Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

avalduse. Avaldaja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 4822 eurot 13 senti ja õigusabikulud 9083 eurot 67 senti. Hageja kinnitas, et kõik arvetes ja nende lisades märgitud menetluskulud on kantud kohtumenetluse tõttu praeguses tsiviilasjas.

kindlaksmääramise taotlusele ega esitanud sellele vastuväiteid. Maakohus tegi määruse 16. jaanuaril 2013. Alates 1. jaanuarist 2013 kehtivad TsMS § 175 lg 1 esimene ja teine lause järgmises redaktsioonis: „Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust." Kuigi menetluskulude väljamõistmise menetlus on hagita menetlus, kus kohaldatakse kohtu uurimisprintsiipi, on seadusandja soovinud eelnimetatud normi kehtestamisega kiirendada menetluskulude väljamõistmise menetlust ja tagada menetlusökonoomia. Seega pidi maakohus praegusel juhul kontrollima üksnes asjaolu, kas avaldus on selgelt põhjendamatu. Avaldus olnuks sätte mõtet tõlgendades selgelt põhjendamatu, kui hagejal esindaja olemasolu poleks menetluses nähtunud, esindaja ei oleks vastanud TsMS §-s 218 sätestatule või vastavaid menetlustoiminguid poleks tehtud. Menetlustoimingute osas on kostja tuginenud asjaolule, et temale ei ole teada teise hagi tagamise avalduse esitamine. Toimikus sisalduvad 8. novembri 2010. a ja 10. detsembri 2010. a hagi tagamise avaldused (vastavalt I kd, tl 185−218 ja II kd, tl 87−93). Seega on nimetatud kaebuse väide põhjendamatu. Kuna eespool nimetatud asjaolusid ei esinenud ning esindajakulusid taotleti piirmääras, ei pidanud maakohus kontrollima esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Kostja ei kasutanud oma õigust esitada maakohtus vastuväide ja on selle õiguse minetanud. Kuigi TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei ole see säte tõlgendatav viisil, et menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastuväite esitamata jätmisel on võimalik see kohtule esitada esimest korda apellatsioonimenetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

on sellised kulud kostjalt välja mõistetud vähemalt 4900 euro ulatuses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka kulude vajalikkust ja põhjendatust. TsMS § 175 lg-t 1 muutva eelnõu seletuskirjas on TsMS § 175 lg 1 muutmise vajadust põhjendatud eesmärgiga lahendada menetluskulude kindlaksmääramine mõistliku aja jooksul, eriti olukorras, kus pooled selle üle ei vaidle. Vt http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=66ff74e2-679c4088-9d57-f404ba313b4a& Kolleegium möönab eesmärgi põhjendatust, kuid näeb TsMS § 175 lg 1 rakendamisel mitut probleemi, eelkõige juhtudel, mil avaldusele vastuväidet ei esitata. Esmalt viitab kolleegium Riigikohtu 9. novembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 tehtud määruse p-le 18, milles leiti, et menetluskulude väljamõistmine toimub põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi. Seega toimub menetluskulude kindlaksmääramise menetluses sisuliselt kahju hüvitamise nõude maksmapanek, kuigi selleks TsMS-s eraldi ettenähtud menetluslikus korras. Kolleegium leiab, et TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu (menetluskulude kindlaksmääramine kui kahju hüvitamise menetlus) arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. Omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 järgi tähendab faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse. Riigikohus on olnud seisukohal, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 11). Eeltoodu kehtib ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, vt ka määruse p 16 eeldatava omaksvõtu olukorra kohta. Seega võimaldab TsMS § 175 lg 1 esimene lause jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud. Omaksvõtuga sai arvestada ka TsMS § 175 lg 1 varasema redaktsiooni korral. Nimetatud tõlgendust toetab ka asjaolu, et Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruses nr 137 (lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad) on menetluskulude väljamõistmiseks sõltuvalt hagihinna suurusest kehtestatud suured vahemikud. Nt võib selle määruse § 1 kohaselt 32 000 euro suuruse hagihinna korral menetlusosaliselt väljamõistetav menetluskulu olla vahemikus 0 kuni 10 230 eurot, 64 000 euro suuruse hagihinna korral 0 kuni 17 300 eurot. Kolleegium märgib täiendavalt, et nii suured piirmäärade vahemikud raskendavad kohtutel diskretsiooniotsuse tegemist menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta ega võimalda menetlusosalistel hinnata tsiviilkohtumenetluse kulukust.

kaaskirjas mh avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi, mh seda, et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Kui vastaspool esitab avaldusele vastuväite, kontrollib kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.