Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 03.05.2018, Tartu 3-18-64 Deniss Fridolini kaebus seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas Tartu Halduskohtu 05.04.2018. a määrus Deniss Fridolini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Deniss Fridolin Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 26.04.2018. a vastus koos lisadega 2-l lehel.
3.Jätta Tartu Halduskohtu 05.04.2018. a määrus resolutsioon punkti 1 osas muutmata.
4.Jätta Tartu Halduskohtu 05.04.2018. a määrus resolutsiooni punkti 2 osas muutmata.
5.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
1.D. Fridolin esitas 04.12.2017 Viru Vanglale taotluse, milles ta soovis, et Viru Vangla lubaks tal suitsetada ja soetada vangla kauplusest sigarette. D. Fridolin viitas õiguskantsleri 24.09.2009. a, 27.07.2015. a ja 15.04.2016. a otsustele ning Tartu Halduskohtu 11.09.2017. a määrusele nr 3-17-1449 ja 18.10.2017. a määrusele nr 3-17-1999.
2.Viru Vangla jättis 05.12.2017. a otsusega nr 6-10/41443-2 rahuldamata D. Fridolini taotluse osta poest sigarette ja neid suitsetada. Vangla selgitas, et vangla territooriumil on suitsetamine keelatud vangla direktori 24.04.2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 31 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud esemed suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada, mistõttu ei ole kinnipeetavatel võimalik tubakatooteid vangla vahendusel osta ega neid jalutuskäikudele kaasa võtta. Vangla märkis, et D. Fridolini nimetatud kohtumääruste
puhul ei ole tegemist kohtuotsustega ning lahendatud on konkreetse isiku taotlus, mis ei anna D. Fridolinile õigust nõuda määruse laiendamist endale. Veel selgitas vangla, et õiguskantsleri seisukoht ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole vanglale täitmiseks kohustuslik.
3.D. Fridolin esitas 10.12.2017 vaide, milles ta palus tühistada Viru Vangla 05.12.2017. a otsus nr 6-10/41443-2 ja teha uus otsus, millega lubada tal suitsetada ning osta suitsusid vangla kaupluse kaudu.
4.D. Fridolin esitas 10.12.2017 vaide, milles ta vaidlustas Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 seoses suitsetamise ja suitsetamisvahendite keelamisega. D. Fridolin palus lubada tal suitsetada vanglas ja osta suitsetamisvahendeid vangla kaupluse kaudu.
5.Viru Vangla tagastas 13.12.2017. a vastusega nr 6-12/647-2 D. Fridolini vaide Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1-/55 peale, sest vaidlustamise tähtaeg lõppes 31.10.2017, seega on vaie esitatud tähtaega ületades, ning vangla ei pidanud vajalikuks tähtaega ennistada.
6.Viru Vangla jättis 04.01.2018. a vaideotsusega nr 6-12/643-2 rahuldamata D. Fridolini vaide Viru Vangla 05.12.2017. a otsuse peale. Vangla leidis, et 05.12.2017. a otsus on õiguspärane.
7.D. Fridolin esitas 07.01.2018 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud dokumendi, milles ta märkis, et on kohtusse pöördumiseks seoses suitsetamise keelamisega läbinud kõik kohtueelsed formaalsused ning vangla vastused teda ei rahuldanud. D. Fridolin leidis, et suitsetamise keeld on põhiseadusega vastuolus ja diskrimineeriv ning palus enda põhiseaduslikud õigused ennistada, et tal endal oleks võimalik otsustada, kas suitsetada või mitte ning kuni küsimuse lõpliku lahendamiseni palus kaebaja ennistada senine olukord.
8.Tartu Halduskohus jättis 15.01.2018. a määrusega D. Fridolini esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2).
9.D. Fridolin esitas 22.01.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.01.2018. a määruse peale.
10.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31.01.2018. a määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu 15.01.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse muutmata.
11.D. Fridolin esitas 26.03.2018 kaebuse täienduse koos taotlustega riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks. Kaebaja väitel taotleb ta Viru Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 4.4 tühistamist. Kaebaja selgitas, et hilines kaebuse esitamisega, kuna ta ei ole varem kaebusi esitanud, mistõttu tal puudub vastav kogemus, ta ei ole jurist ega tea vastavat protseduuri ning ta ei valda eesti keelt, kuid tõlgi leidmine ja kaebuse koostamine võttis aega. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusena lisas kaebaja, et ta on suitsetaja umbes poole oma elust ning vanglasse tulles võttis ta kaasa sigarettide varu, mis lähevad laos kaduma, kuid ta on nende eest maksnud. Kaebaja väitis, et Euroopa Liidu vanglates ei ole suitsetamise küsimuses selget seisukohta selles, et suitsetamine on keelatud. Kaebaja palus kohaldada esialgse õiguskaitset, kuna kohtuprotsess võib kesta mõne aasta.
12.Tartu Halduskohus tagastas 05.04.2018. a määrusega kaebuse tervikuna (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja oleks pidanud vaidlustama vaidemenetluses Viru Vangla direktori käskkirja nr 1-1/55 või Viru Vangla kodukorra p-i 2.3 hiljemalt 30.10.2017. Sellest tulenevalt kaebaja poolt vanglale esitatud 11.12.2017. a vaie vangla kodukorra vaidlustamise osas ei ole tähtaegne. Et välja selgitada alates 01.10.2017 kehtima hakanud absoluutse suitsetamise keelu vaidlustamise korda vanglas on piisav 30-päevane tähtaeg kinnipeetavale, kellel puudub vangla haldusaktide või toimingute vaidlustamise kogemus. Käskkirjas nr 1-1/55 oli märgitud selle vaidlustamise kord. Kui kaebajale jäi vaidlustamise kord ebaselgeks, oleks ta saanud täiendavate selgituste saamiseks pöörduda inspektor-kontaktisiku poole. Samas tulenevalt VSkE § 491 lg-st 1 on kinnipeetaval võimalus esitada vaie võõrkeeles. Kaebajal puudusid objektiivsed takistused vaide õigeaegseks esitamiseks. Kaebajal ei ole alates 01.10.2017 Viru Vanglas kehtestatud absoluutse suitsetamise keelu vaidlustamise osas vaidemenetlust läbitud. Seetõttu ei ole kaebus tühistamisnõude osas vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 1 lubatud ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 kuulub kaebus tühistamisnõude osas tagastamisele. 2) Kohustamisnõude eesmärk ei ole saavutatav vaid kohustamiskaebuse esitamisega kohtule, kuna isegi Viru Vangla kodukorra p-i 2.3 õigusvastasuse tuvastamise korral jääb absoluutne suitsetamise ja tubakatoodete ostmise keeld kehtima. Kuigi kohustamisnõude osas on kaebajal nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, ei ole selle eesmärk (suitsetamise ja tubakatoodete ostmise võimaldamine) saavutatav. Juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 2 kuulub kaebus kohustamisnõude osas tagastamisele. 3) Kaebuse tagastamise tõttu langes ära esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja kuulub vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 läbi vaatamata jätmisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.D. Fridolin esitas 11.04.2018 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.04.2018. a määruse peale. Kaebaja leiab, et 30-päevane tähtaeg ei ole piisav vanglas suitsetamiskeelu edasikaebamise korra väljaselgitamiseks, eesti keele õppimiseks ja omandamiseks tasemel C2 ning haldusseaduste tundmaõppimiseks. Kaebaja väitel ta pöördus kontaktisiku poole ja toimis viimase ettekirjutuse järgi ning seejärel ka kohtu ettekirjutuse järgi. Kaebaja arvates on ta kõik nõuded täitnud. Kaebaja jääb oma nõudmiste juurde, et tühistataks Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla õigusvastased aktid vanglas kinnipeetavate suitsetamiskeelu kohta ning tal lubataks osta ja suitsetada vanglas, võimaldades esialgset õiguskaitset ja riiklikku kaitset.
14.Viru Vangla esitas 26.04.2018 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vangla on seisukohal, et määruskaebusest ei tulene põhjendust, mis tingiks kohtumääruse tühistamise. Vangla teatas, et kaebaja esitas 10.12.2017 vanglale vaide (registreeritud 11.12.2017 nr 6-12/647-1), milles ta vaidlustas Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 seoses suitsetamise ja suitsetamisvahendite soetamise mittelubamisega ning vangla tagastas selle vaide 13.12.2017. a kirjaga nr 6-12/647-2.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et D. Fridolini määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
16.Kaebaja määruskaebuses väidetu kohaselt jääb ta oma nõudmiste juurde tühistada Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla õigusvastased aktid vanglas kinnipeetavate suitsetamiskeelu kohta ning lubada tal osta ja suitsetada vanglas, võimaldades esialgset
õiguskaitset ja riiklikku kaitset. HKMS § 2 lg-le 4 tuginevalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 05.04.2018. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas ning lisaks on kaebaja esitanud riigi õigusabi taotluse.
17.Tartu Halduskohus tagastas 05.04.2018. a määrusega kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, leides, et selles osas ei ole kaebajal kohustuslikku vaidemenetlust sisuliselt läbitud, sest vangla kodukorra vaidlustamiseks vanglale 10.12.2017 (halduskohus on ekslikult märkinud esitamise kuupäevana 11.12.2017) esitatud vaie ei ole tähtaegne. Vaie tulnuks esitada 30 päeva jooksul alates hetkest, millal suitsetamise keeld hakkas avaldama negatiivset mõju kaebaja õigustele ehk alates 01.10.2017. Seega tulnuks vaie esitada hiljemalt 31.10.2017 (halduskohus on ekslikult märkinud kuupäevana 30.10.2017). Kaebaja tühistamisnõudega seonduvalt peab ringkonnakohus vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 26.04.2018. a vastuse ning sellele lisatud kaebaja 10.12.2017. a vaide (registreeritud 11.12.2017 numbriga 6-12/647-1) ja vangla 13.12.2017. a vastuse nr 6-12/647-2. Halduskohus asus kokkuvõtlikult seisukohale, et kaebajal puudusid objektiivsed takistused vaide õigeaegselt esitamiseks. Lisaks tagastas halduskohus kaebaja kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (suitsetamise ja tubakatoodete ostmise võimaldamine). Ringkonnakohus nõustub eelmärgitud nõuete osas Tartu Halduskohtu 05.04.2018. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Kaebaja väidab määruskaebuses, et 30-päevane tähtaeg ei olnud piisav edasikaebamise korra väljaselgitamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Veel on kohtupraktikas sedastatud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 08.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja määruskaebuses esitanud ühtegi sellist asjaolu ega väidet, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on suitsetaja. Eelnevat arvestades saab pidada eluliselt usutavaks, et vanglas suitsetamise osas tehtud muudatused hakkasid kaebajale mõju avaldama muudatuse jõustumise hetkest 01.10.2017. Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirjas nr 1-1/55 (tl 20-22) on ka selgelt märgitud, et kui isik leiab, et käskkirjaga rikutakse tema õigusi, võib ta vangla kaudu esitada 30 päeva jooksul Justiitsministeeriumile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Nagu halduskohus vaidlusaluses määruses (p 11.4) märgib, oli kaebajal tulenevalt VSkE § 491 lg-st 1 võimalus esitada vaie ka võõrkeeles. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest kaebaja puhul sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis oleks saanud takistada tal vaide tähtaegselt esitamist.
19.Tartu Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas halduskohtu 05.04.2018. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja on määruskaebuses üksnes lakooniliselt märkinud, et talle tuleks võimaldada õiguskaitset. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et tulenevalt HKMS §-st 249 peab esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise ajal toimuma taotluse esemega seonduv vaide- või kohtumenetluses. See on üks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eeldustest, mille puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kuna
halduskohus tagastas kaebaja kaebuse tervikuna, siis on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ja kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Seega puudub ringkonnakohtul alus halduskohtu määruse tühistamiseks eeltoodud osas.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus D. Fridolini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.04.2018. a määruse muutmata.
21.Kaebaja märgib määruskaebuses, et talle võimaldataks riiklikku kaitset. Eelnevat tõlgendab ringkonnakohus riigi õigusabi taotlusena. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 05.04.2018. a määruse muutmata, siis puudub vajadus kaebaja taotluse lahendamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.