lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2329/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2329/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1174
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi

Menetlusosalised Asja läbivaatamine

3-17-2329 14. märts 2018 Juhan Siider German Svetšnikovi kaebus Tallinna Vanglalt kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju summas 4854 euro ja 50 sendi hüvitamiseks Kaebaja German Svetšnikov Vastustaja Tallinna Vangla Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta German Svetšnikovi kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamiseks ajavahemikke 16. aprill 2014 kuni 29. juuli 2014 ja 12. august 2014 kuni 19. august 2014 puudutavas osas läbi vaatamata. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 145 eurot 64 senti riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. aprill (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-2329 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tallinna Vangla 25. oktoobri 2017. a otsusega nr 5-37/17/120-2 (I kd, tl-d 207-213) tagastati kaebaja kahju hüvitamise taotlus ajavahemikke 16. aprill 2014 kuni 29. juuli 2014 ja 12. august 2014 kuni 19. august 2014 puudutavas osas läbivaatamatult, kuna taotlus oli nende perioodide osas esitatud tähtaega rikkudes ning mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei esinenud. Ülejäänud ajavahemike osas jäeti kahjunõue rahuldamata.
2.German Svetšnikov (kaebaja) esitas 7. novembril 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 4854 eurot ja 50 senti ajavahemikul 15. aprill 2014 kuni 15. september 2016 Tallinna Vangla õigusvastastes, st ebainimlikes ja väärikust alandavates kinnipidamistingimustes hoidmise eest.
3.Tartu Halduskohus võttis 23. veebruari 2018. a määrusega asja menetlusse ja määras asja läbivaatamisele lihtmenetluses (II kd, tl 8).
4.Tallinna Vangla jäi 28. veebruari 2018. a vastuses kaebusele kahjunõude kohta tehtud otsuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja pole kaebaja õigusi rikkunud ega kahju tekitanud, mistõttu tuleks kaebus jätta rahuldamata. Vangla esitas kohtule dokumendid, millele kahjunõude kohta tehtud otsuses tugines.
5.Kaebaja oli paigutatud Viru Vanglasse ja asjakohasel ajavahemikul viibis ajutiselt Tallinna Vanglas seoses kohtuistungitega Harju Maakohtus. Kohtule esitatud materjalide (vt vangla otsuse lk-d 1–2) kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas järgnevatel ajavahemikel: 1) 16. aprill kuni 29. juuli 2014; 2) 12. august kuni 19. august 2014; 3) 30. september kuni 7. oktoober 2014; 4) 11. november kuni 18. november 2014; 5) 24. märts kuni 31. märts 2015; 6) 28. aprill kuni 5. mai 2015; 7) 9. juuni kuni 22. juuni 2015; 8) 8. september kuni 5. november 2015; 9) 1. detsember kuni 8. detsember 2015; 10) 4. veebruar kuni 14. juuni 2016 11) 2. august kuni 15. september 2016.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks ning saab eeldada, et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) lahendeid asjades nr 3-3-1-20-15, p‐d 12– 13; 3-3-1-68-15; p‐d 11–12; 3-3-1-89-16, p 10).

3-17-2329

7.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pole kahju hüvitamise taotluse esitamisel järginud taotluse esitamise tähtaega osas, mis puudutab kaebajale kahju tekitamist ajavahemikel 16. aprill kuni 29. juuli 2014 ning 12. august kuni 19. august 2014 ning pole seeläbi läbinud kohtueelset menetlust nõuetekohaselt (vt ka RKHKm 3-3-1-78-13, p 19).
8.Kohtu hinnangul saab antud juhul lugeda kaebajale kahju põhjustanud toimingud lõppenuks sellega, kui kaebaja viidi Tallinna Vanglast teise kinnipidamisasutusse, sest siis muutusid kaebaja kinnipidamistingimused ning ta pidi aduma Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste õigusvastasust ning mõistma kahju tekkimise võimalust. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg on kahjunõude esitamise vajaduse mõistmiseks piisavalt pikk. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja mõistis ajavahemikel 16. aprill kuni 29. juuli 2014 ning 12. august kuni 19. august 2014 väidetavalt ebakohastest kambritingimustest tulenenud mõjutusi ja kahju tekkimist alles septembris 2017. Seetõttu ei ole kaebus ajavahemikke 16. aprill kuni 29. juuli 2014 ning 12. august kuni 19. august 2014 puudutavas osas tähtaegne, sest kahju hüvitamise taotlust ei esitatud vanglale RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Taotlus esitati vanglale 5. septembril 2017, kuid oleks tulnud eelnimetatud ajavahemikke puudutavas osas esitada vastavalt hiljemalt 29. juulil 2017 ja 19. augustil 2017. Vanglale ja kohtule esitatud seisukohtadest ei nähtu ka tähtaja ennistamise aluseid. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla seetõttu kaebaja kahju hüvitamise taotluse osalisel tagastamisel käitunud õiguspäraselt, mistõttu ei saa nende ajavahemike osas lugeda kohustuslikku kohtueelset menetluse läbituks ning kaebus tuleb 16. aprill kuni 29. juuli 2014 ja 12. august kuni 19. august 2014 puudutavas osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata. Muus osas on kaebus nõuetekohane ja kuulub läbivaatamisele.
9.Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ja põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses ning kohus viitab dokumendile, kus põhjendused sisalduvad (HKMS § 169 lg 1 p-d 1–3). Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise 25. oktoobri 2017. a otsuses nr 5-37/17/120-2 (I kd, tl-d 207–213) ning kohtule 28. veebruari 2018. a esitatud vastuses kajastatud põhjendused asjakohased ja piisavad ning kohus nõustub nendega. Kohus järgib otsuse tegemisel vastustaja põhjendusi.
10.Kohtupraktikas on rõhutatud, et kui kambris on põrandapinda kinnipeetava kohta rohkem kui 3 m2, tuleb kinnipidamistingimuste vastavust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 nõuetele hinnata koos teiste kinnipidamistingimustega (vt RKHKo 3-31-83-16, p‐d 13 ja 16 ja RKHKo 3-3-1-15-17, p 13). Vangla on otsuses detailselt analüüsinud kambritingimusi ja liikumisvabaduse ulatust ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et need olid nõuetekohased ega tekitanud üksikult ega kogumis kumulatiivselt kaebajale hüvitatavat kahju. Kaebaja ei viibinud Tallinna Vanglas asjakohasel ajavahemikul ühtegi päeva kambris, kus põrandapind oleks kinnipeetava kohta jäänud alla 3 m2, muud kambritingimused olid kooskõlas vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatuga. Vangla on otsuses teiste kinnipidamistingimuste mõju adekvaatselt hinnanud, arvestades muu hulgas sellega, et kaebaja viibis palju aega menetlustoimingutel väljaspool kambrit ning teatud perioodidel oli kaebajale tagatud lisajalutuskäigu kasutamise võimalus (vt vangla otsuse lk 6-7). Arvestades kaebaja Tallinna Vanglas viibimise kronoloogiat, kestust ja kinnipidamistingimusi kogumis, ei ole

3-17-2329 kaebajale kohtu hinnangul kahju tekitatud, mistõttu tuleb kaebus jätta ajavahemikul 30. september 2014 kuni 15. september 2016 Tallinnas Vanglas viibitud perioodide osas rahuldamata.

11.Kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 145 eurot ja 64 senti jääb Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Muid menetluskulusid ei ole menetlusosalised kandnud ning nende väljamõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium