Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Muud selgitused
Saata kohtumäärus XXX.
Viru
Vangla
Asjaolud ja menetluse käik
1.XXX esitas Viru Vanglale 06.04.2018 taotluse alustada tema ümberpaigutamine avavanglaosakonda.
Viru Vangla 07.05.2018 vastuses nr 6-10/17594-2 jättis XXX taotluse rahuldamata.
3.XXX esitas 08.05.2018 Viru Vanglale vaide 07.05.2018 vastuse nr 6-10/17594-2 peale.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 11.05.2018 XXX esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 07.05.2018 otsuse nr 6-10/17594-2 peatamiseks või tühistamiseks ning vangla kohustamiseks alustada taotleja ümberviimine avavanglaosakonda või rahuldada taotleja 06.04.2018 taotlus. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumisest ning määrata talle riigi õigusabi korras advokaat. XXX põhjendab, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on individuaalses täitmiskavas täitnud 90% püstitatud eesmärkidest, ta käib tööl, käitumine on korrektne ning tal ei ole pooleli olevaid kriminaalasju. Taotlejat ei lasta avavanglasse, kuna ta kaitseb oma õigusi ning esitab vanglale ja halduskohtule kaebusi. Seetõttu on taotleja vangla jaoks problemaatiline isik. Kuna taotlejat ei paigutata avavanglasse, ei saa ta tööl käia, hagisid maksta, suhelda oma perekonnaliikmetega ning käia kodukülastustel. Kohtu seisukoht
5.Esmalt kohus selgitab, et kuigi justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute
asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi 02.05.2018 käskkirjast nr 11-1/18/15 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Maare Aloe.
6.Kohus lahendab esmalt taotleja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse (I), seejärel riigi õigusabi taotluse (II) ning viimaks esialgse õiguskaitse taotluse (III). I
7.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 09.01.2018 kuni 08.05.2018) nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15, mistõttu kohus vabastab XXX HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. II
8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
9.XXX on kohtule esitanud arusaadavate põhjendustega esialgse õiguskaitse taotluse, millest selgub üheselt taotleja eesmärk, ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse, mille kohus rahuldab käesoleva määruse p-s 7. Seega on kohtul võimalik lahendada XXX esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt ning täiendavalt riigi õigusabi määramine ei ole taotleja õiguste kaitseks vajalik. Taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud on kohtule esitatud ning seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil.
10.Lähtudes eeltoodust jätab kohus XXX riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. III
11.Kohus mõistab lähtudes HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et XXX eesmärgiks on esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel Viru Vangla kohustamine paigutada taotleja ümber Viru Vangla avavanglaosakonda. Kohus selgitab, et täiendavalt Viru Vangla 07.05.2018 otsuse nr 6-10/17594-2 kehtivuse või täitmise peatamine HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel ei ole taotleja õiguste kaitseks vajalik ega asjakohane. Samuti ei ole esialgse õiguskaitse korras võimalik eelnimetatud otsust tühistada.
12.XXX esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamiseks on lubatav, kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, taotlus on HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista käesolevas menetlusstaadiumis põhivaidluse eduväljavaateid, sh XXX kaebeõigust. Seetõttu võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.
13.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Vaidlus puudub asjaolus, et avavanglas toimuv vangistuse täideviimine eristub oluliselt vangistuse kinnisest täideviimisest, sh on kinnipeetavatel suurem liikumisvabadus, võimalus säilitada teatud ulatuses oma endine eluviis, sh töökoht, perekondlikud suhted jms. Samas on ka kinnises vanglas kinnipeetavatel võimalik osaleda lühiajalistel ja pikaajalistel kokkusaamistel, helistada, pidada kirjavahetust, töötada (vangistusseaduse §-d 24, 25, 28, 38) jne. Kohus aga nendib, et eeltoodu ei ole samastatav võimalustega avavanglaosakonnas.
15.Kuigi kohus ei eita esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, tuleb Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014 kohtumääruse nr 3-3-1-59-14 p 19 kohaselt esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud.
16.Taotleja eesmärgiks põhivaidluses on tema avavanglaosakonda paigutamine ning kui kohus rahuldaks taotleja samasisulise nõude esialgse õiguskaitse korras, saavutaks taotleja oma põhivaidluse eesmärgi. Sisuliselt tuleks asi aga otsustada põhivaidluse menetluse käigus, kuna ei esine ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust ning pöördumatute tagajärgede loomine võib tekitada olulist kahju avalikule huvile. Viru Vangla 07.05.2018 vastuse nr 6-10/17594-2 kohaselt puudub vanglal kindel veendumus selle kohta, et taotleja ei pane toime uusi õigusrikkumisi, mistõttu ei vasta ta justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p-s 1 sätestatud tingimustele, millele avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutatav kinnipeetav peab vastama. Avavanglaosakonda paigutamisel on aga väga oluline kinnipeetava suutlikus käituda seal õiguskuulekalt, kuna vangistuse avatud täideviimisele kõige iseloomulikumaks jooneks tuleb pidada põgenemisvastaste abinõude puudumist ja vangla julgeoleku tuginemist kinnipeetavate usaldatavusele (L. Madise, P. Pikamäe ja J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 47).
17.Arvestades eeltoodut ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.