lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1736/41

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1736/41
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1203
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
Määruse § 12 lg 2Määruse § 8 lg 1VangS § 41Töötamine väljaspool vanglatVangS § 68 lg 1Läbiotsimine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-1736/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja14.03.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-877/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.03.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 24. aprill 2018, Tartu 3-16-1736

Haldusasi

Deniss Rogateni kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ja naissoost valvurite kasutamise keelamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2017. a otsus Deniss Rogateni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Deniss Rogaten Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2017. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 24. mai 2018).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav Deniss Rogaten esitas Viru Vanglale taotluse, milles palus keelata vangla S-1 sektoris naissoost valvuritel ringikäimine ja kambritesse vaatamine. Viru Vangla 17. juuni 2016. a vastusega jäeti taotlus rahuldamata, kuna reguleeritud ei ole seda, millisest soost isikud võivad kinnipeetavate üle järelevalvet teostada. Koos vaidena tõlgendatava avaldusega selle vastuse peale esitas D. Rogaten vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palus hüvitada talle kahju 3000 eurot, mis tekitati talle sellega, et naisvalvuritel lasti vaadata, kuidas ta end riietas või kambris paljalt või aluspesu väel viibis. Viru Vangla 23. augusti 2016. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata, kuna leiti, et kaebajale ei ole kahju tekitatud ning naissoost valvurite poolt järelelvalve teostamine ole õigusvastane.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
D. Rogaten esitas kaebuse, milles palus välja mõista mittevaralise kahju eest hüvitis 3000 eurot ja keelata edaspidi naissoost valvuritel kambrisse vaatamine (välja arvatud loenduse ajal). Kaebuse

kohaselt rikub tema õigusi see, kui naissoost valvurid näevad, kuidas ta lahti riietub või liigub kambris paljalt, sest see on kaebajale alandav.

3.Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 paneb vanglale kohustuse korraldada kinnipeetavate järelevalve. Selle täpsem korraldus on sätestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“, mille § 2 p 1 järgi on üheks järelevalvetoiminguks isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Määruse § 8 lg 1 ja 2 järgi toestab järelevalvet vangla valvemeeskond, mis jaguneb toimkondadeks, toimkonna koosseisus on vangla ametnikud. Määruse § 12 lg 2 kohaselt on toimkonna liikme kohustuseks kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul tehakse seda visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks.
3.2.Vangistusseadus ega viidatud määrus ei sätesta nõudeid järelevalvet teostava ametniku soole sõltuvalt kinnipeetava soost. Erisus on sätestatud vaid läbiotsimisele VangS § 68 lg-s 1. Seega võis järelevalve teostamisel kasutada mõlemast soost ametnikke.
3.3.VangS § 41 lg-st 1, mis kehtestab kohustuse kohelda kinnipeetavat inimväärikust austaval viisil, ei saa tuletada keeldu kaebaja järelevalvel naissoost ametnike kasutamisele. Vastustaja on tõendanud, et kaebajal on soovi korral võimalik riietuda kohas, mis ei ole läbi uksesilma või toiduluugi nähtav. Kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud. See, et kaebajal on võimalik viibida kambri ülejäänud osas riieteta ainult juhul, kui ta lepib enda võimaliku jälgimisega, on vangistusega kaasnev paratamatu piirang.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4.D. Rogateni apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Vanglas töötab piisavalt meesvalvureid, kes võivad teostada sellist kontrolli kinnipeetavaid häirimata.
4.2.Kinnipeetaval võib tekkida igal hetkel vajadus viibida kambris paljalt või pesu väel (näiteks kuumuse või tervisliku seisundi pärast).
4.3.Välja pakutud võimalus riietuda tualettruumis on ebamõistlik, sest seal on kitsas ja pole kohta riiete asetamiseks.
4.4.Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu rahvusvahelistele õigusaktidele, mille järgi on keelatud meessoost vanglaametnikel siseneda naissoost kinnipeetavate eluhoonesse ilma, et kaasas oleks naissoost vanglaametnikku. Diskrimineeriv oleks mõelda, et sama ei kehti meeskinnipeetavate suhtes.
5.Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Mõistlik on halduskohtu järeldus, et kui kaebaja soovib, saab ta riideid privaatselt vahetada tualettruumis. Tõsi, seal ei ole mugavat riiete asetamise kohta, kuid võimalik oleks asetada riided nt kraanikausile. Ruumi suurust arvestades on riiete vahetamine seal igati võimalik.
5.2.Kaebaja viidatud rahvusvaheliste õigusaktides (nn Mandela ja Bangkoki reeglid ja CPT standardid) on kehtestatud eeskätt seetõttu, et senises praktikas olid kannatajaks pooleks üldjuhul naised. Kaebaja suhtes ei ole järelevalve teostamise korda rikutud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda endale meelepäraseid kinnipidamistingimusi, milleks õigusaktid talle subjektiivset õigust ei anna. Käesoleval juhul on halduskohus põhjendatult ära näidanud, et ei vangistusseaduses ega ministri määrus „Järelevalve korraldus vanglas“ ei anna kaebajale subjektiivset õigust selleks, et tema üle teostaksid järelevalvet vaid meessoost valvurid.
8.Selline lähenemine ei ole vastuolus ka VangS § 41 lg-ga 1, mis käsib kinnipeetavat kohelda inimväärikust austaval viisil. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kaebajal on võimalik olla päevasel ajal enamuse ajast kambris riides. Sellisel juhul ei saa naissoost valvurite poolt järelevalve teostamine tema privaatsust riivata. Kaheldav on ringkonnakohtu jaoks kaebaja väide, et alasti võib vajalik olla tervislikel põhjusel või siis kuumuse tõttu. Tervislikud põhjused, mis võiksid tingida vältimatult alasti olemise, on tõenäoliselt juba nii tõsised, et vajavad arsti sekkumist või haiglaravi. Ning niivõrd kõrge temperatuuri esinemine Viru Vanglas kui suhteliselt uues ja kaasaegses hoones, mis nõuaks alasti olemist, ei ole samuti usutav. Sellisel juhul oleksid Viru Vangla kinnipeetavad kui väga sagedasti kohtusse kaebusi esitavad isikud tõenäoliselt juba kohtutele sellekohaseid kaebusi esitanud. Mis puudutab seda, et järelevalvet võidakse teostada hetkel, kui kaebaja riietub, siis siinkohal nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustajaga, et kaebajal oleks võimalik valida selleks niisugune koht kambris, kus ta koheselt järelevalvet teostava valvuri silme alla ei satu. Arvestades tualettruumi mõõtusid – 1,2x1,29 meetrit (tl 59), ei saa seda pidada riietumiseks sugugi väikseks ruumiks. Ka riiete asetamise probleemile on seal võimalik kindlasti leida rahuldav lahendus. Nt nähtub vangla esitatud fotolt, et tualettruumis on nagi rätiku riputamiseks ning tualettruumi uksest on käeulatuses kambriseinal samuti mitu nagi (tl 60). Seega võib tualettruumis riietumine olla kaebaja jaoks küll mõnevõrra ebamugav, kuid kahtlemata oleks see võimalik, kui tema jaoks on naissoost valvuri poolt järelevalve teostamine niivõrd privaatsust riivav. Samuti märgib ringkonnakohus, et isegi kui kaebaja privaatsuse riivega nõustuda, siis lisaks sellele, et kaebajal on olemas tõhusad võimalused selle vältimiseks (olla kambris riides ning riietuda kambris kohas, kuhu uksesilmast ja toiduluugist hõlpsasti ei näe) on see ilmselgelt väga väheintensiivne. See olukord ei ole võrreldav nt läbiotsimisega, mille puhul on nõutav see, et läbiotsimist teostaksid kinnipeetavaga samast soost isikud (VangS § 68 lg 1), sest läbiotsimisel on kontakt kinnipeetavaga märksa vahetum ning kinnipeetaval ei ole võimalik läbiotsimist vältida. Kambris paljalt või pesus viibimine või riietumine viisil, et teda võidakse läbi ukse näha, on üldjuhul kaebaja enda valik.
9.Kaebaja viidatud rahvusvaheliste õigusaktide osas nõustub ringkonnakohus vastustaja poolt väljatooduga, et seal on kehtestatud piirangud üksnes meessoost valvurite poolt naissoost kinnipeetavate suhtes teostatava järelevalve osas. Selle regulatsiooni taust on see, et naiste väärkohtlemist meeste poolt, sh nt seksuaalset ahistamist tuleb sagedamini ette. Seetõttu ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et seda regulatsiooni tuleks kohaldada ka vastupidiselt, st naissoost valvurite ja meessoost kinnipeetavate suhtes. Kaebaja ei ole väitnud ja miski ei viita sellele, et teda oleks naissoost valvurite poolt seksuaalselt ahistatud.
10.Kaebaja poolt välja pakutud lahendus, et Viru Vanglas tuleks sektoris S-1 tööle võtta või sinna töötama suunata vaid meessoost valvurid, on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes kaebaja õiguste väheintensiivse võimaliku riivega. Vanglale tähendaks see olulist töö ümberkorraldamist ja tõenäoliselt hulga naissoost valvurite ametist vabastamist. On selge, et selline lahendus oleks ebamõistlik.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium