Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.05.2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 18.08.2017 kell 11:49 Lastekodu tn 11 parklas Tallinnas viivistasu otsuse (edaspidi VTO) nr 0176014560 sõiduki Suzuki (reg märk xxxxxx) avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest – parkimistasu maksmata.
2.11.09.2017 esitas E.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 18.08.2017 viivistasu otsuse nr 0176014560 tühistamiseks ja AS Ühisteenused kohustamiseks tasutud viivistasu tagastamiseks.
3.Kohus võttis kaebuse oma 11.09.2017 määrusega menetlusse. 23.03.2018 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus tuleb tühistada ja tema poolt tasutud viivistasu kaebajale tagastada alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja selgitab, et parkis oma sõiduki 11:45 Lastekodu tn 11 parklasse. Sõidukisse oli nähtavale kohale paigaldatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajaks märgitud 11:45. Kui kaebaja auto juurde naases oli sõiduki kojamehe vahel viivistasu otsus, mille tegemise ajaks on märgitud 11:49. Piirkonnas, kus sõiduk pargiti on lubatud tasuta parkida 15 minutit. Kaebaja leiab, et temaga on käitutud ebaõiglaselt ja kaebaja õigusi on rikutud.
4.2.Kaebaja leiab, et vastustaja poolt kohtule esitatud foto parkimiskellast ei ole usaldusväärne ning kaebaja palub seda mitte arvestada, sest mainitud foto on tehtud külje pealt, nii öelda parkimiskella suhtes nurga alt ja seetõttu on parkimiskella näit sellel moonutatud. Taoline moonutusefekt esineb kõikjal meie ümber, näiteks kinos ekraani külje pealt vaadates paistvad kõik objektid väljavenitatud jne. Kaebaja selgitab seda klassikalise „9 ja 6 näite“ abil. Kui kirjutada paberilehele number 9 ja see paberileht ümber pöörata, siis näeme numbrit 6, mitte enam numbrit 9. Ja näiteks, kui me märgiks parkimisaja digitaalselt ning kirjutaks paberile parkimisaja alguseks kellaaja 9:09, asetame paberilehe armatuurlauale, siis läbi esiklaasi vaadatuna ongi see 9:09, kuid vaadates läbi külgklaaside või tagantpoolt paistab see nagu 6:06. Seega on ülioluline, et parkimiskontrolör pildistaks ja vaatleks parkimisaja alguse näitu otse läbi esiklaasi õigelt poolt, mitte ei pildistaks läbi külgakna või nurga alt. Mainitud põhitõe vastu AS Ühisteenused parkimiskontrolör kahjuks kaebaja juhtumi puhul eksiski ja seetõttu ei ole tegelik parkimisaja algus tema poolt tehtud fotol tuvastatav. Eeltoodust tulenevalt ja kuna foto parkimiskellast tehti selle suhtes külje poolt, mitte otse, ei pea paika vastustaja peamine väide, et: „Vastustaja hinnangul on parkimiskella näidust tehtud foto alusel (esitatud vastustaja poolt varasemalt kohtule) võimalik üheselt ja arusadavalt tuvastada parkimiskella näit kell 12:00.“ See väide on sama hea, kui kaebaja poolt näitena esitatud digitaalse näidu (9:09) puhul parkimiskontrolör pildistaks seda näitu tagantpoolt ja hiljem väidaks, et näidust tehtud foto alusel on võimalik üheselt ja arusadavalt tuvastada parkimiskella näit kell 6:06.
Kaebaja juhib veelkord tähelepanu sellele, et kaebaja parkimiskellal tähistas iga kriips poolt tundi, seetõttu algusaja 11:45 märkimiseks oli parkimiskella nool asetatud kahe kriipsu vahele keskele. Küljelt pildistades aga näib nool olevat 12:00 kriipsu lähedal. Otse pildistades olnuks aga kellaeg selgelt ja üheselt tuvastatav (11:45). Kaebajale jääb arusaamatuks, miks parkimiskontrolör ei vaadelnud ega fotografeerinud parkimiskella korrektselt, otse läbi esiklaasi, nii et see oleks asetsenud pildistajaga risti. Sellisel juhul oleks jäädvustunud ka korrektne näit. Eeltoodut kokku võttes leiab kaebaja, et vastustaja väide nagu oleks tuvastatud ja et see olnuks 12:00 ei ole tõene.
parkimiskella näit
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
5.Vastustaja AS Ühisteenused leiab, et esitatud kaebus viivistasu otsuse tühistamise nõudes ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Liiklusseaduse (LS) § 187 lg 4 alusel peab sõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist või siis 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui parkimise algusaeg on teatavaks tehtud kirjalikult või parkimiskella abil. Seega tuleneb parkimise algusaja selgelt ja arusaadavalt teada andmise kohustus liiklusseadusest ning parkimise algusajast teada andmine eeldab parkimise algusaja märkimist kirjalikult või parkimiskella abil viisil, et see tähistaks tegelikkusele vastavat aega ning oleks parkimistasu kontrollimise ajal arusaadav parkimiskontrolöridele. Käesoleval juhul parkimiskellast tehtud foto põhjal on tuvastatav parkimiskella näit kell 12:00 (seier asetses 12 peal), mis ei võimaldanud parkimistasu kontrollimise ajal kell 11:49 parkida parkimistasu maksmata.
5.2.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt fotol olev parkimiskella näit on moonutatud. Vastustaja hinnangul on parkimiskella näidust tehtud foto alusel võimalik üheselt ja arusadavalt tuvastada parkimiskella näit kell 12:00.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
6.1.Määratud VTO kohaselt oli sõiduk Suzuki (reg märk xxxxxx) pargitud 18.08.2017 kell 11:49 Lastekodu 11 Tallinn parklas. Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki parkimiskoha üle VTO määramise ajal.
6.2.Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi Määrus nr 30) § 6 lg 3 p 2 ja määruse lisa 1 skeemi 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas“ (edaspidi skeem) kohaselt asub Lastekodu 11 parkla kesklinna tsoonis. Määruse nr 30 § 9 sätestab maksumäärad tasulisel valveta parkimisalal. Määruse nr 30 § 9 lg 2 p 1 kohaselt oli vaidlusaluse VTO koostamise ajal maksumääraks parkimisel kekslinna tsoonis 0,025 eurot iga alustatud parkimisminuti kohta (va esimesed 15 minutit). Määruse nr 30 § 8 lg 1 p 1 kohaselt on kesklinna tsoonis mootorsõiduki tasulise parkimise aeg esmaspäevast kuni reedeni kell 07:00-19:00 ja laupäeval kella 08:0015:00 ning pühapäeval tasuta. Ka selles osas puudub poolte vahel vaidlus.
6.3.LS § 187 lg 4 ja Määruse nr 30 § 4 lg 1 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teadaandnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Antud juhul pikemat tähtaega ei ole kehtestatud.
6.4.Pooled vaidlevad käesoleval juhul parkimiskellal märgitud parkimise algusaja üle. Kohus leiab, et vastustaja on tõendanud, et sõiduki kontrollimise ajal 18.08.2017 kell 11:49 oli sõidukile reg. märk xxxxxx paigaldatud ühe seieriga parkimiskell, mille osuti asetses 12 (24:00) peal (tl 16). Kohus jagab vastustaja seisukohta, et sõiduki juht oli märkinud parkimise algusajaks kell 12:00. Seega oli sõiduki juht märkinud parkimise algusaja ette võrreldes tegeliku parkimise algusaja ja sõiduki kontrollimise ajaga ning kaebaja väited sellest, et parkimiskellale oli märgitud 11:45 ei ole õige. Kohus on seisukohal, et antud juhul on fotoga kindlalt ja üheselt arusaadavalt tõendatud, et kaebaja sõiduki parkimiskellale oli märgitud parkimise alguse ajaks 12:00. Kaebaja väited seoses võimalike moonutustega parkimiskella erineva nurga alt pildistamisega võivad olla küll mingil määral tõesed, kuid kohtule esitatud fotolt on näha, et see on tehtud kella suhtes võimalikult otse (vähene nurka on ilmselgelt tingitud sellest, kuidas kaebaja on kella armatuurlauale paigutanud). Seetõttu on moonutus erinevalt kaebaja väidetest minimaalne. Kohus loeb tõendatuks, et kaebaja poolt oli märgitud parkimise alguse ajaks 12:00, millest tulenevalt on VTO õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et edaspidiselt sarnaste vaidluste vältimiseks on kaebajal võimalik kasutada kahe osutiga parkimiskella või kirjutada konkreetne parkimise kellaaeg numbritega paberile, millelt on kellaaeg alati üheselt ja selgelt tuvastatav.
6.5.Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et juhil ei ole mitte ainult parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide, sh parkimiskellal märgitud parkimise õige algusaja teatavakstegemisel, mis võimaldavad kontrollida parkimistasu maksmist või LS-s sätestatud 15 minuti kasutamist parkimistasu maksmise kohustuse tekkimise arvestamisel ja kontrollimisel. Kuna käesolevas asjas on sõiduki juht parkimise algusaja parkimiskellal ette märkinud, ei ole parkija täitnud LS § 187 lg 4 teises lauses sätestatut ning sõiduki kontrollimisel oli parkimistasu maksmata. Sellise tegevuse usutavaks ja loogiliseks põhjuseks on inimloomust arvestades soov saada õigusvastaselt täiendavat tasuta parkimisaega. Määruse nr 30 § 13 lg 1 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui: 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud; 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud määruse §-s 4 sätestatu kohaselt; 5) parkimistasu on tasutud väiksema määra järgi (vt ka LS § 188 lg 1). Määruse nr 30 § 13 lg 7 p 1 sätestab, et viivistasu määr on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud juhtudel 31 eurot (vt ka LS § 188 lg 8).
6.6.Arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega ning lähtudes viidatud õiguslikust regulatsioonist on viivistasu määramine sõiduki omanikule parkimistasu maksmata jätmise eest põhjendatud ja õiguspärane ning puudub alus vaidlustatud VTO tühistamiseks. Kuivõrd tühistamiskaebus jäi rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka kohustamiskaebus tasutud viivistasu tagastamiseks. Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vastustaja seisukohtadega, mis on esitatud vastuseks käesolevale kaebusele, ega pea vastavaid väited lähtudes HKMS § 165 lg 2 vajalikuks täiendavalt üle korrata.
7.HKMS § 108 lõike lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.