A.L.i kaebus Tallinna Vangla 27.11.2017 käskkirjale nr 52/17/1098
Menetlusosalised
Kaebaja — A.L. Vastustaja — Tallinna Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 10.09.2018. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
1.Tallinna Vangla 27.11.2017 käskkirjaga nr 5-2/17/1098 karistati A.L.i distsiplinaarkorras viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et A.L. kasutas ebatsensuurseid väljendeid, rikkudes sellega Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1. 1(6)
1.1.Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 1.11.1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vanglateenistuja poole pöördumisel peab kinnipeetav kasutama Teie-vormi. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.
1.2.Käskkirja kohaselt andis vanemvalvur 28.10.2017 hommikuse loenduse ajal kell 07.30 paiku Alo Hansson kambris nr 47 A.L.ile korralduse teha korda oma voodi (tõmmata tekk sirgeks). A.L. täitis korralduse, kuid ütles „jobanõi urod, suka, tebja što ne võebali segodnja“ (tõlkes läbi nikutud värdjas, lita, kas sa ei saanud nikku täna). Hommikuse loenduse juures viibisid neljanda üksuse vanemvalvur Jevgeni Karii ja valvur Kustas Metsma.
1.3.Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli A. Hanssoni 28.10.2017 ettekanne nr 2895. Distsiplinaarmenetlus algatati 09.11.2017. Samal päeval anti A.L.ile võimalus anda juhtunu kohta omapoolsed selgitused. A.L. selgitas mh, et torises omaette „ne võebal štoli nikogo“ (tõlkes kas ei olegi kedagi nikkunud), kuid ei pöördunud seda öeldes kellegi poole konkreetselt ega püüdnud kedagi solvata. Ütlusi andsid ka A.L.i kambrikaaslased A. T. ja V. T., kelle arvates ei öelnud A.L. midagi solvavat ega sõimanud valvurit. Pigem tundub, et valvuril A. Hansson on kinnipeetav A.L.i suhtes vastumeelsus. Juhtunu juures viibinud valvurid J. Karii ja K. Metsma edastasid oma selgitused 13.11.2017 elektronposti teel. Selgitustes kinnitasid nad ettekandes märgitut. Menetleja tegi 14.11.2017 kindlaks, et A.L.il oli üks kehtiv distsiplinaarkaristus. A.L.ile tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli.
2.A.L. esitas käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Tallinna Vangla 22.12.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/344-2 rahuldamata jättis.
3.Seejärel esitas A.L. 15.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 27.11.2017 käskkirja nr 5-2/17/1098 tühistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 26.02.2018 määrusega menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla. 22.06.2018 määrusega määras Tallinna Halduskohus asja lahendamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
5.Kaebaja taotleb vaidlustatud käskkirja tühistamist, leides, et käskkiri on õigusvastane, kuna puudub kaebaja süü ning asja menetlemisel on rikutud uurimispõhimõtet. Kaebaja tegi voodi korda kui seda temalt nõuti, kuid samal ajal rääkis vaikselt, endamisi, kellegi poole pöördumata. Endamisi rääkimine Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 kaitsealasse ei kuulu, mistõttu ei ole omaette torisemine ka selle alusel karistatav tegu.
6.Läbi ei ole viidud asjakohast ja erapooletut uurimist. Menetleja on ebaõigesti jätnud tähelepanuta juhtumi ajal samas kambris viibinud kinnipeetavate ütlused. Samas on menetleja võtnud arvesse vanglateenistuse ametnike Jevgeni Karii ja Kustas Metsma sõna-sõnalt kattuvad elektroonilisel teel menetlejale üheaegselt edastatud ütlused. Kui kaaskinnipeetavate tunnistused ei ole asjas usaldusväärsed, kartuses, et solidaarsusest tuttava kinnipeetava vastu, soovivad kaaskinnipeetavad kaebajat päästa, ning põhjusel, et juhtumi ja tunnistuste vahele jäi 12 päeva (mille vältel kinnipeetavad said ütlustes kokku leppida), ei ole sama loogika järgi usaldusväärsed ka vanglaametnike ütlused. Ka vanglaametnikel on professionaalne solidaarsus ja ühtsus ning kolleegid võivad üksteist toetada. Ametnike elektroonilised tunnistused on saadetud 16 päeva 2(6)
pärast intsidendi toimumist. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et vanglaametnike ütlused esitati menetlejale 13.11.2017 ja 14.11.2017, ent elektronkirjade väljavõtetest ilmneb, et mõlemad ütlused on saadetud 13.11.2017. Kusjuures kahe erineva isiku poolt antud ütlused on menetlejale saadetud vaid kaheminutilise ajavahega, s.o peaaegu üheaegselt. Tekib kahtlus, et vanglaametnikud pidasid eelnevalt ütluste osas omavahel aru, peale mida saatsid korraga välja elektronkirjad. J. Karii ütlustest on väljaloetav, et ta viibis kohal õhtuse loenduse ajal. Kuivõrd intsident toimus hommikuse loenduse ajal, tekib kahtlus, et kas J. Karii üldse juhtumi juures viibis. Sisuliste apsakate tõttu on kaheldav kogu vastustaja vastuse objektiivsus. Vastustaja seisukohad
7.Kaebus on põhjendamatu. Kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlus on olnud nõuetekohane. Distsiplinaarkaristus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Vastavaks teokoosseisuks on seaduse säte, mida kinnipeetava tegevus (tegu või tegevusetus) rikkus, milles see tegevus seisnes ja kinnipeetava süü rikkumise toimepanemisel (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-44-12, p 16).
7.1.Tallinna Vangla algatas 09.11.2017 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse, kahtlustusega, et kinnipeetav on rikkunud vangla kodukorra p 1.11.1. Kaebajale anti võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. 09.11.2017 esitas kaebaja oma kirjalikud selgitused. Samal päeval andsid ütlused ka kaebaja kambrikaaslased A. T. ja V. T. 15.11.2017 tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli. Protokolli tutvustamisel selgitas kaebaja, et pole nõus enda karistamisega teo eest, mida ta pole toime pannud.
7.2.Kaebaja distsipliinirikkumist tõendavad vanemvalvur Alo Hanssoni 28.10.2017 ettekanne ning intsidenti kuulnud vanemvalvur Jevgeni Karii 14.11.2017 ja valvur Kustas Metsma 13.11.2017 tunnistused. Vanglaametnikud kinnitasid distsiplinaarmenetluse käigus, et kaebaja kasutas ettekandes välja toodud ebatsensuurseid väljendeid.
7.3.Kaebajale on 26.02.2016 antud kambrisse tutvumiseks venekeelne kodukord ja selle seletuskiri. Seega pidi ta olema teadlik vangla kodukorras sätestatust. Õigusaktides sätestatu täitmata jätmise näol on tegemist süülise käitumisega. Kaebaja poolt öeldu näol on ilmselgelt tegu väljendiga, mis on ebaviisakas, sündsusetu ega vasta üldtunnustatud viisakusreeglitele. Need on ühiskonnas üldlevinud arusaamade järgi sisult ja tähenduselt ebatsensuursed.
7.4.Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud karistuse faktilist ja õiguslikku alust, samuti seda, miks kaebajat oli vaja distsiplinaarkorras karistada ja miks sobivaks karistuseks peetakse just viieks ööpäevaks kartserisse paigutamist. Karistusliigi valimisel on vangla arvestanud lisaks rikkumise raskusele ka seda, et kaebajal oli karistuse määramise ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Menetleja pidas eesmärgipäraseks karistada kaebajat viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, mis on piisavalt range määr, kuid samas ei sekku kinnipeetava õigustesse liiga intensiivselt. Määratud karistus on vastavuses toimepandud distsipliinirikkumisega ja suunab kinnipeetavat edaspidi korda järgima ja distsipliinirikkumistest hoiduma.
8.Kaebuses ei eita kaebaja ebatsensuursete väljendite kasutamist, kuid leiab, et nende endamisi rääkides kasutamine ei ole karistatav. Üldtunnustatud viisakusreeglite järgimise nõue suhtluses ei saa piirduda ainult kahe või enama isiku omavahelise vestluse raamesse jääva sõnakasutusega. Viisakusreegleid, sh nõuet mitte kasutada ebatsensuurseid väljendeid, tuleb järgida ka ametnike ja kaaskinnipeetavate hulgas ja kuuldekauguses viibides, kuigi otseselt kedagi ei kõnetata või kellegagi ei vestelda. Viisakusnõuet rikkuvaks võib pidada mistahes, sh spontaanselt öeldud ebatsensuurset lauset või sõna, kui teised isikud (sh vanglateenistuse ametnikud või kaaskinnipeetavad) seda kuulevad. Määrav ei ole, kas sellise sõnakasutuse eesmärk oli kedagi 3(6)
solvata või halvustada või üksnes abstraktselt oma pahameelt väljendada. Karistus on kaebajale vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt määratud üldtunnustatud viisakusreeglite järgimata jätmise eest vanglateenistujaga suhtlemisel, mitte konkreetse vanglaametniku solvamise või ebaviisaka kõnetamise eest.
8.1.Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.04.2015 haldusasjas 3-14-50267 tehtud otsuses, et kinnipeetava poolt ebatsensuursete väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda selliste väljendite kasutamist lubatavaks see, kui kinnipeetav ütleb neid väidetavalt omaette või iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul. Tallinna Ringkonnakohus on oma 09.08.2012 otsuse nr 3-11-224 p-s 9 selgitanud, et ebatsensuurse väljendi kasutamine vanglateenistuse ametniku suhtes võib toimuda ka otsese vestluseta, sh ametniku poole seljaga seistes. Sõnavabadus ei tähenda, et igasugune keelekasutus on aktsepteeritav. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on 21.01.1999 asjas Janowski vs Poola leidnud, et solvav keelekasutus oma ametiülesandeid korrektselt täitvate isikute suhtes, kes toimisid seaduse alusel ega olnud ise ründajad või provotseerijad, polnud antud situatsioonis õigustatud. Seega ei saa kuidagi pidada aktsepteeritavaks teenistusülesandeid täitva vanglaametniku kuuldes ebatsensuursete väljendite kasutamist.
8.2.Arvestatud on kõigi distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega ja õigesti on hinnatud tunnistajate poolt antud ütluste usaldusväärsust. Asjaolust, et menetluse läbiviija hinnangul kaebaja kambrikaaslaste ütlusi usaldusväärseteks ei saanud pidada, ei saa järeldada, et teiste kinnipeetavate ütlustega ei ole arvestatud. Distsiplinaarmenetluse läbiviija hindas vaidlustatud käskkirjas kaebaja kambrikaaslaste poolt 09.11.2017 antud tunnistusi ja leidis, et need pole usaldusväärsed, kuivõrd solidaarsusest tuttava kinnipeetava vastu soovivad nad teda päästa. Arvesse tuleb võtta ka, et kaebaja poolt toime pandud rikkumise ja tema kambrikaaslastelt ütluste võtmise vahele jäi 12 päeva. Seega oli kaebajal ja tema kambrikaaslastel piisavalt aega, et omavahel antavates ütlustes kokku leppida ja anda toimunu osas kaaskinnipeetava jaoks soodne selgitus.
8.3.Kaebaja ja tema kambrikaaslaste poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud ütlusi ei saa pidada usaldusväärsemateks kui vanemvalvur A. Hanssoni koostatud ettekannet ja vanemvalvur J. Karii ja valvur K. Metsma tunnistusi, kuivõrd vanglaametnikel puudub vajadus ettekandes ja ütlustes kirjeldada olukorda, mida tegelikult ei esinenud. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda vanglaametnike poolt koostatud ettekande ja tunnistuste sisus. Vanemvalvuritel A. Hanssonil ja J. Kariil ning valvur K. Metsmal on laitmatu minevik. Ametnikke ei ole kordagi teenistusülesannete täitmisel distsiplinaarkorras karistatud. Nimetatud põhjustel puudus distsiplinaarmenetluse läbiviijal igasugune alus kahelda vanglaametniku poolt koostatud ettekandes ja elektronposti teel antud tunnistuste tõele vastavuses. Ei ole usutav, et vanglaametnik koostaks ettekande asjaolude kohta, mida tegelikkuses ei esinenud, olukorras, kus kambris viibis peale tema ja kaebaja veel kaks kinnipeetavat ning intsidendi vahetus läheduses on lisaks kaks vanglaametnikku.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud ning kaebajale on võimaldatud anda omapoolseid seletusi. Vaidlust ei ole ka selles, et karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajat on teavitatud tema õigustest ja kohustusest, sh ta on saanud tutvuda vangla kodukorraga. 4(6)
11.Põhimõtteliselt ei ole vaidlust ka selle üle, et kaebaja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja väidab aga, et rääkis omaette ja tema ütlused ei olnud kellelgi suunatud ning sellest tulenevalt ei ole ta toime pannud vangla kodukorra rikkumist. Vaidlusaluseks küsimuseks on seega, kas kaebaja tegu on kvaliftiseeritav Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumisena. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas distsiplinaarmenetluse käigus on tõendeid hinnatud objektiivselt.
11.1.Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 1.11.1 (juhtumi ajal kehtinud redaktsioonis) sätestas, et kinnipeetav on kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid.
11.2.Vastava sätte eesmärgiks oli ja on suunata kinnipeetavaid austama ja järgima suhtlemisel üldtunnustatud viisakusreegleid, s.o käituma viisakalt ja mitte kasutama mistahes kontekstis ebatsensuurseid, väärikust riivavaid väljendeid. Seetõttu ei ole kinnipeetava poolt ebatsensuursete väljendite kasutamine õiguspärane ja lubatav ka siis, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Varasemast kohtupraktikast tuleneb, et selliste väljendite kasutamist ei muuda lubatavaks see, kui kinnipeetav ütleb neid väidetavalt omaette või iseendale, eriti kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-14-50267 p 15). Ebatsensuurse väljendi kasutamine vanglateenistuse ametniku suhtes võib toimuda ka otsese vestluseta, sh ametniku poole seljaga seistes (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-11-224 p 9).
11.3.Seega kehtib ebatsensuursete, kahemõtteliste, ähvardava sisuga ja väärikust riivavate väljendite kasutamise keeld suhtlemisel vanglaametnikuga mistahes olukorras. Antud juhul andis vanglaametnik kaebajale hommikuse loenduse ajal korralduse voodi korda teha. Kaebaja täitis talle antud korralduse, kuid seda tehes kasutas ebatsensuurseid väljendeid selliselt, et vanglaametnik seda kuulis. Vangla kodukorrast tulenevalt peab kinnipeetav pidama silmas, et tema kuuldavalt väljendatud mõtted ei riivaks kellegi väärikust ega oleks ebatsensuursed, ähvardavad ega kahemõttelised. Seda iseäranis olukorras, kus selliste väljendite kasutamine järgneb vahetult vanglaametniku poolt antud korraldusele. Vastupidine tõlgendus ohustaks vangistuse eesmärkide saavutamist. Lugupidamatu suhtumine vanglaametnikesse riivab nende autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut kinnipidamisasutuses.
11.4.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh kartserikaristust, vangistust reguleerivate õigusaktide, sh kodukorra järgimise kohustuse rikkumise eest. Kuna kaebaja kasutas endamisi rääkides vanglateenistuja kohta ebatsensuurseid ja väärikust riivavaid väljendeid, võis teda distsiplinaarkorras karistada.
12.Kaebaja ei ole ebatsensuursete väljendite kasutamist eitanud. Erinevus ettekandes märgitu ja kaebaja selgitustes märgitu vahel seisneb üksnes lauseehituses. Sellepärast ei oma määravat tähtsust asjaolu, kas ja mis põhjusel on menetleja jätnud arvesse võtmata kaebaja kambrikaaslaste ütlused, ent arvestanud intsidendi juures viibinud valvurite kirjalikke selgitusi. Kaebaja tegu on kinnitamist leidnud eeskätt kaebaja enda kirjalike selgitustega. Kohus tuvastas ülal, et kaebaja distsipliinirikkumine ei ole sõltuvuses sellest, kellele olid kaebaja öeldud ebatsensuursused suunatud. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel ei oma seetõttu tähtsust, kas kaebaja kambrikaaslaste ütlused võeti arvesse või mitte.
12.1.Siiski pean vajalikuks viidata, et intsidendi juures olnud valvurite ütlused ühtivad ettekandes märgituga. Valvurite ütluste usaldusväärsuses ei ole seetõttu põhjust kahelda. 5(6)
Asjaolu, et J. Karii on hommikuse loenduse asemel oma selgitustes märkinud õhtuse loenduse, praegusel juhul tema ütluste muu sisu usaldusväärsust ei väära. Vanglaametnikel puudub ajend kajastada sündmusi tegelikkusest erinevalt, kuna vastasel korral võib neid oodata distsiplinaarmenetlus, mis võib päädida teenistusest vabastamisega. Sellepärast on ebatõenäoline, et ametnik asuks distsiplinaarkaristuse määramise võimalikkusest teadlikuna välja mõtlema tegelikkusest erinevat olukorda. Kinnipeetavaid seevastu tegelikkuses toimunu ebaõige kajastamise eest võrreldav karistus ei ähvarda. Kinnipeetavad on üldjuhul üksteise suhtes solidaarsed ega anna teise kinnipeetava suhtes kahjulikke ütlusi. Liiatigi nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et kaebaja kambrikaaslaste ütlused sisaldavad üksnes subjektiivseid hinnangud, s.o kinnipeetavate eneste tõlgendusi, kas öeldu oli solvav või mitte. Seega, isegi kui valvurid saatsid menetlejale oma ütlused üheaegselt ja isegi kui ütlustes võis esineda nn näpuvigu, ei ole põhjust pidada neis kajastuvat teavet tahtlikuks faktide moonutamiseks.
13.Vangistusseaduse § 63 lõikest 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena kohaldada: 1) noomitust; 2) isikliku raadio, televiisori või muu elektriseadme kasutamise keelamist kuni 45 päevaks; 3) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist; 4) töölt eemaldamist kuni üheks kuuks ja 5) kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Vaidlustatud Tallinna Vangla käskkirja p-st 3 nähtub, et vangla on kaalunud erinevate distsiplinaarkaristuste sobivust ja kohaldamise proportsionaalsust ning leidnud, et antud juhul on kohaseks karistuseks kaebaja paigutamine kartserisse viieks ööpäevaks. Siinjuures on vangla arvestanud kaebaja poolt toime pandud rikkumise iseloomu ning seda, et kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus.
14.Eeltoodust tulenevalt leian, et Tallinna Vangla 27.11.2017 käskkiri nr 5-2/17/1098 on antud kooskõlas selle andmise ajal kehtinud õigusega, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
15.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja on teavitanud, et ta menetluskulude hüvitamise nõuet ei esita, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.