Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi
Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Tanel Saar 7. september 2018 3-17-2329 German Svetšnikovi kaebus Tallinna Vanglalt kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju summas 4854 eurot ja 50 senti hüvitamiseks Kaebaja/apellant German Svetšnikov Vastustaja Tallinna Vangla
Tagastada German Svetšnikovi apellatsioonkaebus.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ennistamise aluseid. Tallinna Vangla käitus kaebaja kahju hüvitamise taotluse osalisel tagastamisel õiguspäraselt, mistõttu ei saa viidatud ajavahemike osas lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks ning kaebus tuleb viidatud kahe perioodi osas jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Kaebaja ei viibinud Tallinna Vanglas asjakohasel ajavahemikul ühtegi päeva kambris, kus põrandapind oleks kinnipeetava kohta jäänud alla 3 m2, muud kambritingimused olid kooskõlas vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatuga. Vangla on 25. oktoobri 2017. a otsuses nr 537/17/120-2 teiste kinnipidamistingimuste mõju adekvaatselt hinnanud, arvestades muu hulgas sellega, et kaebaja viibis palju aega menetlustoimingutel väljaspool kambrit ning teatud perioodidel oli talle tagatud lisajalutuskäigu kasutamise võimalus. Arvestades kaebaja Tallinna Vanglas viibimise kronoloogiat, kestvust ja kinnipidamistingimusi kogumis, ei ole kaebajale kahju tekitatud.
põrandapinda oli kõigil päevadel rohkem kui 3 m2. 119 päeval tagati kaebajale vaba põrandapinda vähem kui 4 m2 ja 151 päeval vähem kui 5 m2. Tallinna Vangla on 25. oktoobri 2017. a otsuses analüüsinud kambritingimusi ja liikumisvabaduse ulatust ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et need olid nõuetekohased ega tekitanud üksikult ega kogumis kumulatiivselt kaebajale hüvitatavat kahju. Tallinna Vangla kambrite ebapiisavat põrandapinda puudutavate kaasuste osas on välja kujunenud arvestatav kohtupraktika, mille kohaselt kinnipidamistingimused kambrites, kus isiklikku ruumi oli tagatud 3 m2 ja üle selle, ei olnud õigusvastased (vt nt Riigikohtu 27. mai 2016. a otsus nr 3-3-1-21-16, 14. juuni 2017. a otsus nr 33-1-15-17 ja seal viidatud kohtulahendid). Samuti on EIK leidnud, et kambripind vahemikus 3-4 m2 ei ole iseenesest EIÕK art 3 rikkumise aluseks, vaid sel juhul tuleb kinnipeetava olukorra hindamisel vaadelda põrandapinna suurust kogumis muude tingimustega (Varga jt p 78; Muršic p 57; Szafranski vs Poola, 15.12.2015, nr 17249/12 p 24). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et Tallinna Vangla analüüsis 25. oktoobri 2017. a otsuses detailselt kambritingimusi ja liikumisvabaduse ulatust ja jõudis põhjendatud järeldusele, et need olid nõuetekohased ega tekitanud üksikult ega kogumis kumulatiivselt kaebajale hüvitatavat kahju, mistõttu ei saa järeldada, et kaebaja kaebusel võiks olla piisavaid edulootusi. Kuigi kaebaja viibis vaidlustataval perioodil Tallinna Vanglas vahistatu staatuses, ei ole kaebaja kinnipidamistingimusi nimetatud perioodil alust pidada inimväärikust alandavateks, kuna vanglasisese liikumisvabaduse piirangud on õiguspärased kinnipidamise režiimist tulenevalt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.