lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2329/15

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2329/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1262
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Tanel Saar 7. september 2018 3-17-2329 German Svetšnikovi kaebus Tallinna Vanglalt kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju summas 4854 eurot ja 50 senti hüvitamiseks Kaebaja/apellant German Svetšnikov Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada German Svetšnikovi apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav German Svetšnikov esitas 7. novembril 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse ajaperioodil 15. aprill 2014 kuni 15. september 2016 13 kuud ja 3 päeva Tallinna Vangla ebainimlikes ja väärikust alandavates kinnipidamistingimustes hoidmise eest mittevaralise kahju summas 4854 eurot ja 50 senti väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja viibima eelnimetatud perioodil Tallinna Vangla ülerahvastatud ebapiisava põrandapinnaga kambrites, kus suvel oli liiga palav, kus puudus piisav ventilatsioon, piisav valgustus, piisavad pesemisvõimalused ja soe vesi; tualett ja üldkasutatavad ruumid olid ebasanitaarsed, kambrite inventar oli ebaergonoomiline ja katkine; magamiseks mõeldud madratsid ei vastanud vajadustele/nõuetele; päevas võimaldati üldjuhul vaid üks tunniajane jalutuskäik kitsas boksis ja sportimisvõimalused üldse puudusid. Tallinna Halduskohus andis 13. detsembri 2017. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
2.Tartu Halduskohus jättis 14. märtsi 2018. a otsusega G. Svetšnikovi kaebuse Tallinna Vanglalt kahju hüvitamiseks ajavahemikke 16. aprill 2014 kuni 29. juuli 2014 ja 12. august 2014 kuni 19. august 2014 puudutavas osas läbi vaatamata. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata ja kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 145 eurot ja 64 senti riigi kanda. Halduskohus lahendas kaebuse lihtmenetluses ja leidis, et kaebus ei ole ajavahemikke 16. aprill 2014 kuni 29. juuli 2014 ning 12. august 2014 kuni 19. august 2014 puudutavas osas tähtaegne, sest kahju hüvitamise taotlust ei esitatud vanglale riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Vanglale ja kohtule esitatud seisukohtadest ei nähtu ka tähtaja

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ennistamise aluseid. Tallinna Vangla käitus kaebaja kahju hüvitamise taotluse osalisel tagastamisel õiguspäraselt, mistõttu ei saa viidatud ajavahemike osas lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks ning kaebus tuleb viidatud kahe perioodi osas jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Kaebaja ei viibinud Tallinna Vanglas asjakohasel ajavahemikul ühtegi päeva kambris, kus põrandapind oleks kinnipeetava kohta jäänud alla 3 m2, muud kambritingimused olid kooskõlas vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatuga. Vangla on 25. oktoobri 2017. a otsuses nr 537/17/120-2 teiste kinnipidamistingimuste mõju adekvaatselt hinnanud, arvestades muu hulgas sellega, et kaebaja viibis palju aega menetlustoimingutel väljaspool kambrit ning teatud perioodidel oli talle tagatud lisajalutuskäigu kasutamise võimalus. Arvestades kaebaja Tallinna Vanglas viibimise kronoloogiat, kestvust ja kinnipidamistingimusi kogumis, ei ole kaebajale kahju tekitatud.

3.G. Svetšnikov esitas 9. aprillil 2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2018. a otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja märgib, et kuna tema kahjust teadasaamise aeg ei ole täpselt määratletav, tuleb kahjunõude esitamise tähtaega arvestada alates 15. septembrist 2016, kui ta viibis viimast korda Tallinna Vanglas. Seetõttu on kaebus tähtaegne ka ajavahemike 16. aprill 2014 kuni 29. juuli 2014 ja 12. august 2014 kuni 19. august 2014 osas. Kaebuses väljatoodud ebainimlikud ja inimväärikust alandavad tingimused, mis on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3, on kaebusele lisatud tõenditega tõendatud ja ei ole ümber lükatavad Tallinna Vangla paljasõnaliste väidetega. Hüvitis 4854 eurot ja 50 senti on põhjendatud ja õiglane ning tugineb Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja Riigikohtu praktikale, kuna kaebaja hoidmisega inimväärikust alandavates tingimustes põhjustati talle stressi ja hingelisi kannatusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotleb Tallinna Vanglas valitsenud kinnipidamistingimuste tõttu tekkinud mittevaralise kahju summas 4854 eurot ja 50 senti hüvitamist. Nõustuda saab halduskohtu seisukohaga, et kuigi kaebaja on hinnanud talle tekitatud kahju suuruseks summa, mis ületab HKMS § 133 lg-s 1 märgitud väärtuse, ei saa tegeliku asjas vaidluse all oleva hüve väärtust senist kohtupraktikat arvestades pidada suuremaks kui 1000 eurot. Hüve väärtuse kindlaks tegemisel tuleb lähtuda objektiivsest hüve väärtusest, mille kindlaks tegemisel saab arvestada ka kohtupraktikat. Lihtmenetluse kohaldamise võimalikkus toetavad asjaolud, et kaebaja ei viibinud kordagi kambris, kus oleks olnud vaba pinda vähem kui 3 m2 ühe kinnipeetava kohta ning kaebaja viibis vaidlustatud perioodil pikalt väljaspool vanglat (kohtuistungitel Harju Maakohtus). Seetõttu oleks kaebaja õiguste riive väheintensiivne ka juhul, kui hüvitise summa tervikuna võiks ületada 1000 eurot.
7.Tallinna Vangla tagastas 25. oktoobri 2017. a otsusega (I köide, tl 207-213) kaebaja kahju hüvitamise taotluse osaliselt ja jättis ülejäänud osas rahuldamata. Halduskohus toetas Tallinna Vangla otsust, et kaebaja kahjunõue on perioodide 16. aprill 2014 kuni 29. juuli 2014 ning 12. august 2014 kuni 19. august 2014 osas esitatud hilinenult ning tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Vastustaja on märkinud, et perioodil 15. aprill 2014 kuni 15. september 2016 viibis kaebaja Tallinna Vanglas 289-l päeval ja seda kambrites, kus vaba

põrandapinda oli kõigil päevadel rohkem kui 3 m2. 119 päeval tagati kaebajale vaba põrandapinda vähem kui 4 m2 ja 151 päeval vähem kui 5 m2. Tallinna Vangla on 25. oktoobri 2017. a otsuses analüüsinud kambritingimusi ja liikumisvabaduse ulatust ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et need olid nõuetekohased ega tekitanud üksikult ega kogumis kumulatiivselt kaebajale hüvitatavat kahju. Tallinna Vangla kambrite ebapiisavat põrandapinda puudutavate kaasuste osas on välja kujunenud arvestatav kohtupraktika, mille kohaselt kinnipidamistingimused kambrites, kus isiklikku ruumi oli tagatud 3 m2 ja üle selle, ei olnud õigusvastased (vt nt Riigikohtu 27. mai 2016. a otsus nr 3-3-1-21-16, 14. juuni 2017. a otsus nr 33-1-15-17 ja seal viidatud kohtulahendid). Samuti on EIK leidnud, et kambripind vahemikus 3-4 m2 ei ole iseenesest EIÕK art 3 rikkumise aluseks, vaid sel juhul tuleb kinnipeetava olukorra hindamisel vaadelda põrandapinna suurust kogumis muude tingimustega (Varga jt p 78; Muršic p 57; Szafranski vs Poola, 15.12.2015, nr 17249/12 p 24). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et Tallinna Vangla analüüsis 25. oktoobri 2017. a otsuses detailselt kambritingimusi ja liikumisvabaduse ulatust ja jõudis põhjendatud järeldusele, et need olid nõuetekohased ega tekitanud üksikult ega kogumis kumulatiivselt kaebajale hüvitatavat kahju, mistõttu ei saa järeldada, et kaebaja kaebusel võiks olla piisavaid edulootusi. Kuigi kaebaja viibis vaidlustataval perioodil Tallinna Vanglas vahistatu staatuses, ei ole kaebaja kinnipidamistingimusi nimetatud perioodil alust pidada inimväärikust alandavateks, kuna vanglasisese liikumisvabaduse piirangud on õiguspärased kinnipidamise režiimist tulenevalt.

8.Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebus perspektiivitu, kuna arvestades vaidluse asjaolusid ei ole kaebajale tekitatud sellist kahju, millega on õigusvastaselt alandatud tema väärikust ning mille hüvitamine rahas RVastS § 9 lg 1 alusel oleks põhjendatud. Kinnipidamine seisneb vastava isiku õiguste ja vabaduste allutamises mitmetele seaduses toodud piirangutele ning sellega kaasnevad paratamatult ka kannatused ja ebameeldivused, kuid see ei tähenda iseenesest veel inimväärikuse alandamist. Vastuolu õigusega väärikale kohtlemisele saab tekkida üksnes siis, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme, mille täpne piir sõltub väga mitmetest asjaoludest, sealhulgas kohtlemise kestvusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest. Niisuguseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 31 eeldused ning ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
10.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium