lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-92/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-92/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1055
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-92

Haldusasi

A. R. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja — A. R. Eeldatav vastustaja — Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Kaebus tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. R. on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt keelati alates 01.10.2017 Tallinna Vanglas ära suitsetamine. Kaebaja leiab, et suitsetamiskeeld rikub tema õigust vabale tahtele. Vangla ei pakkunud abi kaebajal tekkinud võõrutusnähtude leevendamiseks. Kaebaja on pidevalt närviline ja ärritunud. Kahjusummaks peab kaebaja 1000 eurot.
2.Kaebaja on pöördunud samasisulise kahju hüvitamise taotlusega vangla poole, kuid vangla on taotluse 29.01.2018 vastusega nr 5-37/17/153-2 rahuldamata jätnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 21 alusel kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise või tervise kahjustamise korral. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad RVastS § 7 lg 1 kohaselt olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine;

3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Juhul, kui vähemalt üks RVastS § 7 lg 1 eeldusest on täitmata, ei kuulu hüvitamiskaebus rahuldamisele. Praegusel juhul on kaebuses leitud, et vangla on suitsetamisekeeluga põhjustanud kaebajale võõrutusnähtude näol kannatusi, mis võiksid olla väärt rahalist hüvitamist.

5.Leian, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna ei ole täidetud selle rahuldamise eeldused, eeskätt toimingu õigusvastasus ja isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. 5.1 Suitsetamiskeeldu vanglas kohaldatakse alates 01.10.2017, mil jõustus justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) uus redaktsioon, mille kohaselt kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada (VSkE § 641 p 31). Vanglal ei ole mistahes õigust anda kinnipeetavale keelatud esemeid. Tallinna Vangla kodukorra p 2.3 järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Seega on Tallinna Vangla kaebajal suitsetamist mittevõimaldades juhindunud kehtivatest õigusaktidest ning vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Vastavat asjaolu on vangla selgitanud ka 29.01.2018 vastuses kahju hüvitamise taotlusele. 5.2 Käesolevas asjas ei esine ka sellist isiku subjektiivsete õiguste rikkumist, mis oleks aluseks kaebuses nõutud rahalise hüvitise väljamõistmisele. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsisemate riivete korral (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-9-17, p 13 ja 3-3-1-43-11, p 18). Leian, et kinnipeetavate suitsetamiskeelu näol ei ole tegemist niivõrd olulise põhiõiguse riivega, mille puhul tuleks rakendada RVastS § 9 sätestatud kahju rahalist hüvitamist. Suitsetamiskeeluga on küll piiratud kinnipeetava üldist vabadusõigust (õigust vabale eneseteostamisele), kuid vabadusõiguse kontekstis ei ole suitsetamise näol tegemist sellise hüve ja väärtusega, mida peaks tingimata saama vanglakaristuse kandmise ajal teostada. Tegemist ei ole eluks vajaliku ega vältimatu tegevusega, mille mittevõimaldamine tooks isikule kaasa pöördumatu kahju tekkimise. Vangistus seisnebki isikule erinevate piirangute seadmises ja kindlale režiimile allutamises ning just see moodustabki vangistuse sisu. Õigusvastaseks ei saa ka pidada seda kui riik vangistuse sisuks olevate piirangute kogumit aja jooksul muudab. Kinni peetaval isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema vangistus viidaks tervikuna täide tingimustes, mis olid tema vangistusse paigutamisel. 5.3 Vangla kodukorra p 2.3 seletuskirja kohaselt on vanglas suitsetamise keelamise eesmärkideks tervise kaitse, vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine ja vabanemine sõltuvusest. Ma ei näe tervisekaitse kontekstis seda, et vanglas suitsetamise keelamisega kaebajale kaasnenud võimalikud võõrutusnähud oleksid sedavõrd intensiivsed, et ületaksid suitsetamise mittevõimaldamisega paratamatult kaasnevad mõõdukad kannatused, valu või üleelamised. Kaebuse kohaselt on suitsetamiskeeld põhjustanud isikule kannatusi ning kaebaja on peale suitsetamise keelamist närviline. Samas märgib kaebaja, et ta on terve inimene ja tema tervislik seisund on kõige paremas korras. Pole kahtlust, et suitsetamisega harjunud inimesele tähendab suitsetamise võimaluse äravõtmine teatavaid ebameeldivusi. Tegemist saab siiski olla ajutiste mööduvate kõrvalnähtudega. Liiatigi toob suitsetamisest loobumine inimesele pigem kasu, kuna üldteada on, et suitsetamine kahjustab tervist. Kaebuses ei ole viidatud, et kaebaja oleks suitsetamise võimaluse puudumisest tingitud tõsiste tervisehädadega pöördunud vangla arsti poole ja et talle oleks arst määranud mingisugust ravi või leevendusmeetmeid. Kaebaja küll väidab kaebuses, et vangla ei olla talle pakkunud mingit abi, et lihtsustada suitsetamisest loobumist, samas ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks sellist abi vanglalt ka taotlenud. Kaebuse esitaja poolt 27.11.2017 vanglale esitatud

taotlus sisaldab üksnes rahalise hüvitise nõuet ning kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses viidanud, et ta oleks varasemalt vanglale sellekohaseid taotlusi esitanud.

6.Alates 01.01.2018 jõustus HKMS § 121 lg 2 p 21, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse ilma kaebust menetlusse võtmata juhul, kui kaebaja kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega, seega peab kohus kaebuse tagastamisel põhjendama mõlema asjaolu samaaegset esinemist. Seega tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kuivõrd toimiku materjalide pinnalt ei saa pidada esitatud kaebust edukaks, samuti tuleb kaebusega kaitstavate õiguste riivet pidada väheintensiivseks.
7.Lisaks viitan, et pole teada, kas kaebaja on ära kasutanud kõik esmased õiguskaitsevahendid. Sellepärast selgitan, et kui kaebaja soovib kaitsta enda õigusi, tuleb tal esmalt pöörduda vangla poole taotlusega, et talle võimaldataks vanglas suitsetada ning et talle väljastatakse suitsetatavaid tubakatooteid ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Kui vangla keeldub kaebajale suitsetamise võimaldamisest ja suitsu väljastamisest, tuleb tal esitada vangla keelduva tegevuse peale vaie ja nõuda vangla kohustamist võimaldada suitsetamist ja väljastada sigaretid. Samuti tuleb kaebajal vaidemenetluses taotleda Tallinna Vangla kodukorra nende punktide tühistamist, mis keelavad vanglas suitsetamise. Kui vai(d)e(d) jäetakse rahuldamata, on kaebajal õigus pöörduda halduskohtu poole taotlusega kohustada vanglat kaebajale tagama suitsetamise võimalus ja väljastada kaebajale sigaretid ning tühistada vangla kodukorra vaidlusalused punktid. Selle vaidluse raames saab kohus hinnata, kas justiitsministri määruse nr 21 asjassepuutuvad sätted on põhiseaduspärased ning kas vangla kodukorra punktid, mis keelavad suitsetamise, on õiguspärased.
8.Riigilõivu asjas tasutud ei ole. Selle asemel on kaebaja esitanud kohtule menetlusabi taotluse kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Selle taotluse ja ka muud menetluslikud taotlused jätab kohus kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium