Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.11.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-13613
Tsiviilasi
Väinamere Liinid OÜ hagi Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Väinamere Liinid OÜ apellatsioonkaebus Urve Palo apellatsioonkaebus
Väinamere Liinid OÜ 7000 eurot apellatsioonkaebuse hind Urve Palo apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Väinamere Liinid OÜ (registrikood 11186151), lepinguline esindaja advokaat Kristel Valk Kostja: Urve Palo (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 12.01.2016 otsus tühistada osas, millega hagejalt jäeti kostja kantud menetluskulud 1425 euro ulatuses välja mõistmata, ning teha selles osas
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613
uus otsus, millega mõista menetluskulude hüvitamiseks hagejalt Väinamere Liinid OÜ kostja Urve Palo kasuks täiendavalt välja 1425 eurot (sh käibemaks). Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Urve Palo apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning Väinamere Liinid OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Rahuldada kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista hagejalt Väinamere Liinid OÜ kostja Urve Palo kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 825 eurot (sh käibemaks). Keelduda hageja poolt 24.10.2016 seiskohale lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Väinamere Liinid OÜ (hageja) esitas 14.09.2015 maakohtule hagi Urve Palo (kostja) vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
2.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kuulutas 30.06.2014 välja avatud hankemenetluse riigihankele „Riigihange vedaja leidmiseks RohukülaHeltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ (edaspidi: hankemenetlus või riigihange). 23.09.2014 kuulutas MKM välja sama riigihanke, milles pakkumuse esitamise ettepanek tehti aktsiaseltsile TALLINNA SADAM, TS Laevad OÜ-le ja hagejale. Pakkumused esitasid hageja ning ühispakkujatena aktsiaseltsi TALLINNA SADAM tütarettevõtted Osaühing TS Shipping ja TS Laevad OÜ (edaspidi: ühispakkujad). Edukaks pakkumuseks tunnistati ühispakkujate poolt esitatud pakkumus.
3.Hageja kohta avaldati meedias järgmised andmed: a. Ajalehes Õhtuleht 17.10.2014 artiklis „Majandusminister: praamihanget me ümber ei otsusta“ väide, et lepingu järgi on Tallinna Sadamale 10 aasta peale
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613 makstav dotatsioonisumma ca 200 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem Väinamere Liinide omast (tl 39); b. Ajalehes Postimees 18.05.2015 artiklis „Palo: parvlaevade asendamine vanadega näitab SLK suhtumist klientidesse“ tsitaat: „See oli esmakordselt ajaloos, kus tekkis reaalne konkurss. Oluliselt odavama pakkumise tegi Tallinna Sadam, kelle reiside hind 10 aasta peale oli ca 60 miljonit eurot madalam,“ sõnas minister (tl 40); c. Ajalehes Postimees 14.09.2015 artiklis „Palo: Väinamere Liinid keeldus pakkumiste avalikustamisest“ tsitaat: „Võin endiselt kinnitada, et Väinamere Liinide pakkumine oli aasta peale umbes 6 miljonit eurot kallim ehk 60 miljonit eurot 10 aasta peale,“ rääkis minister (tl 41); d. ETV 03.09.2015 ETV saates „Kahekõne“ (edaspidi: saade „Kahekõne“) ja Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali 03.09.2015 artiklis „Palo: soovitasin Holsmeril Sadama juhatuse välja vahetada“ väide, et Palol on hea meel, et hanke korraldamisega hoiti kokku 60 miljonit eurot ning tsitaat: „Mina loen samuti lehtedest, et Tallinna Sadama liige on justkui võtnud lepingute sõlmimise eest altkäemaksu. Aga tahan selgeks teha, et peame vaatama kahte asja eraldi. Üks asi on aus hange: kui poleks olnud Tallinna Sadamat konkursil, oleksime teinud Leedoga enam kui 60 miljonit kallima hinnaga tehingu. See oli operaatorihange, et oleks operaator nelja uue parvlaevaga,“ selgitas Palo (tl 42-51);
4.Hageja hinnangul on valed järgmised väited: a) hageja pakkumine oli aktsiaseltsi TALLINNA SADAM pakkumisest aasta peale umbes 6 miljonit eurot kallim ehk 60 miljonit eurot 10 aasta peale; b) hagejaga sõlmitava tehingu hind oleks olnud 60 miljonit kallim kui aktsiaseltsiga TALLINNA SADAM sõlmitud tehingu hind; c) hanke korraldamisega hoiti kokku 60 miljonit eurot; d) lepingu järgi on aktsiaseltsile TALLINNA SADAM 10 aasta peale makstav dotatsioonisumma ca 200 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem hageja omast; e) aktsiaseltsi TALLINNA SADAM reiside hind 10 aasta peale oli ca 60 miljonit eurot hageja omast madalam.
5.Avaldatud andmed polnud õiged, sest pakkumuste hinnavahe oli tegelikult 29 810 130 eurot, mitte 60 miljonit eurot. Hageja nõudis kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ja ebaõigeid väiteid ümberlükkava teksti avaldamist võimalikult samaväärsel viisil, laiale avalikkusele suunatud pressiteates ja kostja sotsiaalmeedia postituses. Hageja sooviks on, et kostja teeks järgmise sisuga avalduse: „Urve Palo avaldas Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumuse kohta praamihankes ebaõigeid andmeid. Urve Palo on korduvalt avaldanud, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus parvlaevade opereerimisteenuse hankel oli 60 miljonit eurot kallim kui aktsiaseltsi TALLINNA SADAM tütarettevõtjate pakkumuse maksumus. Urve Palo avaldab, et toodud numbrilisel näitajal (60 miljonit eurot) puudus igasugune faktiline alus ning väited selle kohta, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus oli 60 3(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613 miljonit eurot kallim aktsiaseltsi TALLINNA SADAM tütarettevõtjate pakkumuse maksumusest, ei vasta tõele. Käesolevaga lükkan enda poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber.“
6.Hageja nõudis kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel ka kahju tekitava käitumise ehk ebaõigete andmete avaldamise lõpetamist. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud.
8.Kostja hinnangul on hagi esitatud vale isiku vastu. Hageja nõue tuleb esitada MKM vastu, kuna meedias on andmed avaldanud minister Urve Palo MKM esindajana. Tegemist ei ole kostja isiklike väidete ega avaldustega.
9.Meediale avaldatu põhines ainult hankekomisjoni otsusel ning MKM-st saadud teabel ja arvutustel. Seetõttu tuleks igasugused vastuväited meedias avaldatud andmetele esitada MKM-le kui hankemenetluse läbiviijale.
10.Kostja pole avaldanud väidet, et „Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi läbiviidud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihankes „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla – Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad” oli ca 60 miljoni euro võrra kallim kui aktsiaseltsi TALLINNA SADAM tütarettevõtjate pakkumuse maksumus“. Samuti on kostja seisukohal, et ühispakkujate veoteenuse hind 10 aasta peale ehk 10 aasta peale makstav dotatsioonisumma on ca 60 miljonit eurot madalam võrreldes hageja pakkumusega. Meedias avaldatud andmed, mille kohaselt ainult veoteenusel põhinevate pakkumuste vahe oli ca 60 miljonit eurot, on õiged, sisaldades seejuures üksnes 10 aastase lepinguperioodi veoteenuse osutamise kulusid ehk dotatsiooni kulu maksumaksjale juhul, kui riik ei kasuta laevade ostuoptsiooni. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus jättis hagi 12.01.2016 otsusega rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1350 eurot.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa hagiavaldust resolutsioonis taotletud viisil ajakirjanduses avaldatud andmete osas rahuldada isegi juhul, kui lugeda kostja andmete avaldajaks. Kostja avaldas andmed ajakirjandusele. Seega pole kostja artiklite avaldajaks, sest ta ei omanud kontrolli andmete ajakirjanduses avaldamise üle. Kostja ei saa selles osas olla ka andmete meediaväljaandes avaldamise ees vastutavaks isikuks VÕS § 1047 lg 4 mõttes ning teda ei saa kohustada oma kulul ümber lükkama
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613 andmeid, mis on avaldatud vaidlusalustes artiklites. Hageja saab kostjalt nõuda meediaväljaannetele kui kolmandatele isikutele avaldatud andmete ümberlükkamist.
13.Kostja on avaldanud saates „Kahekõne“ andmeid, rõhutades korduvalt, et aktsiaselts TALLINNA SADAM võitis hanke, sest ta tegi 60 miljonit eurot soodsama pakkumise. Selle intervjuu ajal oli kostja ettevõtlusminister. Puudub vaidlus, et ettevõtlusministri vastutusvaldkonda ei kuulunud parvlaevadega seonduv. Maakohus järeldas, et kostja ei avaldanud saates „Kahekõne“ andmeid MKM esindajana, vaid tegi seda MKM andmete alusel iseenda nimel.
14.Maakohtu hinnangul polnud kostja poolt avaldatud andmed ebaõiged. MKM andmetel oli hageja pakkumus veoteenuse maksumuse osas diskonteerimata 64 miljonit eurot kallim ning hageja pole vastupidist tõendanud. Kostja ei avaldanud hinnavahet viitega sellele, et selline hinnavahe on lepinguperioodi lõpus reisiparvlaevade väljaostmisel. Tegemist oli hankes osalejate pakkumuste võrdlemisega tingimustes, kus hankija otsustab mitte kasutada väljaostu optsiooni. Seega vahendas MKM pakkumuste hinnavahet sellistes tingimustes, kus riik ei kasuta väljaostu optsiooni.
15.Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata ka osas, milles hageja taotles ebaõigete andmete avaldamise lõpetamist. Kohtu hinnangul pole kostja ebaõigeid andmeid avaldanud ja kohus pole ka tuvastanud ebaõigete andmete õigusvastasust, mis annaks aluse VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks. Isegi kui eeldada, et kostja on avaldanud faktilist laadi andmeid mittetäielikult või eksitavalt, siis esineb maakohtu hinnangul VÕS § 1047 lg 3 õigusvastasust välistav asjaolu. Kostja kui endine minister avaldas samasuguseid andmeid kui MKM, tuginedes MKM 14.10.2014 pressiteatele ja teistele MKM poolt kontrollitud ja avaldatud andmetele (sh MKM 30.09.2015 vastusele hageja nõudekirjale). Hageja apellatsioonkaebus
16.Maakohtu otsuse peale on esitanud hageja 11.02.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.
17.Kostja on korduvalt väitnud, et hageja pakkumuse maksumus oli ühispakkujate omast 60 miljoni euro võrra kallim. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja pole tõendanud sellise väite tõele mittevastavust. Maakohus on ekslikult hinnanud hagiavaldusele lisatud hankedokumente, informatsiooni pakkumuste kohta ja teinud nende põhjal ebaõiged järeldused.
18.Esiteks pole pakkumust esitatud arvestusega, et riik ei kasuta väljaostuoptsiooni. Teiseks ei ole veoteenuse osutamise kulud täna teada, sest hankedokumentide p 10.2 kohaselt korrigeeritakse neid kulusid vastavalt tegelikele muutustele. Pakkumused olid ühtsed tervikud, sisaldades pakkumuse maksumust eeldusel, et riik võib, aga ei pruugi kasutada väljaostuvõimalust. Vastustaja väited „tegelikust hinnaerinevusest“ on oletuslikud spekulatsioonid, mis ei põhine kontrollitavatel andmetel. Hankija ei näinud 5(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613 hankedokumentides ette seda, et ta hindab pakkumuse maksumusi muu hulgas ka sellise arvestusega, et hankija ei kasuta väljaostu võimalust, seega ei ole selline hindamine ja arvutamine asjakohane ka tagantjärele. Hankijal ega kellelgi teisel pole andmeid selle kohta, milliseks kujuneks pakkumuste maksumuste kümneaastase lepinguperioodi veoteenuse osutamise kulud juhul, kui riik ei soovi kasutada laevade väljaostuoptsiooni, sest selliseid arvutusi ei ole tehtud.
19.Vastustaja on avaldanud ebaõigeid andmeid, mistõttu on vastustaja tegevus antud väidete ja andmete avaldamisel õigusvastane.
20.Ekslik on ka maakohtu arvamus, et isegi kui vastustaja avaldatud andmed on mittetäielikud või eksitavad, siis esineb VÕS § 1047 lg-s 3 nimetatud asjaolu. MKM 30.09.2015 vastus on koostatud oluliselt hiljem kui vastustaja vaidlusalused väljaütlemised aset leidsid. Seega ei saanud vastustaja näiteks saates „Kahekõne“ tugineda MKM 30.09.2015 kirjale. Kohus on hinnanud tõendeid valesti ja see on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Tuleb arvestada, et kostjal oli endisest ametipositsioonist tulenevalt võimalik edastada informatsiooni väga laiale avalikkusele ja tal oli eelnevalt võimalik igakülgselt kontrollida seda, millist ja kui õiget informatsiooni ta avaldab. Kostja käitumisest võib oletada, et tal puudus huvi andmete piisava põhjalikkusega kontrollimiseks. Seega on tegemist tahtlikult ja teadlikult ebaõigete andmete avaldamisega ja VÕS § 1047 lg 3 kohaldamisele ei kuulu. Kostja seisukoht hageja apellatsioonkaebusele
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus
22.Kostja on esitanud maakohtu otsuse peale 11.02.2016 apellatsioonkaebuse ja palunud maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata.
23.Maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 2925 eurot. Sellega vähendas maakohus kostja kulusid ca 2/3 võrra. Kostja hinnangul pole maakohtu otsus selles osas piisavalt põhjendatud. Otsusest ei tulene, miks mõned esindaja toimingud pidid võtma vähem aega ning miks osad toimingud tulnuks jätta sootuks tegemata.
24.Kostja ei mõista maakohtu arvamust, et põhjendatud pole vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmine nende toimingute eest, mida toimikust ei nähtu. Kui kohus pidas silmas vaidlusele õiguslikku hinnangu andmist ja kliendiga suhtlemist, siis kostja sellega ei nõustu.
6(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613
25.Kostja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4275 eurot. Hageja seisukoht kostja apellatsioonkaebusele
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega hagejalt jäeti kostja kantud menetluskulud 1425 euro ulatuses välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue otsuse, millega mõistab menetluskulude hüvitamiseks hagejalt kostja kasuks nimetatud summa täiendavalt välja. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, sest hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
28.Kuivõrd kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse osas ning menetluskulude jaotus sõltub eelkõige hagide rahuldamise ulatusest, käsitleb kolleegium esmalt hageja apellatsioonkaebust (I) ning seejärel kostja apellatsioonkaebust (II). Lõpuks teeb kohus vajalikud menetluslikud otsustused
(III).
I.
29.Hageja nõuete rahuldamata jätmist puudutavas osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele.
30.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga (otsuse p-s 16), et hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldatud viisil arvutatud hinnavahe lepinguperioodi jooksul ei ole 60 miljonit eurot. Hageja hinnangul on maakohus ekslikult hinnanud hagiavaldusele lisatud hankedokumente, informatsiooni pakkumuste kohta ja teinud nende põhjal ebaõigeid järeldusi.
31.Ringkonnakohtu hinnangul on need etteheited põhjendamatud. Maakohus on (otsuse põhjenduste p-s 7) leidnud, et kostja poolt hageja kohta avaldatu näol on tegemist faktiväidetega (mille tõesus või väärus on põhimõtteliselt kontrollitav ja kohtumenetluses tõendatav) ning kvalifitseerinud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude VÕS § 1047 lg 4 järgi. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selles osas menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Seda ei ole väitnud ka hageja oma apellatsioonkaebuses. Otsuse põhjenduste p-s 14 on maakohus asunud oma 16.11.2015 kirjale (I kd, tl 171) viidates seisukohale, et vaidlusalused faktiväited on sisult neutraalsed ning hageja mainet ei kahjusta, mistõttu on andmete ebaõigsuse tõendamise koormis hagejal. Ka nende järelduste tegemisel ei ole
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613 maakohus menetlusnorme oluliselt rikkunud. Selliselt on tõendamiskoormise jaotust selgitatud ka Riigikohtu poolt 31.05.2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 tehtud otsuse p-s 13, millele maakohus on otsuses viidanud. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et kostja avaldatud faktiväited oleksid tegelikult hageja mainet kahjustavad või et maakohus oleks eksinud tõendamiskoormise jagamisel.
32.Seega pidi hageja andmete ümberlükkamise nõude rahuldamise eeldusena tõendama andmete ebaõigsust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja pole praegusel juhul faktiväidete ebaõigsust tõendada suutnud. Maakohus on põhjendatult märkinud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt nt Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Seega ei ole vaidluse lahendamisel ainumääravat tähtsust sellel, kuidas hageja neid väiteid mõistis ja tõlgendas. Maakohus on 03.09.2015 ETV saates „Kahekõne“ kostja poolt avaldatud faktiväiteid eelmärgituga kooskõlas analüüsinud (vt maakohtu otsuse põhjenduste p-d 15 ja 16) ning järeldusi TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Üksnes hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks.
33.Hageja ei nõustu ka maakohtu otsuses p-s 18 toodud seisukohaga, et isegi kui kostja avaldatud andmed on mittetäielikud või eksitavad, siis esineb VÕS § 1047 lg-s 3 nimetatud asjaolu. Hageja hinnangul ei ole kostja kontrollinud avaldatud andmeid põhjalikkusega, mis vastaks rikkumise raskusele. Maakohus on hageja arvates hinnanud valesti tõendeid, mis on kaasa toonud ka ebaõige kohtulahendi. Kolleegium märgib esmalt, et tegemist on maakohtu hüpoteetilise seisukohaga, millel ei ole kohtu lõppjärelduste aspektist tähtsust. Maakohus ei ole tuvastanud, et kostja avaldatud andmed tegelikult oleksid mittetäielikud või eksitavad. Iseenesest võib nõustuda apellatsioonkaebuses märgituga, et 03.09.2015 ETV saates „Kahekõne“ ei saanud kostja tugineda MKM 30.09.2015 (st hilisemale) kirjale. Samas puudutab maakohtu kõnealune järeldus kostja väidete, sh ajaleheartiklites avaldatute, kokkulangevust MKM-i omadega (nii varasemate kui hilisematega). Kolleegium nõustub maakohtu selle järeldusega.
34.Muus osas on hageja kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid hageja väited on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. II.
35.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata. Kolleegium märgib esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613 ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-21-171-12, p 13; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus praegusel juhul diskretsioonipiire täiel määral järginud ei ole.
36.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolev asi on ringkonnakohtu hinnangul keskmise keerukusega ning asja mahukus on keskmine.
37.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja (I kd, tl 216-217), mille järgi moodustasid lepingulise esindaja kulud kokku 4275 eurot (sh käibemaks 712,50 eurot). Lepingulise esindaja kulu sisaldas tasu õigusabi eest kokku 28,5 tunni ulatuses tunnitasuga 125 eurot (lisandub käibemaks). Nimekirjas on esitatud ka lepingulise esindaja kulude detailne koosseis. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Hageja on esitanud kostja menetluskulude osas vastuväite (I kd, tl 228-229). Hageja on leidnud, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamatult kõrge. Lisaks sellele on hageja hinnangul menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu, mis ei ole kontrollitav, nt kliendiga kohtumine, dokumentidega tutvumine ja konsultatsioonid. Hageja arvates võinuks olla kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 8 tunni ulatuses, mis tunnitasu arvestusega 120 eurot/tunnis on kokku 960 eurot (lisandub käibemaks).
38.Maakohus on lugenud põhjendatud kostja esindajale makstavat tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta), kuna see vastab keskmise sarnase kvaliteediga õigusteenuse eest makstavale tasule. Menetlustoimingutele kulunud aja osas on maakohus pidanud põhjendatuks järgmisi toimingud: hagiavaldusega tutvumine ja 07.10.2015 menetlusdokumendi koostamine kolm tundi; 13.11.2015 menetlusdokumendi (vastuse) koostamine kolm tundi; 09.12.2015 menetlusdokumendi koostamine kolm tundi. Maakohtu arvates ei olnud põhjendatud vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmine toimingute eest, mida toimikust ei nähtu. Maakohus luges kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud (9 x 125) 1125 eurot, millele lisandub käibemaks 225 eurot.
39.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esindaja tunnitasu (tööühiku hind) 125 eurot (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik, kuna see ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire ka sellega, kui luges kostja 09.12.2015 menetlusdokumendi koostamine põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi. Selles
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613 dokumendis kostja mh kordab ka juba enda varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti.
40.Ringkonnakohtu arvates ei sisalda maakohtu otsus aga piisavaid põhjendusi, miks tuleb hagiavaldusega tutvumise ja 07.10.2015 menetlusdokumendi koostamise ning 13.11.2015 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda ainult kolm tundi. Samuti ei selgu otsuse põhjendustest, milliseid toiminguid on maakohus pidanud sellisteks, mida toimikust ei nähtu.
41.Asja mahtu ja keerukust arvestades tuleb kolleegiumi hinnangul hagiavaldusega tutvumise ning 07.10.2015 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks (sh kohtumine kliendiga, konsultatsioon, õigusliku positsiooni kujundamine jms) lugeda kokku vähemalt 8 tundi. 13.11.2015 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks (sh kliendi edastatud dokumentidega tutvumine, kliendiga kohtumine, vastuse lisade komplekteerimine) tuleb lugeda mitte vähem kui 6 tundi. Selle menetlusdokumendi koostamisel oli esindaja hagiavalduse sisuga eeldatavalt juba kursis, samuti oli teada kliendi peamised seisukohad hagiavalduse osas. Kolleegium loeb lisaks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetluskulude nimekirjas märgitud hageja 30.11.2015 seisukohaga (8 lk) tutvumist, kliendiga arutamist ja seisukoha kujundamist, kokku 1,5 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 30.11.2015 seisukoha esitanud (I kd, tl 175-182) ning asjatundliku õigusteenuse osutamiseks ja kliendi huvide kaitsmiseks tuli kostja esindajal sellega tutvuda. Samuti võis vajalikuks osutada kliendiga nõupidamine. Maakohtu otsusest ei nähtu, et nende toimingute ajakulu oleks kostja 09.12.2015 menetlusdokumendi (s.o vastus hageja 30.11.2015 seisukohale) koostamise ajakulu hindamisel juba arvestatud.
42.Seega tuleb kostja esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtu menetluses lugeda kokku 18,5 tundi (s.o 3+8+6+1,5) tundi. Lähtudes ülalmärgitust ja kostja poolt maakohtule esitatud menetluskulu nimekirjast, mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 1187,50 eurot (s.o 18,5x125-1125), millele lisandub käibemaks (20%) 237,50 eurot
43.Ringkonnakohus lisab, et nõustub iseenesest maakohtu poolt märgituga, et põhjendamatu on menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt toimingute eest, mille seotust tsiviilasjaga ei ole võimalik kontrollida. Selliseid toiminguid ei saaks lugeda TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikeks. Praegusel juhul aga selliseid toiminguid kostja esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu. Maakohus on ilmselt silmas pidanud nimekirjas märgitud kliendiga kohtumisi, dokumentidega tutvumisi ja konsultatsioone. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks on esindajal vajalik (vähemalt aeg-ajalt) selgitada esindatavale menetlusdokumentide sisu ning nõustada klienti menetluse võimalike stsenaariumite ja edasiste tegevuste osas. Lisaks peab esindaja arvestama kohtumenetluse käigus esindatava arvamuse ning seisukohtadega, mille teada saamine on võimalik vaid läbi kliendisuhtluse. Mõistlikku ajakulu taolistele toimingutele tuleks ringkonnakohtu
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613 arvates lugeda üldjuhul põhjendatud ja vajalikuks. Küll peaks need esindaja ja esindatava vahelised toimingud olema menetluskulude nimekirja põhjal seostatavad konkreetsete menetlustoimingituga tsiviilasjas ning esindaja koostatavate menetlusdokumentide puhul soovitavalt hõlmatud selle üldise ajakuluga. III.
44.Apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 161 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd maakohus määras kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude jaotust käesoleva otsusega ei muudeta, määrab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 kindlaks ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
46.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud ei kuulu TsMS § 178 lg 4 järgi hüvitamisele. Seega tuleb rahaliselt kindlaks määrata hageja poolt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud kostja menetluskulude rahaline suurus.
47.Kostja poolt 12.04.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 58) kohaselt on kostja apellatsioonimenetluses kandnud õigusabikulusid kokku 1387,50 eurot (sh käibemaks 187,50 eurot), mis sisaldab tasu õigusabi eest kokku 9,25 tunni ulatuses. Kostjat esindava vandeadvokaadi tunnitasu suuruseks on 125 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabiteenus on seisnenud kostja apellatsioonkaebuse koostamises (2,5 tundi), hageja apellatsioonkaebuse ja ringkonnakohtu 15.02.2016 määrusega tutvumises (0,5 tundi), 04.03.2016 taotluse koostamises kostja eeldatavate menetluskulude tagatise määramiseks ja apellatsioonkaebusele vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks (1,5 tundi), ringkonnakohtu 30.03.2016 määrusega tutvumises ja määruse sisu kliendile selgitamises (0,25 tundi), hageja 24.03.2016 seisukohaga tutvumises (0,25 tundi), vastuse koostamises hageja 24.03.2016 seisukohale (1 tund), hageja apellatsioonkaebuse analüüsis, nõupidamises kliendiga ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamises ja täiendamises (kokku 3,25 tundi). Kostja kinnitab, et eeltoodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitab kostja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
48.Hageja ei ole kostja apellatsioonimenetluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja kulude nimekirja osas seisukohta esitanud. Samas ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda kostja avalduse väited omaksvõetuks (vt ka Riigikohtu 14.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 16). Seetõttu kontrollib ringkonnakohus ülalosundatud kulude põhjendatust ja vajalikkust.
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613
49.Nagu juba eelnevalt märgitud, ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud TsMS § 178 lg 4 järgi hüvitamisele. Seetõttu ei saa kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust rahuldada kostja apellatsioonkaebuse koostamist puudutava ajakulu osas (2,5 tundi), samuti osas, mis puudutab hageja 24.03.2016 seisukohaga tutvumist (0,25 tundi) ja sellele vastuse koostamist (1 tund). Hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud esindaja toimingutele kulunud aeg (kokku seega 5,5 tundi) on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.
50.Ka kostja esindaja tunnitasu 125 eurot (millele lisandub käibemaks) on kolleegiumi arvates TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
51.Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 825 euro (5,5x125x1,2) ulatuses (sh käibemaks 137,50 eurot).
52.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
53.Ringkonnakohus andis 04.10.2016 kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada seni esitamata avaldusi ja seisukohti kirjalikult kuni 24.10.2016 (II kd, tl 70). Ühtlasi selgitas kohus pooltele TsMS § 634 sätete sisu. Hageja on esitanud koos 24.10.2016 kirjaliku seisukohaga mitmeid täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. TsMS § 639 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Lisaks saab apellatsiooniastmes TsMS § 652 lgtest 3 ja 4 tulenevalt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning TsMS § 633 lg-st 5 järeldub, et üldjuhul tuleb apellatsiooniastmes tõendid esitada koos apellatsioonkaebusega (vt nt Riigikohtu 29.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-07, p-d 18, 19).
54.Hageja on 24.10.2016 seisukohale lisanud aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 17.12.2013, 16.06.2014 ja 30.09.2014 nõukogu koosolekute protokollid. Arvestades koosolekute toimumise aega, olid need dokumendid eelduslikult olemas juba hagiavalduse esitamise ajal. Samas ei ole hageja põhjendanud, miks ei olnud võimalik neid tõendeid esitada maakohtu menetluses (TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4). Kolleegiumi hinnangul tuleb eelmärgitut arvestades nende tõendite vastuvõtmisest keelduda.
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-13613 Hageja on 24.10.2016 seisukohale lisanud ka 31.08.2016 ja 14.09.2016 ilmunud artiklid, mis puudutavad ühispakkujate ostetud parvlaevade hilinemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid asjakohased (TsMS § 238 lg 1). Hanke võitja poolt hankelepingu tegeliku täitmisega seotud küsimused ei saa seonduda käesolevas asjas vaidluse all olevate kostja väidetega. Seetõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul alus ka nende 24.10.2016 seisukohale lisatud tõendite vastuvõtmiseks. Tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd 24.10.2016 seisukoht koos lisadega on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus dokumentide tagastamiseks.
55.24.10.2016 seisukohas on hageja tuginenud ka varasemas menetluses esitamata väitele, et isegi kui pakkujate hinnaerinevus oli tõepoolest 60 miljonit eurot, on kostja ikkagi avaldanud ebaõigeid andmeid, kuna ei olevat täpsustanud, et taoline erinevus esineb ainult siis, kui riik ei kasuta laevade väljaostuoptsiooni. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellise uue väitega TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt apellatsioonimenetluses arvestada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.