lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1222/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 29.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1222/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
999
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1222

Haldusasi

A. L. kaebus Tallinna Vangla vastu seoses 12.06.2018 eesti keele tundi viimata jätmisega

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – A. L. Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtule saabus 14.06.2018 Tallinna Vangla kinnipeetava A. L. kaebus, milles ta palub mõjutada Tallinna Vanglas kinnipeetavatega töötavate ametnike edaspidist käitumist. Kaebuses on kirjeldatud, et 12.06.2018 kell 12.50 hakkas vanemvalvur Ludmilla Müür sektsioonis 5-2 naiskinnipeetavaid tööle kutsuma, hõigates nende ees- ja perekonnanime. Kaebaja pidi kell 13.00 minema eesti keele kursustele ning nende gruppi kutsutakse alati 5 minutit pärast tööliste kokkukutsumist. L. Müür ütles kaebaja perekonnanime aga ainult siis, kui kutsus inimesi tööle. Kaebaja ei pannud tähele, et koos töölistega läksid ära ka eesti keele grupi naised. Kui kaebaja palus L. Müüril end kursustele viia, siis viimane keeldus sellest, vastates, et saatis grupi ära ja kaebaja pärast tagasi minna ei kavatse. L. Müür koostas kaebaja suhtes raporti ning kaebaja kirjutas seletuskirja. Kaebaja ei ole süüdi selles, et ei kuulnud, kuidas eesti keele tundi kutsuti. Kaebaja seisis isegi enne määratud kellaaega, mapp käes ja

õpinguteks valmis. Kaebaja ei ole raportit ära teeninud ja L. Müür suhtub enda töökohustustesse hooletult. Kursuste eest makstakse tasu 6 eurot kuus ja kaebaja jäi nüüd rahata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Vastuseks 21.06.2018 kohtunõudele teatas Tallinna Vangla, et A. L. ei ole seoses 12.06.2018 vahejuhtumiga vangla poole pöördunud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lgtes 5 ja/või 8 sätestatud nõuetega. Kaebaja alustas osalemist riigikeele kursustel tasemele A2 alates 28.05.2018 ning tunnid toimuvad teisipäeval, neljapäeval ja reedel kell 13.00-15.15. Eesti keele õpe ei toimu kinnipeetavate eluhoones, vaid kinnipeetavate grupp saadetakse korraga vangla territooriumil asuvasse teise hoonesse. Kinnipeetavaid teavitati 12.06.2018 eesti keele tundi saatmiseks kellahelinaga ning videosalvestise kontrollimisel on näha, kuidas eesti keele tundi minevad kinnipeetavad hakkasid kogunema kell 12.52. A. L. viibis sel ajal kambris nr 8 ning pärast kellahelinat liikus enda kambrisse nr 10. Enne, kui kinnipeetavad osakonnast eesti keele tundi viiakse, kutsub valvur koridoris tunnis osalejaid valjuhäälselt ka nimepidi. Videosalvestiselt nähtub, et teiste kinnipeetavate osakonnast ära saatmisel kõndis A. L., mapp käes, koridoris. On ebatõenäoline, et kaebaja enda nime nimetamist ei kuulnud. Olles korduvalt eesti keele tunnis käinud, pidi kaebaja olema teadlik tundi saatmise korrast ning olema ka ise tähelepanelik. Ükski teine kinnipeetav 12.06.2018 keelekursuselt ei puudunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus tagastab A. L. kaebuse.
4.Esiteks ei võimalda halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) esitada kohtule nõuet vanglaametnike edaspidise käitumise mõjutamiseks (vt HKMS § 5 lg 1, § 37 lg 2). Kohus saaks kohustada haldusorganit tegema toimingut, kui see puudutab isiku õigusi, kuid vangla kohustamise nõue ametnike käitumise mõjutamiseks on menetlemiseks liiga abstraktne, st puudub konkreetne nõutav toiming.
5.Teiseks, isegi kui eeldada, et eespool käsitletud abstraktne kohustamisnõue on võimalik või et kaebaja kohustamisnõuet tuleks käsitada kui kohustada Tallinna Vanglat muutma keeleõppesse viimise korda või lugeda, et kaebaja eesmärgiks on hüvitamisnõude esitamine (kuna kaebaja viitas saamata jäänud rahale), tuleks kaebus tagastada VangS § 11 lg-te 5 ja/või 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (HKMS § 121 lg 1 punkt 4). RVastS § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Koosmõjus VangS § 11 lg-ga 5 tähendab eelnev seda, et kui kaebaja soovib vangla kohustamist millegi tegemiseks, siis tuleb vastava taotlusega pöörduda esmalt vangla poole. Vanglalt keelduva vastuse saamisel tuleb kaebajal esitada soovi korral vangla vastuse peale vaie. Kui vaie tagastatakse, rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, tekib kaebajal õigus pöörduda vastava kohustamiskaebusega halduskohtusse.

Sama põhimõte kehtib VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt ka hüvitamisnõude esitamisele. Esmalt ütleb nõudega pöörduda vangla poole ning kui vangla tagastab taotluse, jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata on taotluse esitanud kinnipeetaval õigus pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse (RVastS § 18 lg 2).

6.Kuna vangla 27.06.2018 vastusest selgub, et kaebaja ei ole VangS § 11 lg-tes 5 ega 8 sätestatud nõuetega vangla poole pöördunud, siis järelikult on tal nii võimalikus kohustamiskui ka hüvitamisnõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel tagastada. Isegi juhul, kui kaebaja on praeguseks oma nõuded vanglale esitanud, siis enne kohtusse kaebuse esitamist tuleb tal ära oodata vangla otsus(ed).
7.Kohus peab vajalikusk täieindavalt selgitada, et kohtule kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt ei saa vangla (vanglaametniku) tegevust pidada õigusvastaseks. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kehtestatud „Tallinna Vangla kodukorra“ punkt 5.3 näeb ette, et mh kooli saatmisest teavitatakse kinnipeetavaid helisignaaliga (kellahelin) või teavitab vahetult vanglaametnik. Kohtul ei ole põhjust kahelda vangla selgitustes, et kooskõlas kodukorraga teavitati ka 12.06.2018 kinnipeetavaid kooli saatmiseks kellahelinaga ning samuti kutsus valvur kõiki kinnipeetavaid nimepidi. Kaebaja tunnistab ka ise kaebuses, et L. Müür ütles tema nime. Asjaolu, et kaebaja arvates ütles valvur tema nime valel ajal vms, ei tähenda, et kaebaja võis valvuri kutset eirata. Kui kaebajale jäi midagi arusaamatuks, oleks ta saanud valvuri poole pöörduda. Pealegi vangla vastusest nähtuvalt on kaebaja keelekursusel osalenud juba alates 28.05.2018, mistõttu pidi tundi saatmise korraldus talle teada olema. Seega oli kaebaja tunnist puudumine põhjustatud tema enda, mitte L. Müüri tegevusest. Seda, et kaebaja tunnist puudumine oli tingitud temast endast, mitte vanglaametnikust, kinnitab ka asjaolu, et ükski teine kinnipeetav keeletunnist ei puudunud.
8.Vangla vastusest ei selgu, et kaebaja suhtes oleks 12.06.2018 rikkumise pärast distsiplinaarmenetlus algatatud. Arvestades siiski, et kaebaja peab enda suhtes ettekande koostamist ebaõigeks, märgib kohus, et kui kaebajat 12.06.2018 vahejuhtumi eest distsiplinaarkorras karistatakse, on tõhusaks õiguskaitsevahendiks vangla käskkirja vaidlustamine vaidemenetluses ning mitterahuldava vaideotsuse saamise korral halduskohtusse pöördumine.
9.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium