lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2645/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2645/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1215
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 24. aprill 2018, Tartu

Haldusasi

Jaak Reinomägi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks saada lühiajalisi kokkusaamisi kestusega kolm tundi Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2018. a määrus Jaak Reinomägi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-17-2645

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomägi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2018. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.J. Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakevere arestikambris viibimise ajal 6. novembril 2017 toimunud lühiajalise kokkusaamise õigusvastasuse tuvastamist selle ebapiisava kestuse (30 minutit) tõttu; 2) PPA 22. novembri 2017. a vastuse nr 2.1-3/5886-8 õigusvastasuse tuvastamist; 3) ettekirjutuse tegemist, et kaebajale võimaldataks lühiajalisi kokkusaamisi edaspidi seaduses sätestatud ulatuses, s.o kolm tundi; Kaebaja taotleb ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ning arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) § 54 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
2.Tartu Halduskohus tagastas 14. veebruari 2018. a määrusega J. Reinomägi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruse põhjendused olid järgnevad.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.1.Kaebaja taotles PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, kuna talle ei võimaldatud lühiajalist kokkusaamist enam kui 30 minuti jooksul. Põhjendatud huviks märkis kaebaja hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise soovi. ASkE § 54 lg 2 kohaselt on vahistatul õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi. Kuni 30-minutine kokkusaamine üks kord kuus võib riivata isiku õigust eraelu puutumatusele, kuid on ilmne, et sellise kestusega kokkusaamine ei too kaasa sedavõrd intensiivset õiguste riivet, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Kaebajale võimaldati lühiajaline kokkusaamine ning ta ka kasutas seda võimalust. Halduskohus leidis, et tulevikus esitatav kahju hüvitamise taotlus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
2.2.Kaebaja taotles ka PPA 22. novembri 2017. a kirja nr 2.1-3/5886-8 õigusvastasuse tuvastamist. Kirjas selgitati kaebajale, et Tartu Halduskohtu 25. oktoobri 2017. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-17-1987 peatati Rakvere arestikambri päevakava kehtivus osas, milles see kehtestab lühiajalise kokkusaamise kestuseks 15 minutit. Samas selgitas PPA, et ASkE § 54 lg 2 näeb ette lühiajalise kokkusaamise maksimaalse kestuse (kuni kolm tundi), mille piires on arestimajal kokkusaamise võimaldamisel kaalutlusõigus. Selle kirjaga ei ole kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralise kahju tekitatud. Kirjaga vastati kaebaja selgitustaotlusele ega otsustatud kaebajale kokkusaamise võimaldamist ega selle pikkust konkreetsel juhul. Halduskohus leidis, et asjas ei ole ka preventiivset huvi. Samade poolte vahel on haldusasjas nr 3-17-2266 selgunud, et PPA Ida prefektuuri prefekti 8. detsembri 2017. a käskkirja nr 1.1-3.3/37 p-ga 2 on tunnistatud kehtetuks Ida prefektuuri prefekti 23. juuli 2013. a käskkiri nr 1.1-3/54 „Arestimaja arestikambrite päevakavade kinnitamine Ida prefektuuris“. Prefekti 8. detsembri 2017. a käskkirja p-ga 1.2 on kinnitatud Rakvere arestimajas uus päevakava, mille kohaselt võimaldatakse vahistatul lühiajalist kokkusaamist üks kord kuus, kuid ei ole piiritletud kokkusaamise pikkust. PPA andis 7. veebruaril 2018 halduskohtule teada, et kaebaja on planeeritud etapeerida Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajast edasiseks kinnipidamiseks Viru Vanglasse. Seega ei viibi kaebaja enam PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajas ja on vähetõenäoline, et ta satub uuesti arestimajja ja tema suhtes võidakse väidetavalt õigusvastast praktikat jätkata. Seega ei esine reaalset ohtu kaebaja õigustele, mis õigustaks tuvastamisnõude esitamist preventiivsel eesmärgil.
2.3.Kaebaja on taotlenud ka seda, et PPA-le tehtaks ettekirjutus, et kaebajale võimaldataks lühiajalisi kokkusaamisi edaspidi kolme tunni ulatuses. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused üldjuhul olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Muutunud on nii õiguslik kui faktiline olustik: kehtetuks on tunnistatud arestimaja päevakava osas, mis piiritles kokkusaamiste kestust. On ilmnenud, et kaebaja ei viibi enam arestimajas. Lisaks tuleneb ASkE § 54 lg-st 2 PPA-le õigus kaaluda kokkusaamise ajalist kestust. Halduskohus tagastas nõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
2.4.Kuna kaebus tagastati kõigi nõuete osas, puudus vajadus ASkE§ 54 lg 2 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2018. a määruse tühistada. Määruskaebuses leiab kaebaja, et ASkE § 54 lg 2 ei võimalda kaalutlusõiguse teostamist otsustamaks lühiajalise kokkusaamise kestust. Arestimaja töökoormus ei saa olla aluseks kaebaja õiguste piiramisel. Kaebaja soovib, et tema vaietele vastataks seaduses sätestatud korras, mitte ei käsitletaks neid selgitustaotlustena. Kuigi kaebaja viibib vanglas, ei tähenda seda, et ta edaspidi arestimajja ei satuks. Kaebajal on Rakveres tulemas kohus ja seetõttu peab ta taas arestimajas viibima. Kaebaja õigusi võidakse ka edaspidi rikkuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Kaebaja on esitanud kaebuse PPA toimingute, mis on seotud ebapiisava aja eraldamisega lühiajaliseks kokkusaamiseks ning 22. novembri 2017. a vastusega, õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivsel eesmärgil ja ka tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub põhjendustega, mis halduskohus vaidlustatud määruses esitas. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
6.Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Lisaks välistab tuvastamiskaebuse esitamise õiguse see, et kaebajal on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnases olukorras (HKMS § 45 lg 2 ls 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 9. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Kohtupraktika kohaselt võib toimingu õigusvastasuse tuvastamine isiku jaoks olla iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatud ei ole reeglina piisavaks põhjendatuks huviks kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-4-10, p 14). Seega on HKMS § 45 lg-s 2 sätestatuga preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamise võimalusi piiratud, sest sellise nõude rahuldamine ei sooritatud toiminguid olematuks. Seetõttu ei saa tuvastamisnõude abil üldreeglina rikutud õigusi taastada ega ka muul viisil tõhusalt kaitsta. Tuvastamisnõue on preventiivse huvi korral lubatud üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, oht rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ning õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õiguste kaitseks preventiivsel eesmärgil ei ole vajalik tuvastada juba toimunud lühiajaliste kokkusaamiste õigusvastasust. Tuvastamiskaebust ei muuda lubatavaks ega kaebaja preventiivset huvi reaalseks ka asjaolu, et võib tulla ette olukord, kus kaebaja paigutatakse taas Rakvere arestimajja. Kaebajal puudub ilmselgelt õigus preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks.
7.Kaebuses on kaebaja märkinud, et PPA 22. novembri 2017. a vastus rikub kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Määruskaebuse kohaselt käsitles PPA valesti kaebaja pöördumist selgitustaotlusena, kuigi tegemist oli väidetavalt vaide esitamisega. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui seda pöördumist käsitleti vääralt, ei saa õigusvastasuse tuvastamist pidada kaebuse lubatavaks eesmärgiks, kuna see ei anna iseseisvalt kaebajale mingit õiguslikku hüve. Õigusvastasuse tuvastamine ei too kaasa seda, et tulevikus tagatakse kaebajale soovitud kolm tundi lühiajaliseks kokkusaamiseks.
8.Kaebaja leiab, et arestimaja sisekorraeeskirja ASkE § 54 lg 2, mis sätestab, et vahistatul on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi, ei võimalda haldusorganil kaalutlusõigust teostada. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. „Kuni kolm tundi“ viitab ilmselgelt sellele, et kestuse pikkus võib jääda ka alla kolme tunni ning see ei ole põhiseadusvastane ega isiku õigusi ülemäära riivav. Seega on haldusorganil siiski kaalutlusõigus olemas ning kokkusaamise kestust võib mõjutada muuhulgas ka arestimaja töökoormus.
9.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb J. Reinomägi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2018. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium