lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1687/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1687/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1094
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldHKMS § 121 lg 1, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2018, Tartu

Kohtuasja number

3-18-1687

Kohtuasi

Boriss Iljinsi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal vanglas suitsetada ja õppida riigikeelt

Menetlusosalised

Kaebaja – Boriss Iljins Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Boriss Iljinsi kaebus.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Tõlkida kohtumäärus kaebajale vene keelde. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Boriss Iljins esitas 26.08.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu järgmistes nõuetes.
1.1.Vangla rikub kaebaja õigusi keelates tal suitsetada tema enda arvel. Kaebaja selgitab, et on suitsetanud pikka aega ja suitsetamise mittevõimaldamine mõjub talle piinamisena.

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.2.Vangla diskrimineerib kaebajat mitte vastu võttes tema avaldusi, palveid ja kaebusi kaebaja emakeeles (vene keeles) ja rahvusvahelises keeles (inglise keeles). Sellega võtab vangla kaebajalt õiguse esitada palveid ja kaebusi. Samuti ei ole kaebajal võimalust kasutada vangla teenuseid, kuna need on eesti keeles, mida kaebaja ei oska. Vangla ei lase kaebajat kooli õppima riigikeelt.
1.3.Kaebaja taotleb esindajat riigi õigusabi korras.

3-18-1687

2.Tartu Halduskohus esitas 30.08.2018 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teada anda, kas kaebajal on kohtueelsed menetlused läbitud suitsetamise keelamise ja riigikeele õppimise mittevõimaldamise osas. Kohus soovis täiendavalt teada, kas kaebajalt on keeldutud vastu võtmast/tagastatud võõrkeelseid pöördumisi, ning kas kaebajale on selgitatud tõlkimisvõimalust, sh tõlkimist vangla kulul.
3.Tartu Vangla vastas kohtule 04.08.2018, et kinni peetav Boriss Iljins on esitanud vanglale erinevaid nii eesti- kui ka venekeelseid pöördumisi, mida on käsitletud vastavalt menetluskorrale. Nende hulgas on sisuliselt läbi vaadatud pöördumisi, tõlkimise korraldamiseks tagastatud pöördumine ning näiteks venekeelsena menetlusse võetud ja kinni peetavale soodsa lahenduse leidnud kahju hüvitamise taotlus. Inglisekeelseid pöördumisi vanglale ei ole kaebaja esitanud. Samuti ei ole tema poolt esitatud pöördumiste hulgas ühtegi, milles kinnipeetav taotleks vanglas suitsetamise võimaldamist või riigikeele õppes osalemist, st läbitud ei ole kohtueelset menetlust. Tõlkimise korda on kinnipeetavale suuliselt ja osaliselt ka kirjalikult selgitatud, seda nii enda vahendite arvelt kui ka vangla kulul tõlkimise osas.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus mõistab esitatud kaebust eelkõige selliselt, et kaebaja peab enda õigusi rikkuvaks suitsetamise keelamist Tartu Vanglas ning riigikeele õppimise mittevõimaldamist.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja selgelt määratletud eesmärgiks, et kohus kohustaks Tartu Vanglat võimaldama kaebajal suitsetada ja õppida riigikeelt. Mõlema eesmärgi saavutamiseks on eesmärgipärane pöörduda esmalt taotlusega vangla poole ning juhul, kui vangla keeldub taotlust rahuldamast, esitada vaie vanglale.
7.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega on VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole alles siis, kui vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud.
8.Tartu Vangla 04.08.2018 kohtule esitatud vastuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale ühtegi pöördumist, milles ta taotleks, et vangla võimaldaks tal suitsetada või eesti keelt õppida. Seega ei ole kaebajal läbitud VangS § 11 lg-s 5 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslik menetlus ning tal puudub õigus kohustamisnõudega kohtusse pöörduda. Seega tuleb kaebus nende nõuete osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

3-18-1687

9.Kuna eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks oleks tõhus just kohustamisnõue, ei pea kohus võimalikuks suunata kaebajat praeguse kaebuse raames muu nõude (tuvastamisnõude) esitamisele, mis ei eeldaks kohtueelse menetluse läbimist. Kaebajal puuduks tuvastamisnõude osas kaebeõigus, kuna tal eksisteerib enda õiguste kaitseks tõhusam õiguskaitsevahend – kohustamisnõudega vangla poole pöördumine (HKMS § 45 lg 2). Vangla tegevuse väidetava õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajal saavutada enda eesmärke.
10.Kaebaja väidab ka, et vangla ei võta temalt vastu vene- ja inglisekeelseid pöördumisi ning ei võimalda tal seetõttu esitada kaebusi. Teiseks märgib kaebaja, et tal ei ole eesti keele oskuse puudumise tõttu võimalik kasutada vanglas eestikeelseid teenuseid.
11.Tartu Vangla vastusest kohtunõudele ilmneb, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi inglisekeelset pöördumist vanglale. Venekeelsete pöördumiste osas on vangla selgitanud, et nende hulgas on sisuliselt läbi vaadatud pöördumisi, tõlkimise korraldamiseks tagastatud pöördumine ning näiteks venekeelsena menetlusse võetud ja kinni peetavale soodsa lahenduse leidnud kahju hüvitamise taotlus. Kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid juhtumeid, mil talle venekeelne pöördumine oleks tagastatud. Samuti ei ole kaebaja täpsemalt nimetanud, millised teenused on tal vanglas eesti keele oskuse tõttu saamata jäänud. Kohus ei pea põhjendatuks kaebust selliselt ülimalt abstraktselt sõnastatud osas kaebaja tahte ja nõuete täpsustamiseks käiguta jätta. Isikul on kaebeõigus üksnes tema subjektiivsete õiguste riive korral, mitte abstraktselt kirjeldatud või hüpoteetilistes olukordades (HKMS § 44 lg 1; § 121 lg 2 p 1). Küll aga annab kohus alljärgnevad selgitused kaebajale oma õiguste edasiseks kaitseks.
12.Selleks, et kohus saaks analüüsida vangla võimalikke rikkumisi, peab kaebaja pöörduma kohtu poole konkreetse juhtumiga, mille puhul on kaebaja õigusi väidetavalt rikutud. Kui kaebaja soovib saada mõnd konkreetset teenust või hüve, on kaebajal reeglina võimalik oma eesmärk saavutada kohustamisnõudega. Kui kaebajale on vangla poolt kahju tekitatud, on tal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise ja kohustamisnõude saab kohtule esitada pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt VangS § 11 lg-tele 5 ja 8. Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lgte 1 ja 4 kohaselt on kinnipeetaval võimalik esitada võõrkeelne vaie või kahju hüvitamise taotlus ning kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, siis tasub kinnipeetava dokumendi tõlkimise eest vangla. Ka juhul, kui vangla keeldub vastu võtmast kinnipeetava (võõrkeelset) taotlust mingi hüve või teenuse saamiseks, on kaebajal õigus esitada vaie kohustamisnõudega.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Seonduvalt kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus tuleb tagastada, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel sisuliselt läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

3-18-1687

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium