Kostja T. S. , isikukood: xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: [email protected] Viimase kohtuistungi toimumise 23.märts 2016 aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T. S. ́lt Aktsiaselts Eesti Krediidipank kasuks 21 906,77 eurot (sh põhivõlgnevus 15 149,17 eurot, intress 2926,31 eurot, lepingujärgne viivis 28,44 eurot, seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt alates 13.10.2012 kuni 06.11.2015 summas 3802,77 eurot). Menetluskulude jaotus
3.Jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so jätta Aktsiaselts Eesti Krediidipank menetluskuludest 79% T. S. kanda.
Välja mõista T. S. ́lt Aktsiaselts Eesti Krediidipank kasuks menetluskuluna 790 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue 1.Aktsiaselts Eesti Krediidipank (hageja) esitas 6.11.2015 Tartu Maakohtule hagi T. S. (kostja) vastu 27 681,84 euro nõudes tagastamata laenusumma katteks. Menetluskulud summas 1000 eurot palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 8.12.2005 laenulepingu nr 2494 (laenuleping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 31 955,82 eurot (500 000 krooni). Pooled muutsid laenulepingut ja sõlmisid kokkulepped laenusumma suurendamiseks: 18.04.2007 täiendava laenusumma 958,67 euro (15 000 krooni) laenamises; 15.10.2007 täiendava laenusumma 958,67 euro (15 000 krooni) laenamises; 28.01.2008 täiendava laenusumma 3195,58 euro (50 000 krooni) laenamises; 12.06.2008 täiendava laenusumma 639,12 euro (10 000 krooni) laenamises; 18.09.2008 täiendava laenusumma 3515,14 euro (55 000 krooni) laenamises. Kokku laenas hageja kostjale laenulepingu nr 2494 ja selle lisakokkulepete kohaselt 41 223,02 eurot (645 000 krooni). Laenulepingu kohaselt pidi kostja maksma intressi. Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt pidi kostja hagejale laenu tagastama 5.12.2030. Laenulepinguga nr 2494 muutmisega pikendati laenu tagasimaksmise tähtaega kuni 5.12.2038. Laenu tagasimaksmine pidi toimuma kostja poolt iga kuu 5.kuupäeval. Hageja ja kostja sõlmisid 8.12.2005 hüpoteegi seadmise lepingu, millega seati aadressil Võru linn, Sulevi 6 asuvale kinnistule (registriosa nr 393241) hageja kasuks esimesele järjekohale hüpoteek summas 76 693,98 eurot (1 200 000 krooni). Kokku oli lepitud ka selles, et igakordne kinnistu omanik allub kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga olid tagatud kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenesid 8.12.2005 sõlmitud laenulepingust nr 2494 ning tulevikus sõlmitavatest lisadest. Samuti olid tagatud hageja nõuded kostja vastu poolte vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kostja makseraskused tekkisid alates 2011 aasta kevadest. Hageja ütles 12.10.2012 kirjaga nr 321/382 laenulepingu nr 2494 ennetähtaegselt erakorraliselt üles ja kogu tagastamata laenusumma muutus sissenõutavaks. Hageja andis kostjale aega hüpoteegiga koormatud vara vabatahtlikuks müümiseks, kuid see ei viinud tulemuseni.
2 (8)
22.01.2014 algatati täitemenetlus hüpoteegiga koormatud kinnisasja asukohaga Võru linn, Sulevi müümiseks. Kinnisasi võõrandati 6. enampakkumisel, kohtutäiturilt laekus hagejale 19 620,80 eurot. Hagi esitamise seisuga 6.11.2015 on hagejal kostja vastu järgmised nõuded: laenulepingust nr 2494 tulenev põhinõue 15 149,17 eurot, kõrvalnõuded: intress 2926,31 eurot (6 kuu eurobor+6,50 % aastas) arvestusega kuni 12.10.2012; viivis 28,44 eurot (0,10% päevas kuni 12.10.2012; viivitusintress 8357,41 eurot (seadusjärgses määras, periood 13.10.2012 kuni 06.11.2015). Kokku põhinõue ja kõrvalnõuded 26 462,33 eurot. Viivitusintressi on hageja arvestanud lepingu erakorralise ülesütlemiseni lepingus kokkulepitud määras 36,50% aastas. Alates 13.10.2012 on viivitusintressi arvestatud lepingulises intressimääras so 11% aastas. Intressimääraks on 6 kuu Euribor + 1,64 % aastas. Laenulepingu hilisemate muudatustega (18.04.2007 intressimäär 6 kuu Euribor + 1,50 %; 18.09.2008 intressimäär 6 kuu Euribor + 1,60 %; 22.02.2010 intressimäär KPB + 1,60 %; 27.08. 2010 intressimäär KPB + 1,71 %; 20.01.2011 intressimäär KPB + 2,00 %; 9.12. 2011 intressimäär KPB 2,18 %) intressimäära muudeti, kuid mitte märkimisväärselt. Laenu tagastamine pidi toimuma kooskõlas laenulepingu osaks oleva maksegraafikuga, viimase maksega 5.12.2030. Laenulepingu üldtingimustes nähti ette, et viivise arvestus algab maksetähtpäevadele järgneval kalendripäeval ja lõpeb laenusumma või selle osa täieliku tasumise päeval ning baasintress muutub ka juhul, kui laenusaajale väljastatakse täiendav laenusumma või muudetakse marginaali (I kd, tl 3-5, II kd, tl 35-36). Kostja vastus
2.Kostja tunnistab põhinõuet, kuid vaidleb vastu ebamõistlikult suurele intressinõudele. Hageja jättis kostja koduta ja on arusaamatu nii suur intressinõue. Kostja täitis esialgselt hageja nõudmise ja leidis ise kinnistule ostja, kes oleks ostnud kinnistu 10 000 eurot kallimalt. Hageja ja kohtutäitur sellega ei nõustunud, kinnistu müüdi 22 500 euro eest kuigi kostja oleks saanud selle müüa 33 000 euro eest (II kd,tl 14). Kostja märgib vastuses, et temalt nõutakse liiga suurt summat, ta on kodust ilma jäetud, ta on 40% töövõimetu ja seetõttu on töö leidmine raskendatud. Elatub juhutöödest, millest peab tasuma ka renditasu eluaseme eest. Samuti on hageja kindlaks määranud kohtukulud, mis on aga kohtu, mitte hageja õigus (II kd, tl 40). Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, kuulanud kohtuistungile ilmunud pooled ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudes. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
4.Hageja nõuet hinnates saab järeldada, et hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja selle lisakokkulepete alusel tasumata jäänud laenusummat. Hageja nõuab kostjalt laenusummat, mis jäi tasumata pärast laenulepingu tagatiseks olnud kinnisasja sundmüüki täitemenetluses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi, kui võlgnik rikub võla tasumise kohustust, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda
3 (8)
laenu tagastamist ja viivitamise korral viivist. Hageja nõue saab tuleneda VÕS § 108 lg 1, mis sätestas nii lepingu sõlmimise ajal ka hetkel kehtiva redaktsiooni järgi, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Hagile lisatud 8.12.2005 sõlmitud laenulepingust nr 2494 nähtuvalt on laenu netosumma 500 000 krooni, brutosumma 343,206,61 krooni, intressimäär 6 kuu euribor+1,64 % aastas, laenu kulukuse määr 4,35 % aastas, tagastamise lõppkuupäev 05.12.2030. Laenulepingus on kokku lepitud, et laenusumma väljastatakse osade kaupa laenusaaja avalduse alusel arvestades elamus, asukohaga Sulevi 6, Võru linn teostatud renoveerimistöid. Laenu sihtotstarve on nimetatud aadressil asuva elamu renoveerimine 354 245.00 krooni ja laenulepingu nr 2618 refinantseerimiseks 145 755 krooni ( I kd, tl 7). 18.04.2007 sõlmitud laenulepingust nr 2494 nähtuvalt on kostja saanud laenu 502 110,83 krooni sh täiendav laenusumma 15 000 krooni, laenu brutosumma on 1 047 483,76 krooni. Intressimäär on 6 kuu euribor+1,50 % aastas, laenu kulukuse esialgne määr5,73 % aastas, 6 kuu euribor laenulepingu sõlmimisel on 4,10%. Laenusumma tagasimaksete alguskuupäev on 07.05.2007, lõpptähtpäev 06.04.2037. Laenu tagatiseks on T. S. le Võru linnas, Koreli 26-3 asuv korteriomand (registriosa 1053741) millele on seatud panga kasuks hüpoteek 1 järjekohale summas 220 000 krooni, samuti Võru linnas, Sulevi tn 6 asuv hoonestatud kinnistu (registriosa nr 393241), millele on seatud hüpoteek panga kasuks summas 1 200 000 krooni (I kd, tl 8). 15.10.2007 kokkulepe kohaselt pooled muudavad eelnimetatud laenulepingut, laenusumma on 513 822,73 krooni sh täiendav laenusumma 15 000 krooni, brutosumma 1 139 478,37 krooni. Laenu kulukuse määr on 6,34% aastas, 6 kuu euribor 4,66%, laenusumma tagasimakse alguskuupäev 05.11.2007, lõpptähtaeg 05.10.2037 (I kd, tl 9). 28.01.2008 kokkuleppe kohaselt pooled muudavad laenulepingut, laenu netosummaks on 562 396,47 krooni sh täiendav laenusumma 50 000 krooni, brutosumma 1 212 366.34 krooni, laenu kulukuse määr 6,07% aastas, 6 kuu euribor 4,40 %, tagasimakse alguskuupäev 05.02.2008, lõpptähtaeg 05,01,2038 (I kd, tl 10). 12.06.2008 laenulepingu muutmise kokkuleppe kohaselt on laenusumma 569 474.10 krooni sh täiendav laenusumma 10 000 krooni, brutosumma 1 324 823,17 krooni, laenu kulukuse määr 6,83 % aastas, 6 kuu euribor 5,12 %, tagasimaksete alguskuupäev 07.07.2008, lõpptähtaeg 07.06.2038. Täiendavalt on märgitud, et täiendava laenusumma kasutamise sihtotstarve on eluasemelaen- elamu renoveerimine Sulevi 6, Võru linn (I kd, tl 11). 18.09.2008 sõlmitud laenulepingu muutmise kokkuleppega on laenu jääk 622 706,82 krooni, sh täiendav laenusuma 55 000 krooni, brutosumma 1 476 246,95 krooni, intressimäär baasintressi tüüp 6 kuu euribor, riskimarginaal 1,60% aastas, laenu kulukuse määr 7,02% aastas, baasintressi kokkulepe 5,20%. laenusumma tagasimakse alguskuupäev 06.10.2008, lõpptähtpäev 06.09.2038 (I kd, tl 12). 5.1 Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja poolt hagile esitatud lisadest nähtuvalt on pooled laenulepingut muutnud ka 22.02.2010 (I kd, tl 13), 27.08.2010 (I kd, tl 14), 20.01.2011 (I kd, tl 15), 09.12.2011 (I kd, tl 16).
4 (8)
Kuna TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus esitatud hagi vastavalt poolte poolt esitatud asjaoludele ja hageja nõue käsitleb viimasena 18.09.2008 laenulepingu muutmise kokkulepet, jätab kohus laenulepingu edasised laenulepingu muutmised tähelepanuta. Pärast 18.09.2008 toimunud laenulepingu muutmistele ei ole viidanud ka kostja.
6.Kohus leiab, et poolte vahel 8.12.2005 sõlmitud laenuleping ja laenulepingu hilisemad muudatused kuni 18.09.2008 vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele. AS Eesti Krediidipank tegutses oma majandustegevuses krediidiandjana ja T. S. oli tarbija ehk laenuvõtja. Asjas tuleb kohaldada laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse sätteid. 8.12.2005 kehtinud VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ka hetkel kehtiva VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Viidatud sätte lg 2 kohaselt elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijakrediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmelisuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel sõlmiti 8.12.2005 tarbijakrediidileping, mille alusel andis hageja kostjale laenu nii laenulepingu nr 2618 refinantseerimiseks summas 145 755 krooni kui ka eluasemelaenu aadressil Võru linn, Sulevi 6 asuva elamu renoveerimiseks. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu muudatuste ja laenusumma suurendamise kokkulepped laenulepingu sõlmimisele järgneval perioodil so 18.04.2007 kuni 18.09.2008 on samuti antud nimetatud kinnistul asuva hoone renoveerimiseks. Kokku on hageja andnud kostja tarbijakrediidilepingu alusel laenu 41 223 eurot, mille tagasimaksetähtaeg oli 18.09.2008 kokkuleppe kohaselt 06.09.2038.
7.Hageja on hagis märkinud, et ütles erakorraliselt kostja sõlmitud laenulepingu üles. AS-i Eesti Krediidipank 12.10.2012 teatisest nr 32-1/382 nähtuvalt antakse T. S. le teada, et laenulepingust nr 2494 tulenev võlgnevus 12.10.2012 seisuga on võlasumma 86,93 eurot, intressid 2 767,14 eurot, viivised 26,28 eurot, kokku 2 880,35 eurot. Teatises on märgitud, et AS Eesti Krediidipank ütleb laenulepingu üles ja laenuleping lõpeb alates ülesütlemise teatise kätte andmise ajast. Lepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik maksegraafikus tulevikus ette nähtud laenumaksed 35 608,06 eurot (I kd, tl 19). T. S. on allkirjaga kinnitanud, et sai teatise laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta kätte 05.11.2012. Kuigi hageja poolt ei ole laenulepingu ülesütlemise teatises viidatud seaduse sättele, leiab kohus, et teatise sisust saab järeldada, et laenulepingu on erakorraliselt üles öeldud VÕS § 399 lg 1 p1 alusel. VÕS § 399 lg 1 p1 järgi võib laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kostja ei ole laenulepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles poolte vahel 8.12.2005 sõlmitud laenulepingu nr 2494 erakorraliselt üles 5.11.2012.
5 (8)
8.Kohtule ei ole esitatud tõendeid täitemenetluse läbiviimise kohta. Hageja on vastuses märkinud ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohustuse täitmise tagatiseks olnud kinnistu, aadressil Sulevi 6, Võru linn, pandi sundmüüki ja see müüdi 6. enampakkumisel hinnaga 22 500 eurot. Sundmüügist laekus hagejale 19 620,80 eurot, mis läks laenu põhiosa katteks ja põhinõude suuruseks jäi seega 15 149, 17 eurot. Kostja T. S. ei ole laenu põhiosa suurusele vastuväiteid esitanud ja on sellega nõustunud. Hageja poolt esiletoodud asjaolu kohaselt andis ta kostjale tähtaja vabatahtlikuks kinnistu müügiks aga see ei andnud tulemusi. Kostja on väitnud, et oleks saanud kinnistu müüa 10 000 eurot kallimalt kui kohtutäitur, aga pank ja kohtutäitur sellega ei nõustunud. Kohus on tuvastanud, et hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 05.11.2012. Hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja alates 05.11.2012 laenumakseid teostanud (I kd, tl 53). Hageja on esitatud hagis väitnud, et täitemenetlus algatati 22.01.2014. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et pooled oleksid 1 aasta ja 3 kuu jooksul omavahel kinnistu müügi küsimuses suhelnud või laenu tagastamise osas lahendusi otsinud. Kohus märgib, et tõendatud ei ole hageja väiteid vabatahtlikuks sundmüügiks tähtaja andmises ega ka kostja väited kinnistu kallimalt müümise võimaluse kohta. Hageja on kohtutäiturilt tagatiseks olnud kinnistu sundmüügina laekunud summa 19 620,80 eurot arvestanud laenu põhiosa katteks. Kohus leiab, et selline hageja tegevus on kooskõlas sundmüügi toimumise ajal kehtinud VÕS § 415 lg 2 sätetega. Viidatud sätte kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks.
9.Kostja on nõustunud laenujäägi põhisumma so 15 149,17 euro tasumisega. Kostja on nõustumist väljendanud nii esitatud kirjalikes vastustes kui ka 23.03.2016 kohtuistungil antud selgitustes. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Viidatud sätte lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on põhisumma võlgnevuse so 15 149,17 eurot omaks võtnud. Kohus rahuldab hageja esitatud laenulepingust tuleneva võlgnevuse põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 08.12.2005 sõlmitud laenulepingust nr 2494 tuleneva võlgnevuse summas 15 149,17 eurot.
10.Hageja on esitanud intressinõude summas 2926,31 eurot, viivisenõude 28,44 eurot ja viivitusintressi nõude summas 8357,41 eurot. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
6 (8)
Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka hageja poolt esitatud viivisenõudele so 28,44 eurot , 0,10% päevas kuni 12.10.2012. Kohus leiab, et ka hageja esitatud viivisenõue summas 28,44 eurot kuulub rahuldamisele.
11.Hageja on esitanud intressinõude summas 2926,31 kuni 12.10.2012 (6 kuu euribor+6,50 % aastas) ja viivitusintressi summas 8357,41 eurot seadusjärgses määras, alates 13.10.2012 kuni 06.11.2015. Laenulepingust ja selle muutmise kokkulepetest nähtuvad järgmised intressimäärad: 08.12.2005 intressimääraks 6 kuu euribor + 1,64% aastas; 18.04.2007 muutmise lepingus intressimäär 6 kuu eurobor+1,50 % aastas; 15.10.2007 muutmise kokkuleppes intressi määra ei muudetud; 28.01.2008 muutmisekokkuleppes intressi määra ei muudetud; 12.06.2008 kokkuleppes intressi määra ei muudetud; 18.09.2008 kokkuleppes intressi määr baasintressi tüüp 6 kuu euribor, riskimarginaal 1,60% aastas; 22.02.2010 kokkuleppes baasintressi tüüp KPB, riskimarginaal 1,60% aastas; 27.08.2010 kokkuleppes baasintressi tüüp KPB, riskimarginaal 1,71%: 20.01.2011 baasintressi tüüp KPB, riskimarginaal 2%, intressimäära minimaalseks tasemeks 6,00% aastas; 09.12.2011 baasintressi tüüp KPB, riskimarginaal 2,18%, intressimäära minimaalseks suuruseks 6,18% aastas. Hageja on vastuses kohtu päringule esile toonud asjaolu, et poolte vahel 02.06.2004 sõlmitud laenulepingu nr 2618 kokku lepitud intressi määr oli 0,70% kuus ehk 8,4% aastas. 08.03.2005 sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli uueks intressimääraks 6 kuu euribor + 2,81% aastas. Poolte vahel 8.12.2005 sõlmitud laenulepingus oli kokku lepitud intressimäär 6 kuu euribor+1,64% aastas, viivis 0,1 % päevas. Hageja leiab, et seega on kostjaga 8.12.2005 sõlmitud laenuleping nr 2494 soodsamatel tingimustel, kui varasem leping. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu poolse arvutuse kohaselt on hagejal õigus saada seadusejärgset viivist alates 13.10.2012 kuni 06.11.2015 summas 3 802,77 eurot.
12.Seega tuleb kostjalt välja mõista intress kuni 12.10.2012 summas 2926,31 eurot, viivis kuni 12.10.2012 summas 28,44 eurot ja seadusjärgne viivis alates 13.10.2012 kuni 6.11.2015 (hagi esitamiseni summas 3802,77 eurot, kokku kõrvalnõuetena 6757,52 eurot.
13.VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on esile toonud, et ta on sundtäitmise tulemusena kodust ilma jäänud, on 40% töövõimetu, teeb juhutöid ja ei oma kindlat töökohta. Hageja poolt esitatud viivisenõue ega ka kõik kõrvalnõuded kokku ei ületa põhinõuet. Samuti arvestab kohus siinjuures asjaolu, et pooled on korduvalt so 9 korral muutnud nii 2.06.2004 sõlmitud laenulepingut, mida refinantseeriti 8.12.2005 sõlmitud laenulepinguga nr 2494, mida pooled samuti muutsid 9 korral. Laenulepingute muutmisega on suurendatud laenusummat, laenu tagatiseks seati hüpoteek kostjale kuulunud majale.
7 (8)
Kohus leiab, et kuna kohus mõistab kostjalt välja viivise seaduses sätestatud ulatuses, ei ole seadusjärgse viivise vähendamine põhjendatud.
14.Kohus jätab tähelepanuta kostja vastuväited seoses läbiviidud täitemenetlusega, samuti tema väited, milles märgitakse hageja suhtumist temasse ja hageja töötaja poolt väidetavalt 500 euro küsimist. Kohtutäituriga tegevusega ja tagatiseks olnud maja müügiga mittenõustumisel oleks kostjal tulnud esitada kaebus kohtutäituri tegevusele (II kd, tl 123-126). Samuti jätab kohus tähelepanuta 10.11.2016 kostja taotluse kohtuistungi määramiseks, sest kohus on 2.11.2016 pooltele saadetud kirjas määranud pooltele tähtaja lõplike kirjalike seisukohtade esitamiseks. Pooltel oli võimalus esitada lõplikud kirjalikud seisukohad hiljemalt 11.11.2016. Vastuseks kostja taotlusele, et istung on vajalik seetõttu, et eeltoodu pole kaugeltki veel kõik, mis kostjal on hageja vastu esitada, märgib kohus, et kostjal on õigus esitada eraldi hagi hageja vastu. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, mida kohus saaks käsitleda oluliste asjaoludena seoses käesoleva vaidlusega.
15.Kohus rahuldab esitatud hagi osaliselt so mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 15 149,17 eurot, intressi summas 2926,31 eurot, laepingujärgse viivise summas 28,44 eurot ja seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt so 15 149,17 eurolt alates 13.10.2012 kuni 06.11.2015 summas 3802,77 eurot, kokku 21 906,69 eurot. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus rahuldas hagi osaliselt, hageja nõue kostja vastu oli 27681,84 eurot, kohus rahuldas hagi summas 21 906,69 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus 79 % hageja menetluskuludest kostja kanda.
17.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja on märkinud, et tema menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 1000 eurot (II kd, tl 77). Maksekorraldus nr 65 tõendab riigilõivu tasumist (I kd, tl 6). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi on riigilõiv menetlusosalise kohtukuluks. Kohus rahuldab hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 790 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.