Eesti Haigekassa hagi MS vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.09.2016 määrus hagi läbivaatamata jätmiseks Eesti Haigekassa määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091), lepinguline esindaja Pille Pihler Kostja MS (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.09.2016 määrus muutmata ja Eesti Haigekassa määruskaebus rahuldamata.
2.Eesti Haigekassa taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks jääb rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.Eesti Haigekassa (hageja) esitas 03.06.2016 Harju Maakohtule hagi MS (kostja) vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tekitas MS 26.08.2013 tervisekahjustusi ravikindlustatud isikule kokku summas 322,24 eurot. Hageja esitas tagasinõude, mida kostja pole vabatahtlikult hüvitanud.
Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistas hagi ja võttis selle kohe õigeks, paludes jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et sai hageja nõudest ja kohtumenetlusest teada vanaema kaudu 06.09.2016. Kostja ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist, kuna kostjal puudus teadmatusest võimalus täita hageja nõuet vabatahtlikult.
3.14.09.2016 esitas hageja kohtule hagi tagasivõtmise avalduse seoses kostja poolt nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist eelmenetluses. Hageja palus jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuna hageja püüdis enne hagiavalduse esitamist edastada nõudeavalduse kosjale. Hageja kasutas rahvastikuregistris olevaid elukoha ja sidevahendite aadresse ja muid võimalusi nõudeavalduse edastamiseks. Hageja kasutas temale teadaolevaid võimalusi ja tegi kõik endast oleneva, et kostjale nõudeavaldus kätte toimetada. Hageja saatis 27.01.2016 kostjale nõudeavalduse tähitud kirjaga kriminaalasjas märgitud elukoha andmetest lähtudes aadressil XXX ning 17.02.2016 rahvastikuregistris esitatud elukoha aadressile XXX. Nõudeavaldused tähitud kirjadega tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. 17.02.2016 saatis hageja nõudeavalduse ka kostja rahvastikuregistris esitatud sidevahendi aadressile XXX. Kuna kostja tähitud kirju ei nõudnud ja laekumist ei toimunud, saatis hageja 07.03.2016 kostjale nõudeavalduse lihtkirjaga. Kuna nõude laekumist ei toimunud ikkagi, saatis hageja 11.04.2016 kostjale meeldetuletuse nr 5-3.4/8777 nõude tasumiseks e-posti aadressile ja rahvastikuregistri aadressile. Kostja ei ole taganud rahvastikuregistris oma elukoha ja sidevahendite andmete õigsust või ei reageerinud AS Eesti Post poolt kostjale jäetud tähitud kirja teatisele, et nõudeavaldus kätte saada. Hagi esitamine oli seega põhjustatud kostja käitumisest. Maakohtu määrus
4.15.09.2016 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega ning menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud.
5.TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Hageja esitas hagi tagasivõtmise avalduse enne eelmenetluse lõpetamist. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hagi läbi vaatamata.
6.Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hageja selgitas, et ta võttis hagi tagasi seoses kostja poolt nõude omaks võtmisega ja nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist eelmenetluses. Hageja selgituste kohaselt peaksid menetluskulud jääma kostja kanda, sest hagi esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest (TsMS § 168 lg 6). Hageja poolt kirjeldatud asjaolud ei kinnita, et hagi esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest. Kostja selgitas, et sai esitatud nõudest teadlikuks alles 06.09.2016 vanaema kaudu ja nimetatud asjaolu ühtib kohtuistungi sekretäri poolt 06.09.2016 koostatud telefonogrammiga (tl 55). Samuti ei ole hageja esitatud tõenditest näha, et varasemalt oleks kordagi õnnestunud kostjale nõudeavaldust kätte toimetada. Seega ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 toodud asjaolusid ega ka TsMS § 168 lg 6 asjaolusid ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Määruskaebus
7.Hageja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud palub hageja jätta samuti kostja kanda, sh tasutud riigilõivu 50 eurot, või tagastada tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale ja jätta kostja kulud tema enda kanda.
8.Maakohus on ekslikult leidnud, et ei esine TsMS § 168 lg 6 asjaolusid, kusjuures maakohus ei 2(5)
ole oma seisukohta põhjendanud (TsMS § 465 lg 2 p 8). Kostja võttis koheselt hagi õigeks ja kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostja, tekitades teisele isikule tervisekahjustusi ja saades selle eest 25.06.2014 otsusega nr 1-14-4462 karistada ning sama otsusega kandes teise kannatanu tervisekahjustustega tekitatud kulud pidi arvestama, et ka teistel tervisekahjustusi saanud isikutel võivad kaasneda tervisekahjustuste raviga kulutused. Kostja pidi olema valmis selleks, et talle hakatakse esitama ja talle saadetakse tervisekahjustuste raviga seotud kulude hüvitamise nõudeid. Kostja pidi eeldama, et kui muid aadresse tema kohta kätte saada ei ole, siis toimetatakse nõudeavaldus talle tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja oma andmete õigsuse eest vastutajana ei ole taganud andmete õigsust. Hageja saatis kättesaamise tagamiseks nõudeavalduse kostjale kuuel korral erinevatel aadressidel: kahel korral tähitud kirjaga, kahel korral lihtkirjaga ja kahel korral e-kirjaga. Arvestades nõude suurust, täiendavaid kulusid ja kostja poolt hagejaga mittekontakteerumist, ei olnud mõistlik rohkem kirju saata, sest saatmine ei oleks andnud soovitud tulemust. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusdokumentide kättetoimetamise võimalused hagejal puuduvad. Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus sai 06.09.2016 kontakti kostja vanaemaga, mitte kostjaga, mis omakorda tõendab, et maakohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada vaatamata samadele elukoha andmetele, mis olid hageja käsutuses. 08.09.2016 kostja vastusest nähtub, et kostja ei ole kohtule teatanud, et tema andmed oleks ebaõiged ega ole teatanud üldse oma andmeid. Seega võib asuda seisukohale, et hagejale varasemalt teada olnud kostja andmed olid õiged. Hageja tegi mõistlikke pingutusi nõudeavalduse kostjale kätte toimetamiseks ja need pingutused ebaõnnestusid kostjast tulenevatel põhjustel, mistõttu hageja ei oleks saanud muul viisil kui hagi esitamisega oma nõuet rahuldada.
9.Hageja on 14.09.2016 avalduses viidanud ja tõendanud, et kostja rahuldas hageja nõude peale hagi esitamist. Kui maakohus leidis, et ei esine TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldusi, siis oleks kohus pidanud kohaldama TsMS § 168 lg 2. Kohtumäärusest nähtub, et maakohus on hinnanud TsMS § 168 lg 2 kohaldamiseks sättes toodud eeldusi, kuid eelduste mitteesinemine või esinemine on jäänud põhjendamata.
10.Ekslik on maakohtu seisukoht, et ei esine TsMS § 168 lg-s 4 ja lg-s 5 toodud asjaolu - hagi tagasivõtmine seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui kostja ei oleks nõuet rahuldanud, ei oleks hageja ilmselgelt hagi tagasi võtnud.
11.Maakohus ei ole kõiki tõendeid hinnanud, sest vastasel juhul oleks kohus leidnud, et esinevad TsMS § 168 lg 4, lg 5 või lg 6 toodud asjaolud. Maakohus on jätnud hindamata tõendid hagi omaksvõtu ja nõude tasumise kohta, hindamata on määruskaebuse esitaja pingutused nõude kättetoimetamise osas.
12.Maakohtu määrusest ei selgu, millisel alusel on menetluskulud jäetud hageja kanda.
13.Maakohus on jätnud kohaldamata või valesti tõlgendanud VÕS § 78, mille kohaselt on kohustuse vabatahtlik täitmine igasugune täitmine ehk täitmine ka kolmanda isiku poolt. Kolmas isik täitis kostja eest nõudesumma tasumisega kostja kohustuse. Seega on maakohus määruses ekslikult leidnud, et ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 toodud asjaolusid.
3(5)
14.Hageja menetluskuluks käesolevas menetluses on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, sh tasutud riigilõiv, või tagastada tasutud riigilõiv hagejale TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel. Menetluse edasine käik
15.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse muutmiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
18.Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus ekslikult jätnud menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja loobus hagist seetõttu, et kostja täitis hageja nõude pärast hagi esitamist ning hagi esitamine oli tingitud kostja käitumisest. Ringkonnakohus leiab, et hageja väide ei ole põhjendatud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Normi mõtte kohaselt on selles silmas peetud olukorda, kui kostja on nõude esitamisest teadlik, kuid keeldub seda vabatahtlikult täitmast. Seejuures võib kostja keeldumine olla otseselt väljendatud või seda on võimalik tema käitumisest piisavalt järeldada. Kostja elukoha väljaselgitamise riski kannab põhimõtteliselt hageja, kes saab selleks kasutada mh ka riigi poolt tagatud võimalusi (nt pöörduda põhjendatud taotlusega Rahvastikuregistri pidaja poole, õigus kasutada ametiteenusena kohtuäiturite poolt pakutavat kättetoimetamisteenust). Käesolevas asjas ei ole võimalik väita, et kostja oli nõudest teadlik ja tema käitumisest saab järeldada, et ta keeldus selle täitmisest.
19.TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Sama sätte lõike 6 järgi, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
20.Hageja on esitanud hagi kostja vastu RaKS § 26 lg-s 1 sätestatud tagasinõudeõigusest tulenevalt. Asjaolu, et kostja pidi tulenevalt kriminaalasjas 25.06.2014 tehtud otsusest nimetatud nõude esitamisega arvestama, ei ole käesoleva asja lahendamisel tähendust omav. Puudub vaidlus, et käesolevas asjas hagi esemeks olev nõue tekkis või see esitati hiljem kui tehti 2014. aasta otsus kriminaalasjas. Hageja on tuginenud asjaolule, et saatis nõude kostjale 27.01.2016. Asjas puudub vaidlus, et kostja täitis hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Maakohus on leidnud, et kuivõrd hagejal ei õnnestunud enne hagi esitamist kordagi kostjale nõudeavaldust kätte toimetada ja kostja ei olnud hageja nõudest teadlik, siis ei saa asuda seisukohale, et hagi esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
21.Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest saatis hageja enne hagi esitamist korduvalt hagejale teadaolevatel aadressidel kostjale nõudekirju. Nõudekiri saadeti kostjale tähitult 27.01.2016 kriminaalasja toimikus märgitud aadressil XXX (tl 105). Kuivõrd tähitud kiri tagastati, saatis hageja seejärel nõudeavaldused kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil XXX ning e-posti aadressil XXX (tl 42). Tähitud nõudekirja saatis hageja kostja rahvastikuregistris märgitud aadressil 17.02.2016 (tl 107), kuid see tagastati, kuna kostja ei läinud kirjale järele. 17.02.2016 ja 11.04.2016 saatis hageja kostjale e-kirjad rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil (tl 75 ja 76). Lisaks 4(5)
saatis hageja kostjale rahvastikuregistris märgitud aadressil 07.03.2016 kahju hüvitamist nõudva lihtkirja (tl 107).
22.Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 391 lg 1 järgi hoolitseb rahvastikuregistri objektiks olev isik enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi. Tegemist on aga avalik-õiguslikus suhtes kehtiva normiga ja see kehtib eraisikute õigussuhtes riigiga. Eesti Vabariigis puuduvad õigusnormid, mis kohustaksid isikuid elama aadressil või kontrollima oma elektronposti, mille nad on deklareerinud Rahvastikuregistris. Tuleb nõustuda, et iseenesest on hagejal piiratud võimalused nõudekirjade kohtueelsel kättetoimetamisel teada saada kostja võimalikke elu- või asukohti, kui need peaksid erinema rahvastikuregistri andmetest. Samas oli hagejal võimalus kasutada nõudekirjade kättetoimetamiseks kostjale ka kohtutäituri ametiteenust (kohtutäituri seadus § 8 lg 1 p 2). Kohtutäituril on nõudekirjade kättetoimetamisel samad õigused kui maakohtul ja ta saab kontrollida isiku elukoha andmeid erinevatest registritest.
23.Eeltoodud asjaoludel ei saa järeldada, et hagi esitamist põhjustas kostja oma käitumisega ning määruskaebus ja taotlus TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel riigilõivu tagastamiseks jäävad rahuldamata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Liis Arrak
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.