lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1637/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1637/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1977
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 38 lg 4Kaebuse sisuHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 235 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaegHKMS § 249 lg 3Esialgne õiguskaitse

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1637

Haldusasi

U.B kaebus AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kohustamiseks ja keelamiseks ning tema tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. juuni 2026. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

U.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse U.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. juuni 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-1637.

Jätta U.B menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Rahuldada U.B määruskaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. juuni 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-1637 resolutsiooni punkt 1 kohustamisnõude tagastamist puudutavas osas ja saata U.B kaebus selles osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jätta halduskohtu määrus muutmata.

Jõustunud määruse avaldamisel asendada perekonnanimi) ja sünniaeg tähemärgiga.

kaebaja

nimi

(sh

varasem

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata ( lg 1, § 252 lg 7).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 37 lg 2Kaebus
HKMS § 4 lg 1Pädevus
HKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangud
VSS § 25
HKMS § 235

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Venemaa Föderatsiooni kodanik U.B (varasem perekonnanimi X, sünd. xxx) viibis Narva Linnakohtu 29.09.2004 otsuse ja Harju Maakohtu 12.02.2008 otsuse alusel vangistuses 03.12.2003–31.05.2024. Siseministeeriumi 13.10.2011 otsusega nr 11-3/214-1 on U.B-le kohaldatud sissesõidukeeld 10 aastaks. U.B on viibinud alates 31.05.2024 kinnipidamiskeskuses (KPK), esmalt rahvusvahelise kaitse taotlejana (vt haldusasi nr 3-24-

3-26-1637 1636) ning alates 05.03.2025 väljasaatmise täideviimiseks (vt haldusasi nr 3-25-539). Viimati pikendas Tallinna Halduskohus 23.04.2026 määrusega nr 3-25-539 Politsei- ja Piirivalveametile antud luba U.B KPK-s kinnipidamiseks kuni 23.08.2026.

2.U.B esitas Tallinna Halduskohtule 01.06.2026 kaebuse, milles palus kohustada KPK-s tervishoiuteenust osutavat AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) tagama kaebajale valuravi üleminekuplaan enne tema KPK-st vabanemist 23.08.2026, samuti keelata LTKH-l suunata kaebajat valuraviks erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ning tuvastada LTKH tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasus. Kaebajal on diagnoositud kroonilised haigused, mille vastu on ta saanud kinnipidamise vältel (sh KPK-s) pikaajaliselt valuravi (hetkel tramadooli 400 mg/ööpäevas). Kaebajal on tekkinud tramadooli kui tugevatoimelise opioidi pikaajalisest kasutamisest füüsiline sõltuvus. Kaebaja vabaneb KPK-st hiljemalt 23.08.2026 ning LTKH on 10.03.2026 kirjas nr 2-12/192-2 kinnitanud, et valuravi lõpeb kaebaja KPK-st vabastamisel. LTKH ei ole koostanud kaebajale ravi jätkamise plaani, vaid soovitas kaebajal pärast KPK-st vabanemist pöörduda ravi saamiseks perearstile või EMO-sse. Seega tuleb LTKH-d kohustada tagama kaebajale enne 23.08.2026 reaalselt toimiv ravi üleminekuplaan, mis välistab valuravi järsu katkemise ning tagab kaebajale adekvaatse valuravi kuni juurdepääsuni tegelikule ravile väljaspool kinnipidamisasutust. Selleks tuleb LTKH-l kas varustada kaebajat piisavas koguses retseptiravimitega, suunata ta asjakohasesse raviasutusse või eriarsti jälgimisele või tagada muu reaalselt kättesaadav ravilahendus. Kaebaja palub tuvastada LTKH õigusvastane tegevus ja tegevusetus, mis seisneb: 1) kaebajale ravi tagamata jätmises pärast 23.08.2026; 2) kaebajale 12.11.2024 ravilahenduse pakkumine (amitriptüliin kombinatsioonis tramadooliga) ilma riske hindamata; 3) kaebajale põhiliseks diagnoosiks Z65 (muude psühhosotsiaalsete olukordadega seotud probleemid) määramine; 4) kaebaja ebapiisav diagnoosimine enne uue ravi määramist. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses keelata LTKH-l tema valuravi katkestamine. Ravi ootamatu katkestamine tekitab kaebajale terviseriski ning toob kaasa rasked võõrutusnähud ja valu.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 03.06.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning jättis menetlusabi ja esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata. Kaebaja taotleb LTKH kohustamist jätkata ravi osutamist pärast tema KPK-st vabastamist. Kuigi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 19 lg-st 4 tulenevalt on kaebajal KPK-s viibides õigus arstiabile, ei ole KPK-s tervishoiuteenust osutaval LTKH-l mingit kohustust jätkata kaebaja ravimist pärast tema KPK-st vabastamist. Samuti ei saa kaebaja nõuda, et LTKH varustaks teda etteulatuvalt ravimiga (tramadool). Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus LTKH kohustamiseks jätkata kaebaja ravimist pärast võimalikku KPK-st vabanemist. Praegusel ajal ei ole ka teada, millal kaebaja kinnipidamine lõpeb, kas kaebaja on võimalik Eestist välja saata, milline on kaebaja terviseseisund kinnipidamise lõppemisel jne. Kohtud ei ole haldusasjas nr 3-25-539 pidanud väljasaatmist ebarealistlikuks, sest Venemaa ei ole keeldunud kaebajat vastu võtmast. Seega on kaebaja kirjeldatud olukord, kus ta jääb pärast KPK-st vabanemist Eestis ilma ravita, hetkel üksnes hüpoteetiline. Kaebuse võib tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebajal ei ole võimalik saavutada eesmärki tagada tramadooli ravi jätkumine ka pärast võimalikku KPK-st vabanemist. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebajal oleks vaja ennetavalt enda õigusi kaitsta, mistõttu ei ole tal kaebeõigust ka tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2; nt Riigikohtu 14.10.2024 määrus nr 3-23-1578, p 8; 14.02.2023 määrus nr 3-22-721, p-d 10– 11). Kaebaja on taotlenud ka määratud ravilahenduse (amitriptüliin kombineeritult tramadooliga) õigusvastasuse tuvastamist. Samas nähtub LTKH 03.12.2025 vastusest, et kaebaja keeldus amitriptüliini võtmisest. Järelikult ei saanud ravimi määramine rikkuda kaebaja õigusi ning tal puudub vajadus tõkestava abinõu kohaldamiseks. Kaebajale retseptiravimi määramine, mille võtmisest kaebaja keeldus, ei saanud tekitada talle ka kahju, 2(5)

3-26-1637 mida tuleks heastada. Kuna kaebus tagastatakse, jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb HKMS § 249 lg 3 teise lause alusel läbi vaatamata, sest kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole kohtule äratuntav. Kaebaja palub keelata temale määratud tramadooli ravi katkestamist, kuid seda ei olegi katkestatud ja see ei ole ka lähiajal (vähemalt mitte enne 23.08.2026) juhtumas.

4.U.B palub 10.06.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.06.2026 määrus ja saata kaebus halduskohtule menetlemiseks. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest ja kohaldada taotletud esialgset õiguskaitset. Halduskohtu seisukoht kaebeõiguse ilmselgest puudumisest on ekslik. Kaebaja ei taotle abstraktset tulevikuravi, vaid vaidlustab juba praegu dokumenteeritud ravikatkestuse ja nõuab ennetavaid meetmeid alates 23.08.2026. Kaebaja ravi katkemise risk ja sellega kaasnevad tagajärjed on objektiivselt ettenähtavad ning rasked. Kaebajale määratud tramadooli annused on pidevalt suurenenud. Lisaks ei ole kaebaja pöördunud kohtusse ainult tuleviku ravikatkestuse pärast, vaid vaidlustab mh juba toimunud tegevust (amitriptüliini määramine koos tramadooliga, arvestamata kaebaja dokumenteeritud ravimitalumatust). Kinni peetava isiku ravi järjepidevuse tagamise kohustus ei lõppe KPK-st vabastamisega, vaid kestab kuni tegeliku juurdepääsuni arstiabile või kuni väljasaatmiseni. Halduskohus on kaebust tagastades asunud kaebust sisuliselt lahendama, mis ei ole lubatav ja moonutab kohtusse pöördumise õigust. Kaebuse eesmärk on ennetada tõenäolist tervisekahju. Kaebaja kinnipidamine lõpeb 23.08.2026. See tähtaeg on fikseeritud Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2026 määrusega nr 3-25-539 ning halduskohus ei saanud pidada kinnipidamise lõppu määramatuks. Kaebaja väljasaatmine ei ole kindel ning ka võimalik väljasaatmine ei vabasta riiki kohustusest tagada järjepidev ravi kuni tegeliku väljasaatmiseni või ravile juurdepääsuni. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse ebaõigesti läbi vaatamata, kuna ravikatkestus ei ole veel saabunud ja see olevat hüpoteetiline. Esialgse õiguskaitse mõtteks ongi vältida kahju enne selle realiseerumist. Ravikatkestuse risk ei ole hüpoteetiline ja kinnipidamise lõpuni on jäänud alla kolme kuu. Menetlusabi taotlus on jäetud läbi vaatamata õigusvastaselt, sest kaebus on tagastatud ekslikult. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Kuna määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), siis puudub vajadus lahendada määruskaebuses esitatud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
6.Kaebusest nähtuvalt on kaebaja peamine eesmärk kohtusse pöördumisel olnud ennetada võimalust, et KPK-st vabastamise korral temale määratud pikaajaline valuravi katkeks, kuni kaebajal tekib võimalus saada vajalikku ravimit (tramadooli) väljaspool KPK-d. Kohustamisja keelamisnõude alusena on kaebaja viidanud LTKH 10.03.2026 kirjale nr 2-12/192-2 (dtl 16), milles on selgitatud, et LTKH tagab kaebaja ravi järjepidevuse (sh retseptiravimi tramadool) KPK-s viibimise aja jooksul ning KPK-st vabastamise korral on kaebajal võimalik pöörduda vältimatu abi saamiseks erakorralise meditsiini osakonda, sõltumata viibimisaluse, elukoha ja dokumentide puudumisest. KPK-s kinni peetava välismaalase ja KPK-s halduslepingu alusel tervishoiuteenuseid osutava isiku vaheliste vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses (vt Riigikohtu 04.02.2026 määrus nr 3-25-144, p-d 21–29; 21.06.2023 määrus nr 3-22-1557, p-d 8–9). Seevastu ei oleks halduskohtu pädevuses lahendada tervishoiuteenuse osutamisest võrsunud vaidlusi, mis ei seondu kinnipidamise ajaga, sest 3(5)

3-26-1637 sellisel juhul ei esine nende vahel avalik-õiguslikku suhet (HKMS § 4 lg 1). Need vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. Kaebaja pöördus enne halduskohtule kaebuse esitamist hagiga maakohtusse (tsiviilasi nr 2-26-10696), kuid Harju Maakohus keeldus 19.05.2026 määrusega tema avalduse menetlusse võtmisest, sest selle lahendamine ei ole maakohtu pädevuses. Kujunenud olukorras ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu hinnanguga, et kaebus on esitatud eesmärgiga kohustada LTKH-d jätkama ravi osutamist ka pärast kaebaja võimalikku KPK-st vabanemist, vaid kaebust tuleb tõlgendada viisil, et kaebaja eesmärgiks on kohustada LTKH-d kaebaja kinnipidamise ajal tagama, et tema ravi KPK-st vabastamise korral saaks jätkuda ilma katkestuseta. Kaebaja ei ole nõudnud, et LTKH jätkaks temale ravi osutamist ka pärast KPK-st vabanemist.

7.Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et kaebusega kaitstava õiguse (põhiseaduse § 28 lg-st 1 tulenev õigus tervise kaitsele) riive on üksnes hüpoteetiline. LTKH 10.03.2026 vastusest saab järeldada, et KPK-st vabastamise korral tuleb kaebajal pöörduda talle vajaliku abi (ravimite) saamiseks ise mõne tervishoiuteenuse osutaja poole. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja valuraviks vähemalt alates 2023. a sügisest (dtl 13) kasutatud tramadooli ööpäevas 2 × 200 mg. Nt Eestis turustatava „Tramadol Lannacher 200 mg“ ravimi omaduste kokkuvõtte kohaselt on tegemist pikaajalisel manustamisel sõltuvust tekitava opioidiga, mille ööpäevast koguannust 400 mg tohib ületada vaid erijuhtudel. Samuti tuleb enne ravi alustamist ja ravi ajal leppida patsiendiga kokku mh ravistrateegia ja ravi lõpetamise plaan. Arvestades, et kaebaja valuraviks on juba mitu aastat kasutatud tramadooli maksimaalset doosi, on usutav, et ravi võimaliku katkemisega kaasneksid kaebajale rasked tagajärjed, mida ei oleks tagantjärele esitatava kaebusega võimalik tõhusalt ära hoida ega heastada. Seetõttu ei saa kaebaja õiguste rikkumist välistada. Küsimus, kas LTKH-d tuleb kaebajale KPK-s osutatava tervishoiuteenuse raames kohustada koostama raviplaan, mis tagaks kaebaja ravi katkestuseta jätkumise pärast tema KPK-st vabastamist ja milliseid toiminguid tuleks selle eesmärgi saavutamiseks teha (nt ravimiretsepti väljakirjutamine, varustamine väikese koguse vajaliku ravimiga vms), ei puuduta kaebeõigust, vaid kaebuse põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt ei saanud halduskohus kaebust kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Kaebuses formuleeritud keelamisnõue ei ole ringkonnakohtu arvates praegusel juhul käsitatav eraldiseisva nõudena, vaid see puudutab eeskätt küsimust, millise sisuga ettekirjutus tuleks vastustajale teha. Seetõttu tuleb see lugeda kohustamiskaebusega hõlmatuks.
8.Kaebaja esitatud tuvastamisnõue on HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastatud õiguspäraselt. Tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6, § 45 lg 2) esitamise eelduseks on HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda eeskätt preventiivses või rehabiliteerivas huvis (nt Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25). Osas, mis puudutab kaebajale järjepideva ravi tagamist võimaliku KPK-st vabastamise ajaks, on tuvastamisnõue hõlmatud eelkirjeldatud kohustamisnõudega. Põhidiagnoosiks Z65 määramist ja ilma vastunäidustusi välja selgitamata valuraviks 12.11.2024 amitriptüliini kombineeritult tramadooliga määramist puudutavas osas ei ole kaebusest ega määruskaebusest võimalik aru saada, kuidas aitaks LTKH toimingute õigusvastasuse tuvastamine kaitsta kaebaja õigusi. Kaebaja keeldus amitriptüliini võtmisest ja seda ei ole talle hiljem määratud, mistõttu ei ole kaebajal äratuntavat preventiivset huvi. Kui kaebaja soovib esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude, ei anna see õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (vt HKMS § 45 lg 2 teine lause), vaid tal on võimalik esitada hüvitamiskaebus.
9.Kuigi halduskohus tagastas kaebuse kohustamisnõude osas ebaõigesti, ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust, kuna kaebajal puudub hetkel õiguskaitsevajadus, sest 4(5)

3-26-1637 puuduvad andmed, et PPA kavandaks kaebaja KPK-st vabastamist ja tema kinnipidamiseks antud luba on haldusasjas nr 3-25-539 pikendatud kuni 23.08.2026. Küll tuleb märkida, et kuna kaebajat on peetud VSS-i alusel KPK-s kinni juba alates 05.03.2025, siis isegi juhul, kui PPA peaks veelkord taotlema kaebaja kinnipidamise pikendamist, ei oleks VSS § 25 lg-st 2 tulenevat maksimaalset 18-kuulist tähtaega arvestades kaebajat lubatud KPK-s kinni pidada kauem kui 05.09.2026. Vajadusel on kaebajal võimalik taotleda esialgset õiguskaitset uuesti.

10.Eelneva põhjal tuleb U.B määruskaebus rahuldada osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2026 määruse resolutsiooni p 1 kohustamisnõude tagastamist puudutavas osas ning saata U.B kaebus selle nõude osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Kuivõrd kaebuse menetlus kohustamisnõude osas jätkub, siis tuleb halduskohtul ühtlasi sisuliselt lahendada kaebaja menetlusabi taotlus. Halduskohtu määrus jääb muutmata osas, mis puudutab tuvastamisnõude tagastamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
11.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi (sh varasem perekonnanimi) ja sünniaeg tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium