ole mõistetav, miks ei peeta seadmestiku omanikuks hoone omanikku. Kaebaja ei saa seadmeid rendilepingu lõppedes kaasa võtta. Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 2 järgi peab ehitis muu hulgas vastama tuleohutuse nõuetele ning tagatud peab olema inimeste evakuatsioon. On kolmanda isiku ülesanne tagada, et hoone vastaks nõuetele.
7.Päästeamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes ettekirjutuses tuvastatud asjaolude juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebajale ei ole tehtud ettekirjutust uue evakuatsioonitee rajamiseks, vaid juba olemasoleva evakuatsioonitee tähistamiseks. Evakuatsioonitee olemasolu on tõendatud 2009. aasta AS Restor rekonstrueerimise projektiga, mille alusel on kaebaja teostanud hoone ümberehitustööd. Kaebaja ei soovi õiget ust evakuatsiooniteena tähistada, sest hoiab seal prügikonteinereid. Vaidlust ei ole olemasoleva evakuatsioonitee sobivuse üle, vaid teise olemasoleva evakuatsioonitee tähistamise üle. Valgusti paigaldamine ei saa kaebaja jaoks olla ülemäära koormav. See toob kaasa kulutusi umbes 100 euro ulatuses. Mingit tähtsust ei oma, et kaebaja on kohtumenetluse ajal mittesobiva ukse vahetanud uue ukse vastu. Nimetatud uks ja ka sellele järgnev tänavale viiv uks on sobiv kuni 30 inimese evakuatsiooniks. Kaebaja mugavus hoida õige evakuatsioonitee ees prügikonteinereid ei kaalu üles toidukoha külastajate ja töötajate ohutust. Hoone tagumine trepikoda, kus asub vaidlusalune seadmestik, on kaebaja väidete kohaselt nõuetekohane evakuatsioonitee. Seega on tegemist koridoriga, mis teenindab kaebaja üüripinda. Haldus- ja kohtumenetluse käigus on tõendatud, et hoones on toimunud olulised ümberehitused juba enne AS Restor 2009. a projekti. Nimetatud ümberehituste käigus on ehitatud ka vaidlusalune seadmestik. Õiguslikku tähendust ei oma, kas selle ehitas kaebaja või Kawe Kinnisasja AS, kelle õigused ja kohustused kaebaja üle võttis. Kaebaja võttis 27.07.1993 üle rendilepingu, mille p 6.1.2 sätestab, et kõik hoone seisukorda paremustavad muudatused loetakse rentniku parendusteks. Lepingu p 7.5 sätestab, et rentniku vahendite arvel vara suhtes tehtavad parendused on rentniku omandiks. Hoone ainukeseks kasutajaks on kaebaja.
8.OÜ Fixor Invest (pankrotis) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmas isik nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Ettekirjutuse p 2 on õiguspärane. Prügikonteinerite hoidmist ei ole kõnealuses asukohas ette nähtud. Kuna konteinerid on suured, ei saa neist mööda evakuatsiooni käigus ega ka kauba toomisel. Prügiruumiks on projekti järgi ette nähtud hoopis teine koht. Projekt on koostatud kaebaja soovide järgi. Samas vähendas kaebaja 2009. a projektil varasemat prügiruumi 2 m2 võrra. Seega ei saanud prügi olla suureks probleemiks. Kaebaja soovib kasutada suuri konteinereid, et tellida prügivedu harvemini ning seeläbi kokku hoida. Päästeamet on oma kooskõlastuse andnud AS Restor 2009. a projektile. Selles projektis on ette nähtud kolm evakuatsiooniväljapääsu, sh personalile 2 väljapääsu: välisuks laiusega 1,4 m avanemisega otse Valli tänavale ja läbi evakuatsioonitrepikoja välisuks avanemisega Valli tänavale. Asjaolu, et kaebaja on teise evakuatsioonitee nõuetega kooskõlla viinud, ei tähenda, et ta ei peaks kolmandat ettenähtud evakuatsiooniteed nõuetekohaselt tähistama. 6(10)
3-17-2836 Kaebaja on hoone suures ulatuses ümber ehitanud, sh on vastav suitsuluuk ehitatud ajal, kui kolmandat isikut polnud veel asutatud. Koridor, kus seadmed asuvad, on vajalik ainult kaebajale, pääsemaks teisel korrusel asuvasse kontorisse ja kolmandal korrusel asuvasse tehnilisse ruumi. Ka eelnimetatud ruum polnud lepinguga kaebaja kasutusse antud, ometi asuvad seal nt kaebaja ruume teenindavad ventilatsiooniseadmed jne. Suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik on paigaldatud kaebaja või tema õiguseellase Kawe Kinnisasja AS poolt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Esmalt vaatleb ringkonnakohus ettekirjutuse p 2 (I) ja seejärel p 3 (II) õiguspärasust ning lõpuks lahendab menetlusosaliste taotlused (III). I
10.Ettekirjutuse p-ga 2 kohustati kaebajat tähistama evakuatsioonivalgustiga uks, mis viib köögist otse õue. Kaebaja leiab, et teda on alusetult kohustatud rajama uut evakuatsiooniteed. Vastustaja on aga seisukohal, et ettekirjutusega on kaebajat üksnes kohustatud olemasolevat evakuatsiooniteed nõuetekohaselt tähistama. Poolte vahel ei ole seega vaidlust selle üle, et evakuatsioonitee tuleb evakuatsioonivalgustusega varustada (määruse nr 17 § 31). AS Restor 2009. a projekti, mille alusel toimus kiirsöögikoha ümberehitamine, seletuskirja p 5 kohaselt on restoranis kolm evakuatsiooniväljapääsu: külastajatele saalist Viru tänavale, lisaks hädaväljapääsuna suured vitriinaknad; personalile kaks väljapääsu: välisuks laiusega 1,4 m avanemisega otse Valli tänavale ja läbi evakuatsioonitrepikoja välisuks avanemisega Valli tänavale. Evakuatsiooniteel paiknevad välisuksed avanevad projekti kohaselt evakuatsiooni suunas ja nende minimaalne laius ja kõrgus vastavad nõuetele. Põhja-Eesti Päästekeskus on projekti 25.08.2009 heaks kiitnud. Eelnevast nähtub, et kaebaja pole evakuatsiooni lahendanud projekti järgi. Lisaks sellele, et Valli tänavale nähti evakuatsioon ette üksnes läbi evakuatsioonitrepikoja, ei olnud evakuatsiooniteel paiknevad uksed nõuetekohased laiuse ja avanemise suuna osas. Asjaolu, et Tamrex on kaebaja jaoks koostanud kaebaja soovidele vastava evakuatsiooniskeemi, ei vabasta kaebajat määruse nr 17 nõuete täitmise kohustusest.
11.Määruse nr 17 § 42 lg 1 kohaselt peavad evakuatsioonipääsud asuma hajutatult, hoone igalt evakuatsioonialalt peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni (määruse nr 17 § 44 lg 2). Hoones, mida kasutab rohkem kui 60 inimest, peab evakuatsiooniteel ja väljumisteel paikneva ukse valgusava laius olema vähemalt 1050 mm (määruse nr 17 § 48 lg 2 p 2). Evakuatsioonitee ise peab olema üldjuhul 1200 mm lai (määruse nr 17 § 47 lg 1 p 1), vaid juhul, kui evakuatsiooniala kasutab kuni 60 inimest, võib üks evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 mm laiune. Kohtu poolt läbi viidud paikvaatluse käigus tuvastati, et uks, mis viib köögist esmalt trepikotta ja sealt Valli tänavale, on 830 mm laiune 1050 mm asemel. Kaebaja muutis küll ukse avanemise suunda ning lukusüsteemi, kuid see ei tähenda, et nüüd on tegemist nõuetekohase evakuatsiooniteega. Seega on kaebaja kiirsöögikohas hetkel vaid üks nõuetekohane väljapääs suunaga Viru tänavale ning täidetud pole määruse nr 17 § 44 lg-s 2 toodud
7(10)
3-17-2836 miinimumstandard, mille järgi peab olema evakuatsioonialalt võimalik jõuda vähemalt kahe evakuatsioonipääsuni.
12.Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti, millel on ette nähtud kolm evakuatsiooniväljapääsu. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et seda arvestades ei saa kaebaja tugineda väitele, et teda kohustatakse rajama uut evakuatsiooniväljapääsu. Vaidlust ei ole selles, et evakuatsioonitee, mis viiks köögist otse Valli tänavale, vastaks mõõtudelt nõuetele. Olukord, kus kaebajat kohustatakse panema selle ukse juurde evakuatsioonivalgustit, on igati kooskõlas TuOS-ga ja määrusega nr 17. Kaebaja vastumeelsus on seotud sellega, et kuna evakuatsioonitee ei tohi olla takistatud (määruse nr 17 § 45 lg 2 p 5), ei saa ta enam pärast selle nõuetekohast tähistamist hoida seal prügikonteinereid. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja vastav huvi ei saa üles kaaluda ohutu evakuatsiooni tagamise vajadust. Kaebaja on leidnud, et ettekirjutus oleks vähem koormav, kui ta saaks läbi trepikoja kulgeva evakuatsioonitee ehitada nõuetele vastavaks. Ringkonnakohus märgib, et ei saa välistada olukorda, kus kaebaja leiab mingi lahenduse näha nõuetekohane evakuatsioon ette ilma vaidlusalust evakuatsiooniteed kasutamata. Kui on olemas kaks nõuetekohast evakuatsiooniteed ning on usutav, et need tagavad kõigi restoranis viibivate külastajate ja töötajate ohutu evakuatsiooni, võib nõue kolmanda evakuatsioonitee kasutuselevõtust olla ebaproportsionaalne ka olukorras, kus projektis on kolm evakuatsiooniväljapääsu ette nähtud. Käesoleval juhul pole faktilised asjaolud aga sellised. Hoone, eriti avalikult kasutatav hoone peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajahetkel ning kuni kaebaja pole näidanud toimivat evakuatsiooniskeemi, on vastustaja 21.11.2017 ettekirjutus igati õiguspärane.
13.Apellatsioonkaebuses leitakse, et kuna ettekirjutus põhines vaid asjaolul, et läbi koridori kulgeva evakuatsioonitee uste tõttu oli selle kaudu võimalik vaid 30 inimese evakuatsioon (määruse nr 17 § 48 lg 1 p 2, § 49 lg 5), ei tohtinud kohus hakata mõõtma evakuatsioonitee ja –uste laiust ning saadud tulemustele tuginedes öelda, et evakuatsioonitee ei vasta nõuetele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kui kohus oleks tuvastanud, et olemasolev evakuatsioonitee on pärast uste nõuetekohaseks muutmist muude näitajate osas nõuetekohane, oleks olnud võimalik hinnata, kas kolmanda evakuatsioonitee tähistamise nõue on proportsionaalne. Õige pole ka kaebaja järeldus, et pärast ukse vahetamist muutus ettekirjutus sisutuks. Jätkuvalt puudub nõuetekohane teine evakuatsioonipääs. Asjaolu, et AS Restor nimetas projektis tagumist trepikoda evakuatsiooni trepikojaks, ei tähenda, et see on nõuetekohane evakuatsioonitee ka restoraniruumides viibivatele isikutele. Trepikoja kaudu lahkuvad ohu korral hoonest eelkõige hoone ülemistel korrustel viibivad isikud.
14.Kaebaja käsitlus sellest, et piisab ühest nõuetekohasest evakuatsioonipääsust, ei ole põhjendatud. Kuigi 2009. a ehitusprojektis on märgitud, et Valli tänavale avanevad kaks evakuatsiooniväljapääsu on mõeldud töötajatele, ei ole kahe hajutatult asuva evakuatsioonipääsu nõude mõte see, et suunata inimesed ohu korral pääsude poole mingi tunnuse järgi (kliendid ühte, töötajad teise). Evakuatsioonipääsud peavad asuma hajutatult selleks, et kui üks neist on mingil põhjusel blokeeritud, saavad inimesed kasutada teist väljapääsu. Kaebaja väited selle kohta, et ka juhul, kui Viru tänaval peaukse ees lõhkeks pomm, ei leviks tulekahju nii kiiresti, et poleks võimalik tagumise evakuatsioonitee kaudu hoonest väljuda, ei ole tõsiseltvõetavad. Evakuatsioonitee peab olema piisava laiusega ning lihtsalt läbitav ka selleks, et hoida ära täiendav kannatanute teke, sest sõltumata tulekahju levimise kiirusest, tekib nt kaebaja poolt kirjeldatud pommi lõhkemise korral paanika. Inimesed ei hakka hoonest väljuma rahulikult ja organiseeritult, vaid rahvasummana liigutakse vaba väljapääsu poole. Mida kitsam on väljumistee, seda suurem on oht 8(10)
3-17-2836 võimalikeks vigastusteks. Eeltoodud seisukohta ei pea hakkama tõendama, vaid seda võib pidada üldtuntud asjaoluks (HKMS § 60 lg 1). Samuti ei pidanud halduskohus hakkama tõendama oma seisukohta, et ühe ukse kaudu pääsemine oleks problemaatiline ning et võimalik on mingi kiire ohu tekkimise võimalus, mis toob kaasa kaose ja paanika. II
15.Ettekirjutuse p-ga 3 kohustati kaebajat korraldama suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku hoolduse teostamine ja dokumenteerimine. Vaidlus on jätkuvalt selle üle, kas ettekirjutuse adressaat peaks olema kaebaja või kolmas isik. TuOS § 31 järgi on tuleohutuspaigaldise korrashoid selle omaniku kohustus.
16.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et tuleohutuspaigaldise omanikuks tuleb lugeda kaebajat. Asjaolu, et süsteemi osa ei asu kaebaja poolt üüritud ruumides, ei muuda seda seisukohta. Kommunikatsioonid ja tehnilise varustus, mida puudutab üürilepingu p 7.9, ei pea füüsiliselt asuma üüripinnal. Oluline on, et need on paigaldatud sinna üüripinna teenindamiseks. Antud juhul asub tuleohutuspaigaldis kaebaja poolt väidetud evakuatsioonitrepikojas, kogu hoone on kaebaja kasutuses. Kaebaja kasutuses on hoones ka muid objekte, mis ei asu üüripinnal, nt on kolmas isik toonud välja, et kolmandal korrusel asub tehniline ruum. Riigikohtu 08.12.2004 otsusest nr 3-2-1-136-04 ning 16.04.2008 otsusest nr 3-2-1-26-08 nähtub, et hoone omanikud andsid selle 27.07.1993 Kawe Kinnisasja AS-le rendile 25 aastaks. Kawe Kinnisasja AS sõlmis 24.06.1994 McDonald’s Eesti AS-ga allrendilepingu, millega andis osa hoonest allrentniku kasutusse. Hoone omanikud, Kawe Kinnisasja AS ning McDonald’s Eesti AS sõlmisid 20.03.1996 kokkuleppe, mis nägi ette, et kui põhirendileping peaks mingil põhjusel lõppema, astub McDonald’s Eesti AS automaatselt Kawe Kinnisasja AS asemele koos Kawe Kinnisasja AS kõigi õiguste ja kohustustega põhirendilepingus. McDonald’s Eesti AS poolt rentimata pindade kohta Kawe Kinnisasja AS poolt sõlmitud allüürilepingud lähevad automaatselt McDonald’s Eesti AS-le üle. 2001. aastal tegid kinnistu omanikud McDonald’s Eesti AS-le ettepaneku astuda rendilepingusse. Kinnistu omanikud ja Kawe sõlmisid 03.07.2002 kokkuleppe 27.07.1993 rendilepingu lõpetamiseks samast päevast. Riigikohus luges vaidluse all mitte olevaks asjaolu, et McDonald’s Eesti AS valdas vaidlusalust hoonet. 1996. a kokkulepe on siduv ning 03.07.2002 võttis McDonald’s Eesti AS rendilepingu üle ning ta omandas 27.07.1993 rendilepingud tulenevad üürniku õigused ja kohustused. Eelnevast nähtub, et alates 2002. aastast on kaebajal kõnealuse hoone suhtes oluliselt suuremad õigused, kui nähtub temaga konkreetsete ruumide osas sõlmitud rendilepingust. 1993. aasta lepingust tulenevad õigused kehtisid kuni 27.07.2018. Kaebaja on väitnud, et suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik teenindab tervet hoonet. Kaebaja ei ole täpsustanud, kes on need isikud, keda seadmestik veel teenindab. Kaebaja on hoonet rekonstrueerinud nii 2005. aastal kui ka pärast 2009. aastat. On eluliselt usutav, et seadmestiku on hoonesse paigaldanud kaebaja või tema eelkäija Kawe Kinnisasja AS. Hoone omanikud andsid selle juba 1993. aastal Kawe Kinnisasja AS-le rendile 25 aastaks ning nende huvi polnud ilmselgelt hoones isiklikult mingeid parendusi teha. Hoonestusõigus seati kinnistule 07.08.2002 ning pärast seda algas 2004. aasta lõpuni kestnud kohtuvaidlus selle üle, kas hoone on kaebaja ebaseaduslikus valduses (asi nr 3-2-1-136-04). 2008. aastal lõppes vaidlus selle üle, kas kaebajal on õigus nõuda allüürnikelt üüri tasumist (asi nr 3-2-1-26-08). Arvestades õigussuhte ebaselgust, ei ole tõenäoline, et hoonestusõiguse omanik (esmalt OÜ Aaber Kinnisvara, hiljem Fixor Invest OÜ (pankrotis)) asus hoones parendusi tegema. 9(10)
3-17-2836 III
17.Eeltoodud põhjendusi arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist summas 948 eurot + käibemaks, s.o 1137,60 eurot. Kulud on põhjendatud ning need tuleb kaebajalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.