Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1349
Haldusasi
O.N kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – O.N, esindaja v.adv Kristi Rande Vastustaja – Kaitsepolitseiamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
O.N apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta O.N apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1349 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juulil 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-1349 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.S kaitsja O.N teatas 16.06.2016 meediale pressiteate vahendusel, et Kaitsepolitseiamet keeldus täitmast Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 15.06.2016 määrust, millega kohustati menetlejaid tagastama E.S le tema kodu läbiotsimisel äravõetud videovalve salvestusseadme juurde kuulunud kõvaketas. Äripäev AS küsis 16.06.2016 e-kirjaga Kaitsepolitseiametilt kommentaari O.N meediapöördumisele, millele vastati samal päeval e-kirjaga järgmiselt: „Ei vasta tõele väide, et kaitsepolitsei keeldub kohtumäärust täitmast. Hetkeks, mil S volitatud isik Kaitsepolitseiameti menetlejalt videovalve salvestusseadme kõvaketta tagastamist nõudis, ei olnud kohtumäärus kaitsepolitseisse veel jõudnud. Kaitsepolitseiamet täidab kohtumäärust peale sellega tutvumist.“ Äripäeva võrguväljaandes avaldati 16.06.2016 artikkel pealkirjaga „Kapo: S. kaitsja valetab“, milles kajastati mh O.N pöördumist ja Kaitsepolitseiameti vastust sellele.
2.O.N esitas 30.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitsepolitseiameti kohustamiseks lükata Äripäev AS-i ees ümber väide, et O.N väide kohtumääruse täitmisest keeldumise kohta ei vastanud tõele, ning avaldama Äripäev AS-le, et O.N väide vastas tõele, või alternatiivselt kinnitama Äripäev AS-i ees, et Kaitsepolitseiameti väärtushinnang O.N väite kohta oli õigusvastane. Lisaks palus kaebaja mõista vastustajalt Kaitsepolitseiameti õigusvastase haldustoiminguga temale tekitatud mittevaralise kahju eest välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. O.N palus 16.06.2016 kella 11.00 paiku Kaitsepolitseiametis kriminaalasja nr 14913000039 menetlejalt Harju Maakohtu 15.06.2016 määruse nr 1-16-5140 täitmist, millest vastustaja keeldus. Vestluse juures viibisid ka Ü.T ja P.P Kuna Kaitsepolitseiamet keeldus kohtumääruse täitmisest, siis ei ole O.N esitanud avalikkusele ebaõigeid väiteid ning Kaitsepolitseiameti 16.06.2016 vastus Äripäev AS-le sisaldab kaebaja kohta ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Artiklis kirjeldatud andmetest koosmõjus artikli pealkirjaga saab mõistlik inimene üheselt aru, et Kaitsepolitseiameti kinnitusel on vandeadvokaat O.N esitanud avalikkusele ebaõigeid andmeid (st valetanud), kui teatas, et vastustaja keeldus 16.06.2016 hommikul seadusjõus määruse täitmisest. Kellegi avalikkuse ees valelikuks nimetamine on vaieldamatult negatiivne ja halvustav hinnang. Kaebaja ei ole käitunud viisil, millest võiks järeldada, et ta on ajakirjanduses õiguskaitseorganit laimanud, mistõttu oli vastustaja hinnang ebakohane, põhjendamatu ja tegelikke asjaolusid mittearvestav. Kaitsepolitseiameti kui mõjuvõimsa uurimisasutuse poolt Äripäev AS-le seadusliku aluseta avaldatud ebaõiged faktiväited või ebakohased väärtushinnangud teotavad oluliselt kaebaja au ja head nime, luues temast pildi kui isikust, kes pole aus ja eetiline ega seetõttu vandeadvokaadina usaldusväärne. Samas on usaldusväärsus kaebaja kutsetegevuse aluseks ja vandeadvokaat ei ole ka avaliku elu tegelane.
3.Kaitsepolitseiamet vaidles 05.09.2016 kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus see jätta rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Kaitsepolitseiamet ei väljastanud 16.06.2016 hommikul kaebaja poolt nõutud kõvaketast. Menetleja selgitas O.N le, et ta ei ole Harju Maakohtu 15.06.2016 määrust varem näinud, mistõttu ei ole võimalik seda kohe täita. Kui kaebaja küsis, kas Kaitsepolitseiamet keeldub määrust täitmast, vastas menetleja, et vastustaja ei keeldu määruse täitmisest, kuid hetkel on tal planeeritud teine toiming ning kohtumäärus täidetakse pärast sellega tutvumist ja kaebajale antakse teada, millal kõvaketas tagastatakse. Prokuratuur esitas Harju Maakohtu 15.06.2016 määruse nr 1-16-5140 peale 2(6)
3-16-1349 16.06.2016 määruskaebuse ning sellest tulenevalt ei olnud kohtueelset menetlust juhtinud prokuratuur kohtumäärust 16.06.2016 hommikuks veel Kaitsepolitseiametile täitmiseks edastanud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.06.2016 määrusega prokuratuuri määruskaebuse läbi vaatamata ja prokuratuur otsustas seda määrust mitte vaidlustada. Kaebaja on pöördunud kohtusse vale isiku vastu, sest tema peamised etteheited on suunatud artikli pealkirjale ja sisule nende koosmõjus, mille eest Kaitsepolitseiamet ei vastuta. Vastustaja ei ole nimetanud kaebajat otseselt ega kaudselt valetajaks, vaid lükkas ajakirjanikule saadetud vastuses ümber üksnes väite, et Kaitsepolitseiamet keeldub kohtumäärust täitmast, selgitades ühtlasi sellega seotud asjaolusid. Vastustaja ei ole avaldanud Äripäev AS-le kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid ega teotanud kaebaja au ja head nime. Seetõttu ei saa kaebajal olla vastustaja tegevuse tagajärjel tekkinud ka mittevaralist kahju ning kaebaja sellekohane väide on tõendamata. Tuleb ka arvestada, et kaebaja tegutses tol hetkel vandeadvokaadina, mitte eraisikuna. Avaliku elu tegelase au ja väärikuse kriitika piirid on laiemad kui eraisikute puhul. Advokaat, kes edastab omaalgatuslikult ajakirjandusele pressiteate, mis on seotud poolelioleva suure avalikkuse huviga kriminaalmenetlusega, on avaliku elu tegelane.
4.Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2017 otsusega rahuldamata kaebaja korduva taotluse Ü. T ja P. P tunnistajatena ülekuulamiseks ning Kaitsepolitseiametilt videosalvestise väljanõudmiseks (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse tervikuna rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Vaidluse esemeks on üksnes Kaitsepolitseiameti 16.06.2016 e-kirjas sisalduvad väited. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud hiljem avaldatud artikli pealkirja või sisuga, tuleb tal pöörduda Äripäev AS-i vastu maakohtusse, sest tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis ei puuduta Kaitsepolitseiameti tegevust. Kaebaja leiab ekslikult, et vastustaja väitis 16.06.2016 e-kirjas ajakirjanikule, et O.N valetas. Avaldatud faktiväiteid ja väärtushinnanguid tuleb hinnata objektiivselt (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus nr 3-2-1-161-05, p 11; 21.12.2010 otsus nr 3-2-1-67-10, p 21). Kuigi vastustaja 16.06.2016 e-kiri ei olnud suunatud vahetult üldsusele, oli ta siiski andmete meediaväljaandele avaldajaks niivõrd, kuivõrd 16.06.2016 e-kiri andmeid sisaldas (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsuse nr 3-2-195-05 p 25). Vaidlust ei ole selles, et Harju Maakohus tegi 15.06.2016 määruse nr 1-16-5140, millega rahuldas E.S kaitsja O.Ni taotluse 22.09.2015 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud salvestusseadme kõvaketta tagastamiseks. Samuti puudub vaidlus, et O.N pöördus 16.06.2016 hommikul Kaitsepolitseiametisse ja taotles E.S kriminaalasja menetlejalt kõvaketta tagastamist, kuid menetleja seda talle ei andnud, vaid palus kaebajal lahkuda. Kaitsepolitseiameti 16.06.2016 e-kirjas väidetut tuleb aga hinnata selle konteksti (s.o ajakirjaniku poolset küsimuse püstitust: „Äripäeva toimetusele laekus E.S kaitsja teade, et KAPO ei täida seadust. Palun kommenteerige E.S kaitsja väidet.“) arvestades. Vastustaja ei eitanud vastuses, et O.N le 16.06.2016 kõvaketast tagasi ei antud, samuti ei ole kaebajat nimetatud valetajaks, vaid üksnes selgitatud, et Kaitsepolitseiamet ei keeldu põhimõtteliselt kohtumäärust täitmast, vaid täidab selle pärast määruse Kaitsepolitseiametisse jõudmist ja sellega sisulist tutvumist. Mõistlik isik saab vastustaja 16.06.2016 e-kirja konteksti paigutades aru, et tegemist on poolte õiguslike hinnangute lahknevusega küsimuses, mida tähendab määruse täitmisest keeldumine, ning kuigi Kaitsepolitseiamet ei nõustunud O.N arusaamaga, justkui oleks ta määruse täitmisest keeldunud, ei järeldu sellest, et teistsugusel seisukohal olevad isikud (sh O.N) on valetajad. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi seisneb valetamine teadlikus ja sihilikus tõsiasjade moonutamises, kuid Kaitsepolitseiameti 16.06.2016 e-kirjas puuduvad igasugused viited O.N sellisele tegevusele. Seega ei sisaldanud Kaitsepolitseiameti 16.06.2016 e-kiri väiteid ega hinnanguid O.N kohta, mistõttu ei saa vastustaja olla sellega rikkunud kaebaja õigusi ning 3(6)
3-16-1349 kaebus tuleb juba ainuüksi sellel põhjusel jätta rahuldamata. Praeguse vaidluse esemesse ei kuulu see, kas Kaitsepolitseiameti vastus Äripäeva ajakirjaniku päringule oli ammendav, milliseid järeldusi on ajakirjanik O.N ja Kaitsepolitseiameti seisukohtadest teinud ning oma artiklis esitanud, kas neid seisukohti on artiklis õigesti kajastatud ja kas artikli pealkiri on asjaosaliste väiteid arvestades adekvaatne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.O.N palub 30.03.2017 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus on rikkunud oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157 lg 1; § 165 lg 1 p-d 2 ja 4). Äripäeva ajakirjanik pöördus Kaitsepolitseiameti poole palvega kommenteerida O.N 16.06.2016 pressiteates esitatud väidet, et Kaitsepolitseiamet ei täida seadust, millele vastustaja pressiesindaja vastas 16.06.2016 ekirjaga, et O.N väide kohtumääruse täitmisest keeldumise kohta ei vasta tõele. Seega on ilmselgelt väär halduskohtu hinnang, et Kaitsepolitseiameti 16.06.2016 e-kirjas ei ole esitatud väiteid ega hinnanguid O.N kohta. Apellant ongi kaebuses vaidlustanud vastustaja avaldatud valeväite, mille kohaselt O.N väide, et Kaitsepolitseiamet keeldus 16.06.2016 hommikul täitmast seadusjõus kohtumäärust, ei vasta tõele. Sellega on apellanti nimetatud otseselt valetajaks, sest iga keskmine inimene mõistab, et tõele mittevastava väite esitamine on sisuliselt valetamine. Äripäeva artiklis kirjeldatud andmetest koosmõjus artikli pealkirjaga saab mõistlik inimene üheselt aru, et Kaitsepolitseiameti kinnitusel on vandeadvokaat O.N esitanud avalikkusele ebaõigeid andmeid. Artikli pealkiri tugineb selgelt Kaitsepolitseiameti 16.06.2016 e-kirjas avaldatud andmetele ehk sisuliselt vastustaja väitele, et O.N valetab. Kuna apellandi väide kohtumääruse täitmisest keeldumise kohta oli tõene, siis on vastustaja esitanud Äripäev AS-le apellandi kohta ebaõige faktiväite. Halduskohus leidis ebaõigesti, et esitatut tuleb mõista nõnda, et apellant ja vastustaja olid õiguslikult erinevatel seisukohtadel küsimuses, mida tähendab määruse täitmisest keeldumine. Sisulist vaidlust ei ole fakti üle, et vastustaja keeldus kohtumääruse täitmisest, kuigi on oma keeldumise põhjuseid selgitades asunud määruse täitmisest keeldumist õigustama. Vastustaja ei olnud määrust täitnud ka kaebuse esitamise hetkeks. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, jättes kogumata tõendid, mille alusel on võimalik tuvastada, et vastustaja keeldus määruse täitmisest. Kuna halduskohus jättis kaebuses esitatud nõuded sisuliselt hindamata, jääb apellant kõigi kaebuses (p-d 18–58) esitatud seisukohtade ja taotluste juurde.
6.Kaitsepolitseiamet vaidleb 05.05.2017 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde, et Kaitsepolitseiamet ei ole 16.06.2016 e-kirjas nimetanud apellanti otseselt ega kaudselt valetajaks. Vaidluse esemeks on üksnes vastustaja 16.06.2016 ekirjas sisalduvad andmed, kuid kõik O.N peamised etteheited seonduvad Äripäeva võrguväljaandes avaldatud artikli pealkirja ja sisuga. Kaitsepolitseiamet ei ole osalenud artikli kirjutamises ega otsustanud selle ülesehituse või pealkirjastamise üle, mistõttu on kaebus esitatud sisuliselt vale isiku vastu. Äripäeva ajakirjaniku ja vastustaja pressiesindaja ekirjavahetusest nähtub üheselt, et Kaitsepolitseiamet ei ole nimetanud apellanti valetajaks. Apellandi poolt etteheidetud lauset („Ei vasta tõele, et kaitsepolitsei keeldub kohtumäärust täitmast.“) tuleb lugeda kontekstis ning see on vastus ajakirjaniku pöördumise esimesele lausele, mille kohaselt ei täida vastustaja seadust („Äripäeva toimetusele laekus E.S kaitsja teade, et KAPO ei täida seadust.“). Pressiesindaja lükkas ümber väite, et Kaitsepolitseiamet keeldub kohtumäärust täitmast ja vaatab seadusest mööda. Samale arusaamale on põhjendatult jõudnud ka halduskohus. Kaitsepolitseiamet ei ole eitanud, et E.S kriminaalasja menetleja ei andnud 16.06.2016 O.N le kõvaketast tagasi, vaid pelgalt selgitas (vastuseks ajakirjaniku 4(6)
3-16-1349 kokkuvõttele O.N pöördumisest), et ei keeldu põhimõtteliselt kohtumäärust täitmast, vaid täidab kohtumääruse pärast seda, kui määrus on Kaitsepolitseiametisse jõudnud ja ta on saanud sellega sisuliselt tutvuda. Asjaolu, et apellant ei nõustu halduskohtu otsuse põhjendustega, ei tähenda, et halduskohus oleks rikkunud otsuse põhjendamise kohustust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.O.N apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
8.Ringkonnakohus märgib esmalt, et jääb 01.06.2018 määruses väljendatud seisukohtade juurde, et halduskohus ei ole 25.01.2017 määrusega ja 28.02.2017 otsusega kaebaja täiendavate tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmisel menetlusnorme rikkunud. Sellel põhjusel jättis ka ringkonnakohus rahuldamata apellandi korduvad taotlused kuulata tunnistajatena üle Ü. T ja P. P ning nõuda täiendava tõendina välja Kaitsepolitseiameti peahoone vastuvõturuumi turvakaamera 16.06.2016 videosalvestis.
9.Vaidlust ei ole faktilise asjaolu üle, et 16.06.2016 kella 11.00 paiku nõudis E.S kaitsja O.N Kaitsepolitseiameti peahoone vastuvõturuumis Harju Maakohtu 15.06.2016 määrusele nr 3-16-1540 (tl 12-15p) tuginedes, et kriminaalasja menetleja tagastaks E.S lt ära võetud videovalve salvestusseadme kõvaketta, mida O.N le aga ei antud ja tal paluti lahkuda. Äripäeva ajakirjanik saatis Kaitsepolitseiametile 16.06.2016 e-kirja pealkirjaga „S kaitsja väidab, et KAPO vaatab seadusest mööda“, mis sisaldas muu hulgas O.N meediapöördumist „Kaitsepolitseiamet keeldus kohtumääruse täitmisest“ ja millest lähtudes küsis ajakirjanik vastustaja kommentaari E.S kaitsja väitele, et „Kaitsepolitseiamet ei täida seadust“. Praeguses asjas ongi vaidlus selle üle, kas Kaitsepolitseiameti 16.06.2016 e-kirjaga (tl 27-27p) antud vastus Äripäeva ajakirjaniku palvele (sh eelkõige lause: „Ei vasta tõele väide, et kaitsepolitsei keeldub kohtumäärust täitmast“) sisaldas O.N õigusi kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnangud. Halduskohus on seejuures õigesti rõhutanud, et haldusasjas toimuva vaidluse esemeks saab olla üksnes Kaitsepolitseiameti 16.06.2016 e-kirjas sisalduv teave, kuid mitte sellest ajakirjaniku poolt tehtud järeldused ega Äripäeva võrguväljaandes 16.06.2016 avaldatud artikli (tl 9) pealkiri, ülesehitus või sisu.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et Kaitsepolitseiameti 16.06.2016 e-kirjas väljendatud seisukohta tuleb hinnata selle konteksti arvestades. Seetõttu on oluline silmas pidada, et Kaitsepolitseiameti pressiesindaja andis e-kirjas omapoolse kommentaari eelkõige ajakirjaniku poolt O.N pressiteatest tehtud järelduste kohta (s.o Kaitsepolitseiamet ei täida seadust / vaatab seadusest mööda), mitte ei avaldanud üldist vastulauset apellandi meediapöördumises esitatud väidete osas. Halduskohus on õigesti märkinud, et mõistlik inimene saab vastustaja 16.06.2016 e-kirjast selgelt aru, et faktiliselt O.N le kõvaketast tõepoolest ei tagastatud, kuid kaitsja ja menetleja õiguslikud hinnangud sellele asjaolule on oluliselt erinevad (s.o põhimõtteline keeldumine jõustunud 15.06.2016 kohtumääruse täitmisest või keeldumine üksnes O.N 16.06.2016 taotluse rahuldamisest enne määrusega tutvumist). Kommentaarist, et mingi väide ei vasta tõele, ei saa lisaks automaatselt järeldada, et vastava väite esitaja valetab, vaid selline märkus võib viidata ka väite esitaja tahtmatule eksimusele või teatud vaidlusküsimuse ebaselgusele. Seejuures ei ole Kaitsepolitseiamet 16.06.2016 vastuses seadnud kahtluse alla O.N faktiväidet kõvaketta mittetagastamisest, vaid üksnes sellest 5(6)
3-16-1349 asjaolust apellandi tehtud õigusliku järelduse (täitmiseks kohustusliku kohtumääruse täitmisest keeldumine) kohasust, viidates vajadusele enne lõpliku hinnangu andmist asja täiendavalt uurida. Kõnealuses vastuses puuduvad igasugused halvustavad hinnangud O.N isiku või tema tegevuse suhtes, mistõttu ei esine apellandi isiklike õiguste rikkumist ja halduskohus on jätnud kaebuse põhjendatult rahuldamata.
11.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb O.N apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.02.2017 otsus muutmata.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et O.N on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 60 lg-te 3 ja 7 alusel riigilõivu 250 eurot, kuid pole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.