lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-128762/9

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-128762/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2695
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-128762

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L. T. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

791,77 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); lepinguline esindaja S. R. Kostja: L. T. K. (isikukood XXX)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga otsus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 24.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89008126813 tulenev põhivõlg 216,89 eurot, viivis perioodi 04.03.2025-15.03.2025 eest 0,63 eurot ja viivis põhivõlalt alates 16.03.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 16% aastas.
3.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 366,19 euro ulatuses, intressinõue 30,54 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot ning 19.11.2024 seisuga viivise nõue 44,86 eurot.
4.Jätta hageja menetluskulud 30,53% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 69,47% ulatuses hageja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 135,86 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1.Hageja esitas 19.11.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 24.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89008126813 tulenev põhivõlgnevus 583,08 eurot, intress 30,54 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 44,86 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 20.11.2024 kuni põhinõude summas 583,08 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 16% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited. Inbank Finance AS-i ja kostja sõlmisid 24.03.2022 järelmaksulepingu nr L89008126813, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1299 järelmaksuga. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 18,13% aastas ja intressimäär 16% aastas. Kui kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.02.2024 – 15.04.2024, saatis krediidiandja kostjale 06.05.2024.a lepingu üles ütlemise hoiatuse. 27.05.2024.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank Finance AS loovutas 28.05.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu tingimuste punkti 8, tarbijakrediidi teabelehe ja hinnakirja alusel. Hageja selgitab võla sissenõudekulude 40 eurot kujunemist: 00.00.2022 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 00.00.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 00.00.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Hageja edastas meeldetuletuskirjad kostja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile XXX.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi Ametlike Teadaannete 18.12.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka kohtule teadaolevatele kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

2

4.Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva lepingu 24.03.2022, digiallkirjastatud konteineris on leping, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja selgitab, et iseteeninduses on kliendil juurdepääs lepingutele ja võimalik leping alla laadida. Avalehel on ülevaade lepingutest, kus vajutades "Lepingu detailid" peale on võimalik alla laadida nii leping kui ka lihtsalt maksegraafik. Hageja väitel oli kauba müüjaks on Tele2 Eesti AS, hageja on esitanud tõendina väljavõtte järelmaksulepingust tulenevast väljamaksest, mille alusel on krediidiandja väljamakse müüjale teinud. Samuti selgitab hageja, et kauba müüja on hagejale edastanud Tele2 tõendi, s.o postiteenuse osutaja väljavõtte saadetise üle andmisest/saatmisest kostjale. Nõude loovutamise kohta on hageja esitanud krediidiandja esindaja digiallkirjaga kinnituse (dtl 124). Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 50,85%). Kohus ei nõustu, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on tõenditena esitanud laenutaotluse (dtl 53) ja maksehäireregistri päringu vastuse (dtl 54). Maksehäireregistri päring on aga tehtud 18.11.2024, st enne hagi esitamist, mitte enne laenulepingu sõlmimist. Laenutaotluses on küsitud vaid kostja igakuist sissetulekut ja igakuiseid kohustusi. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekut (nt Maksu-ja Tolliametist või konto väljavõttelt), ülalpeetavate olemasolu ega finantskohustusi. Krediidiandja andis laenu kostja poolt esitatud kahe numbri (kuu sissetulek ja kuu kohustused) alusel. Kohus on seega seisukohal, et VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise asjaolud on olulises osas esile toomata ja tõendamata. Seda, et sellised asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada, selgitas kohus menetlusse võtmise määruses, peale mida hageja esitas ka täiendava seisukoha ning nõude ümberarvestuse. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen oli kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab kohus hageja nõude osaliselt, hageja esitatud nõude ümberarvestuse kohaselt. Lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg (15.03.2025) on saabunud. Ent hageja väitel on leping üles öeldud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja ei ole hagis välja toonud, millisel viisil ja kuhu saadeti lepingu üles ütlemise hoiatus ja teade. Kohtule esitatud hoiatus ja teade on pdf formaadis failid, mille alusel ei saa tuvastada, millisel viisil, millal ja kuhu need saadeti. Vastuseks kohtule hageja täiendavaid väiteid ei esitanud, üksnes esitas hageja tõendi, märkides, et see on AS Eesti Post väljavõtted tähitud kirja edastamisest kostja lepingujärgsele aadressile XXX. Hageja esitatud tõendist (dtl 121) nähtub, et tegemist on lepingu üles ütlemise hoiatuse saatmisega tähitud kirjaga, ent saadetist ei ole õnnestunud kätte toimetada, vaid see on tagasi saadetud saatjale. Üles ütlemise teate saatmise kohta hageja mingit tõendit esitanud ei ole. Hageja ei ole seega tõendanud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks järeldada, et need tahteavaldused on TsÜS § 69 kohaselt muutunud kehtivaks saajani jõudmise kaudu. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on nimetatud ülesütlemise teade kostjale kätte toimetatud kohtumenetluses koos hagiavaldusega avalikult, läbi Ametlike Teadaannete 18.12.2024.

3

5.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed: lepingujärgne intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga ning muid tasusid kostja ei võlgne. Hageja on esitanud, algsest nõudest loobumata, nõude ümberarvestuse ja määranud tagasimaksed uuesti (dtl 137). Kuivõrd seadusjärgne intressimäär lepingu sõlmimise ajal oli 0%, jääb hageja intressinõue rahuldamata. Hageja toob välja, et kostja on tagasimakseid kokku teinud 1082,11 eurot. Kostjal on seega tagastamata 216,89 eurot (1299-1082,11) laenuks saadud rahast. Kuivõrd lepingujärgne laenu tagastamise tähtaeg on möödunud, on kogu tagastamata laenusumma muutunud sissenõutavaks. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 216,89 eurot.
6.Hageja nõuab hagis viivist alates 28.05.2024 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 16% aastas so 0,04% päevas. Ümberarvestuse järgselt palub hageja välja mõista 04.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosalt 171,65 eurot viivise lepingujärgses viivisemääras 16% aastas, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis lepingujärgses viivisemääras 16% aastas. Kohus leidis, et lepingu üles ütlemise teate saab lugeda kostjale kätte toimetatuks 18.12.2024. Hageja esitatud uuesti määratud tagasimaksetest nähtub, et kostja jäi ümberarvestuse alusel võlgu alates 15.11.2024. Seega ei olnud ka kohtumenetluses üles ütlemise teate kätte toimetamise ajal kostja võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega, üles ütlemise eeldused on täitmata ning üles ütlemine toimetu. Lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Kohus mõistab kostjalt välja viivise sissenõutavaks muutunud tagasimaksetelt 171,65 eurolt perioodi 04.03.2025-15.03.2025 eest seadusjärgses viivisemääras 0,63 eurot. Alates 16.03.2025 on sissenõutavaks muutud ka viimane osamakse, seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (216,89 eurolt) alates 16.03.2025 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 16% aastas. Lepingujärgne viivise määr oli 16% aastas.

4

7.Hageja on hagis esitanud faktiväited, et kostjale saadeti meeldetuletuskirjad 00.00.2022. Kohtule esitatud väidetavalt saadetud meeldetuletuskirjades on kuupäevad juunist 2024. Kuivõrd hageja esitatud nõude ümberarvestuse ja uuesti määratud tagasimaksete kohaselt ei olnud kostja sel ajal võlas, jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
8.Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine
8.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on esitanud menetluskuludena: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 65 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 180 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 611,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavalduse esitamisega seotud õigusabi on 2 tundi, 1,5 tundi on puuduste kõrvaldamise eest hagiavalduses.
8.2.Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 791,77 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 245 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 245 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhivõla nõude summana 595,08 eurot, hagis 583,08 eurot. Sama hageja on ka teistes menetlustes esitanud maksekäsus põhivõla nõude suuremana. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Seda arvestades ei pea kohus põhjendatuks kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot välja mõistmist kostjalt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu 5

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Puudused hagiavalduses on hagejast endast tingitud asjaolu, millega seotud õigusteenuse kulu ei ole põhjendatud jätta kostja kanda. Hageja ja hageja esindaja on professionaalsed menetlusosalised, esitades samasuguseid hagisid suures mahus. Seega on hageja (ja hageja lepinguline esindaja) ka hästi teadlikud sellest, millised asjaolud tuleb tarbijakrediidi lepingust tuleneva nõude korral hagis esile tuua ja tõendada. Puudustega hagi esitamine on seega hageja enda valik. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on põhjendatud õigusabikulu hagile kulunud aeg tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta (2 h × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks seega kokku 445 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu.

8.3.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 19.11.2024 esitatud hagi hind oli 791,77 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 216,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 0,63 eurot ja viivisenõude põhivõlalt alates 15.03.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 24,18 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi summas 241,70 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (791,77 eurot) 30,53%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 30,53% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 69,47% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 30,53% hageja põhjendatud menetluskuludest (445 eurot), millele vastab summa 135,86 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

6

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

8.4.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja