lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1280/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1280/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
628
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Riigi õigusabi taotluse läbivaatamise kohta

Haldusasja number

3-18-1280

Määruse kuupäev

06.07.2018

Kohtunik

Mare Priks

Haldusasi

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Ali Mägi taotlus riigi õigusabi saamiseks

1.Jätta rahuldamata Ali Mägi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks.
2.Määrus saata teadmiseks Ali Mägile
3.Avalikustada jõustunud kohtulahend muutmata kujul selleks ettenähtud arvutivõrgus. Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.

võib

esitada määruskaebuse Tartu päeva jooksul arvates määruse

Asjaolud Ali Mägi on esitanud riigi kulul õigusabi saamiseks taotluse. Taotlusest nähtuvalt soovib Ali Mägi vaidlustada Tartu Vangla tegevust, taotleja hinnangul on vanglaametnikud kuritarvitanud oma ametiseisundit taotleja ümberpaigutamisel kinnipeetavana ning vangla on seadnud ohtu tema elu. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 kohaselt kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Seega on tõlgendatud Ali Mägi soovi selliselt, et ta soovib vaidlustada avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlust, mis kuulub lahendamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtus. Kohus on teinud Tartu Vanglale päringu, et teada saada, milles seisneb taotleja õigusabi saamise vajadus. Tartu Vangla on vastanud, et tegemist on probleemse ja ebastabiilse käitumisega isikuga, kes avaldab rahulolematust ümberpaigutamise suhtes, soovib kriminaalvastutusele võtta ametnikke, kes on tema ümberpaigutamise suhtes otsuse teinud, on ähvardanud kaaskinnipeetavaid ja viibinud ka psühhiaatri vastuvõtul ja tekitanud enesevigastusi. Isiku suhtes on rakendatud täiendavaid julgeolekumeetmeid.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohtu põhjendused Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt RÕS § 4 lg 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohus mõistab kaebaja taotlust käesolevas asjas advokaadi võimaldamiseks, et koostada kaebus ja esindada isikut halduskohtumenetluses. Kohus märgib, et riigi õigusabi ei anta RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene; RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Kohus leiab, et käesolevas asjas on Ali Mägi soov vaidlustada enda ümberpaigutamist vanglas, mille nõudmiseks puudub taotlejal subjektiivne õigus ning samas on taotleja osutanud ka, et vangla on tema elu ohtu seadnud, mida kohus ei pea usutavaks ja kaebus jääks tõenäoliselt rahuldamata. Seega märgib kohus, et antud asjas puudub kohtul võimalus tasuta riigi õigusabi andmiseks, sest RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt on see lubamatu. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohus seisukohal, et ei pea enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1, kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p 5 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Seega antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p 5 jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni taotleja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja