Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 30.08.2018, Tartu 3-17-2059 A.B. kaebus Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirja nr 62/418-2 ja 22.09.2017. a vaideotsuse nr 6-12/251-5 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määrus A.B. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja A.B. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta A.B. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 20.07.2017. a käskkirjaga nr 6-2/418-2 A.B. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale tähtajatult alates 28.07.2017.
2.Viru Vangla jättis 22.09.2017. a vaideotsusega nr 6-12/251-5 rahuldamata A.B. vaide vangla 20.07.2017. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
3.A.B. esitas 10.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirja nr 6-2/418-2 ja 22.07.2017. a vaideotsuse nr 6-12/251-5 tühistamiseks.
4.Viru Vangla 15.02.2018. a käskkirjaga nr 6-2/124-1 määrati A.B. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale tähtajatult alates 15.02.2018. Sama käskkirjaga tunnistati Viru Vangla 20.07.2017. a käskkiri nr 6-2/418-2 kehtetuks.
5.A.B. esitas 02.08.2018 taotluse, milles ta taotles kohtult lubada tal üle minna Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirja tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele, mis on vajalik, et ennetada õigusrikkumise kordumist tulevikus, samuti kahjunõude esitamiseks.
6.Tartu Halduskohus jättis 08.08.2018. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse üle minna Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirja nr 6-2/418-2 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ja lõpetas menetluse haldusasjas (resolutsiooni p 1) ning kuulutas menetluse kinniseks osas, mis puudutab kaebaja terviseandmeid (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine seoses Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirjaga oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse põhjenduste kohaselt peab kaebaja koristamistööle määramist orjatööks, puudub tööülesannete täitmiseks vajalik oskus ja väljaõpe, kaebaja tervis on kehv ning töötasu on liiga madal. Analoogsete kaebaja väidete pinnalt jättis kohus kaebuse 18.07.2018. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-17-1599 rahuldamata. Selles kohtumenetluses, milles kaebaja vaidlustas 27.04.2017. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/418-1, mis eelnes käesolevale käskkirjale, ei leidnud kohus kinnitust ühelegi eelnimetatud kaebaja väitele. Kohus tuvastas, et vastavalt kaebaja tervisekaardile ei ole 27.04.-20.07.2017 kaebaja terviseseisund muutunud (tl 37). Seega saab kindlalt eeldada, et vastavalt arsti poolt varasemalt antud hinnangule oli kaebaja töövõimeline ka 20.07.2017 seisuga. Haldusasjas nr 3-18-897 esitas kaebaja kaebuse Viru Vangla 15.02.2018. a tööle määramise käskkirja nr 6-3/124-1 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid samad, mis olid esitatud käesolevas kaebuses. Halduskohus leidis määruses, et kaebus on perspektiivitu ja jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Määrus jõustus 29.06.2018 Tartu Ringkonnakohtu määrusega, millega kohus tagastas määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Seega on kohus korduvalt andnud hinnangu kaebaja kaebuses esitatud väidetele ning ei ole nõustunud kaebuse põhjendustega. Kuna Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirja vaidlustamise osas jäid kaebuse põhjendused samaks ja kaebaja tervisekaardist ei tulene uusi terviserikkeid, siis puudub alus kahelda Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirja õiguspärasuses. Sellest tulenevalt seoses Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirja vaidlustamisega on tuvastamis- kui ka hüvitamisnõuded ilmselgelt perspektiivitud. Sel põhjusel ei ole põhjust arvata, et üleminek tuvastamisnõudele oleks kaebajale vajalik õiguste kaitsmiseks. Kohus ei pea põhjendatuks lubada kaebajal üle minna ilmselgelt perspektiivitule tuvastamisnõudele ja jätta see hiljem määrusega läbi vaatamata või kohtuotsusega rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg-st 2 jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse, milles viimane palus kohtult luba üleminekuks tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele. Kuna kohus ei tuvastanud kaebaja soovi vaidlustada Viru Vangla 22.09.2017. a vaideotsust nr 6-12/251-5 vaide esemest eraldi, lõpetas kohus asjas menetluse HKMS § 151 lg 1 p 4 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.A.B. esitas 15.08.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määrus ja teha uus määrus, millega võtta tema kaebus menetlusse. A.B. leiab, et menetlust lõpetades rikkus kohus menetlusnorme ja põhimõtteid, lisaks piiras ebaproportsionaalselt kaebaja õigust, mis on sätestatud Põhiseaduse (PS) § 15 lg-s 1. Kaebaja väitel käitub vangla seadusevastaselt, kasutades piinamist, julma ja väärikust alandavat kohtlemist ja karistamist, hoides teda orjuses ja sunniviisilises seisuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses märgitut taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus jättis rahuldamata
kaebaja taotluse üle minna Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirja nr 6-2/418-2 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ja lõpetas menetluse haldusasjas.
9.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Viru Vangla 20.07.2017. a käskkiri nr 6-2/418-2 (tl 11) on vangla 15.02.2018. a käskkirjaga nr 6-2/124-1 (tl 39-39p) kehtetuks tunnistatud. Halduskohus viitas vaidlustatud määruses menetluse lõpetamise alusena HKMS § 151 lg 1 p-le 4. HKMS § 151 lg-s 1 ei sisaldu p-i 4 ning halduskohtu määruse põhjendusi arvestades on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus silmas pidanud menetluse lõpetamise alusena HKMS § 152 lg 1 p-i 4, mille kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Eeltoodud osas muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi ja leiab, et menetlus asjas kuulub lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osas, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine seoses Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirjaga oleks ilmselgelt perspektiivitu, ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel).
11.Ringkonnakohtule ei nähtu vaidlustatud kohtumäärusest põhjendusi seoses kaebaja taotlusega tuvastamisnõudele ülemineku kohta preventiivsel eesmärgil. Eeltoodud osas ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamisel või kui kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (Riigikohtu 04.11.2015. a otsus nr 3-3-1-48-15, p 10). Riigikohus on 09.02.2017. a määruses nr 3-3-1-75-16 (p 8.1) selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11; 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15).
12.Ringkonnakohtu hinnangul langeb preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise vajadus reeglina ära, kui oht on juba realiseerunud. Juba kuid enne kaebaja poolt halduskohtule taotluse esitamise aega, 15.02.2018, oli vangla koostanud kaebaja suhtes uue tööle määramise käskkirja nr 6-3/124-1 (tl 39-39p). Kaebaja vaidlustas käskkirja 01.05.2018 tühistamiskaebusega haldusasja nr 3-18-897 raames. Kuigi Viru Vangla 20.07.2017. a käskkirja osas tuvastamisnõudele ülemineku taotluse esitamise ajaks oli halduskohus kaebuse tagastanud, ei olnud vastav määrus siis ega ole ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga veel jõustunud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kehtiva tööle määramise käskkirja vaidlustamine tühistamiskaebusega on ilmselgelt tõhusam õiguskaitsevahend kui kehtetu käskkirja õigusvastasuse tuvastamine preventiivsel eesmärgil. Kuigi haldusasja materjalidest ilmneb, et Viru Vangla on kaebaja majandustööle määramise käskkirju välja andnud korduvalt, ei saa sellest teha tõsikindlaid järeldusi kaebajat ähvardava reaalse ohu kohta tulevikus. Ringkonnakohus märgib, et Viru Vangla 15.02.2018. a käskkirjaga määrati kaebaja tööle tähtajatult alates 15.02.2018. Seega ei saa hetkeseisuga väita, et esineb reaalne oht sama sisuga käskkirja andmiseks lähitulevikus. Samas kui see siiski toimub, on kaebaja õiguste kaitseks tõhusam konkreetse haldusakti vaidlustamine tühistamiskaebusega. Kuna käesoleva asja materjalidest ei ilmne ringkonnakohtule, et reaalne oht kaebaja väidetud rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida, siis
ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise tingimused käesolevas asjas täidetud.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda määruskaebus ühtegi sellist asjaolu, millele tuginedes saaks määruskaebuse rahuldada. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja väitel piiras kohus ebaproportsionaalselt tema õigust, mis on sätestatud PS § 15 lg-s 1. PS § 15 lg 1 ls-st 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Määruskaebuse esitaja sellekohane arusaam on ebaõige. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu 17.03.2003. a otsus nr 3-1-3-10-02, p 28).
14.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A.B. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.