Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
09.02.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2309
Haldusasi
H.A. kaebus Maanteeameti 18.10.2017 juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 28-7/17-00619/922 tühistamise nõudes.
Menetlusvorm
Kirjalik
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: H.A. Vastustaja: Maanteeamet Volitatud esindaja: Kätlin Stikkermann
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
29.12.2015 esitas H.A. Maanteeameti liiklusregistri Tallinna teenindusbüroole taotluse välisriigi, s.o Nigeeria juhiloa nr XXXXXXXX, vahetamiseks. 17.01.2017 väljastas Tallinna büroo kaebajale Eesti juhiloa nr XXXXXXXX. Eesti juhiloa kättesaamisel loovutas kaebaja ühtlasi enda Nigeeria juhiloa nr XXXXXXXX Tal xxxxxxxxxx linna büroole.
19.09.2017 arhiivi järelkontrolli käigus selgus, et kontrolli läbiviimisel tuvastatud võltsingutunnustega juhilubade hulka kuulus ka kaebaja Nigeeria juhiluba nr XXXXXXXX. Dokumendi uurimise aktis nr 2017/95 (juurdepääsu piiranguga) on jõutud otsusele, et uurimiseks esitatud dokument on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik- täielik võltsing. Aktile on lisatud ka võltsitud juhiloa fotod. Dokumendil on kaebuse esitaja nimi märgitud järgnevalt: A. H. O. Kaebuse esitaja ise märgib Maanteeametile esitatud avalduses ja vaides ning kohtule esitatud kaebuses oma eesnimeks H. ja perekonnanimeks A. (kolmandat nime ei märgi). 18.10.2017 otsusega nr 28-7/17-00619/922 tunnistas Maanteeamet kaebajale väljastatud Eesti juhiloa nr XXXXXXXX ja juhtimisõiguse kehtetuks. 18.10.2017 esitas kaebaja juhiloa kehtetuks tunnistamise otsusele vaide, mille kohaselt ei nõustu kaebaja väitega, et tema juhiluba on võltsitud. 23.10.2017 vaideotsusega jättis Maanteeamet kaebaja vaide rahuldamata. H.A. vaidlustas Maanteeameti 18.10.2017 juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 28-7/17-00619/922 halduskohtus.
Kaebuse esitaja: Kaebaja vaidlustab halduskohtus Maanteeameti otsuse, kuna ei ole nõus asjaoluga, et Nigeeria juhiluba oli võltsitud. Kaebaja keeldub nõustumast sellega, et esitatud Nigeeria juhiluba oli võltsitud ning selline süüdistus kujutab endast tema laimamist. Kaebaja selgitab, et tema Nigeeria juhiluba väljastati esimest korda 2003. aastal, kui ta elas veel Nigeerias. Iga kord, kui ta juhiluba aegub, saadab ta selle tavaliselt uuendamiseks tagasi Nigeeriasse. Kaebajale väljastatud juhiluba aegus juba 2014. aastal ja seega saatis ta selle uuendamiseks Nigeeriasse. Kaebaja läks ARK-i küsima, kas ta saab esitada eksami jaoks oma uue juhiloa, kui see kohale jõuab või milline on kord Eestis juhiloa saamiseks. Leti taga olev ARK-i töötaja käskis tuua aegunud juhiloa, kuna see sobivat, et ennast eksamile kirja panna. Töötaja ütles, et ta helistaks Nigeeriasse ja paluks selle tagasi saata, mida kaebaja kohe ka tegi. Mõni nädal hiljem viis kaebaja aegunud juhiloa ARK-i. Kaebaja andis selle ARK-i töötajatele ning nad lasid temal ja ta pojal seal peaaegu kaks tundi oodata. Nad ütlesid, et kinnitasid/kontrollisid seda enne, kui otsustasid, kas võib lubada ta eksamile kirja panna. Lõpuks nad ütlesid kaebajale, et kõik on korras ning et ta saab end eksamile kirja panna, mida ta ka tegi. Paar kuud hiljem õnnestus kaebajal eksam ära teha ja ta sai Eestis oma juhiloa kätte. Kaebuse esitaja märgib, et vaidleb kindlalt Maanteeameti otsusele vastu ning soovib, et temale tagastataks Eesti juhiluba, sest ta sai selle seaduslike ja õigete kanalite kaudu. Vastustaja: Faktilised asjaolud 29.12.2015 esitas kaebaja liiklusregistri Tallinna teenindusbüroole taotluse välisriigi, s.o Nigeeria juhiloa nr XXXXXXXX, vahetuseks. Kaebuses toodud väide, et isikul õnnetus Eesti juhiloa saamiseks nõutavad eksamid sooritada paari kuuga ei vasta tõele, kuna tegelikult kulus isikul Eesti juhiloa saamiseks üle ühe aasta ning selle aja jooksul sooritas ta teoorieksami pärast ühte ebaõnnestunud katset ja sõidueksami alles pärast viiendat ebaõnnestunud katset. 17.01.2017 väljastas Tallinna büroo kaebajale Eesti juhiloa nr XXXXXXXX, mille kättesaamisel loovutas kaebaja ühtlasi enda Nigeeria juhiloa nr XXXXXXXX Tallinna büroole. 2017 septembris teostati Tallinna büroos juhilubade arhiivi järelkontrolli, mille eesmärgiks oli tuvastada, kas arhiivis leidub võltsitud juhilube, mis on vahetatud Eesti juhilubade vastu. Neljal päeval kontrolliti koostöös Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) dokumendiekspertidega kokku 536 kolmanda riigi juhiluba (2016 arhiivist 468 juhiluba ja 2017 esimese kahe kuu arhiivist 68 juhiluba) ning avastati
9 võltsitud juhiluba. 19.09.2017 selgus, et kõnealuste võltsitud juhilubade hulka kuulus ka kaebaja Nigeeria juhiluba nr XXXXXXXX. 29.09.2017 kirjaga nr 8-6/154-1 (lisa 1) PPA edastas Maanteeametile mh kaebaja Nigeeria juhiluba nr XXXXXXXX puudutava allkirjastatud dokumendi- uurimise akti nr 2017/95 (juurdepääsu piiranguga lisa 2), milles on jõutud järgmisele otsusele: „Uurimiseks esitatud dokument on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik – täielik võltsing“. Dokumendi uurimise aktis on kirjeldatud ka dokumendil tuvastatud võltsimistunnuseid ning samuti lisatud võltsimistunnuseid ilmestavad võrdlevad fotod Tallinna büroole esitatud dokumendist ja dokumendi andmebaasis olevast näidisdokumendist. 29.09.2017 kirjaga nr 28-7/17-00619/749 teavitas Maanteeamet kaebajat dokumendi uurimise akti nr 2017/95 otsusest ning selgitas, et valeandmete esitamise või pettuse teel saadud juhiluba tunnistatakse kehtetuks. Ühtlasi võimaldati kaebajale anda Nigeeria juhiloa nr XXXXXXXX vahetamisega seotud asjaolude kohta kirjalik seletus. 18.10.2017 esitas kaebaja Tallinna büroos oma seletuse (lisa 3), milles kirjeldas Nigeeria juhiloa vahetamise protsessi ning tõi välja asjaolu, et sooritas Eesti juhiloa saamiseks ka liiklusteooria- ja sõidueksami. 18.10.2017 otsusega nr 28-7/17-00619/922 tunnistas Maanteeamet kaebajale väljastatud Eesti juhiloa nr XXXXXXXX ja juhtimisõiguse kehtetuks. 18.10.2017 esitas kaebaja juhiloa kehtetuks tunnistamise otsusele vaide (lisa 4), mille kohaselt ei nõustu kaebaja väitega, et tema juhiluba on võltsitud. 23.10.2017 vaideotsusega jättis Maanteeamet kaebaja vaide rahuldamata. Maanteeametile teadaolevalt on tänaseks PPA saanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt (EKEI) ka kaebaja juhiloa võltsituse osas täiendava ekspertiisi tulemuse, mis ei erine esialgsest PPA poolt teostatud ekspertiisist (dokumendi uurimise akti nr 2017/95) ning kaebaja suhtes on võltsitud dokumendi kasutamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks alustatud kriminaalmenetlust Karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 tunnustel (lisa 5). Õiguslikud põhjendused Liiklusseadus (LS) § 98 lg 6 p 3 kohaselt tunnistatakse juhiluba kehtetuks, kui isik on juhiloa taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud juhiloa pettuse teel. Samasuguse reegli sätestab seadus ka juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamisele. Nimelt LS § 126 lg 1 kohaselt tunnistatakse mootorsõiduki juhtimisõigus kehtetuks, kui isik on juhtimisõiguse saanud pettuse teel või kui talle on juhiluba välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Kuivõrd PPA dokumendi uurimise akti nr 2017/95 kohaselt oli kaebaja välisriigi juhiluba võltsitud, siis järelikult oli kaebaja saanud Eesti juhiloa üheaegselt nii pettuse kui ka valeandmeid sisaldava dokumendi alusel ning Maanteeametil ei olnud teist võimalust kui kaebaja juhiluba ja juhtimisõigus kehtetuks tunnistada. Nimelt on LS § 98 lg 6 p 3 ja § 126 lg 1 oma sisult imperatiivsed normid ning seadusandja ei ole jätnud Maanteeametile kaalutlusõigust otsustamaks, kas tunnistada isiku juhiluba ja juhtimisõigus pettuse või valeandmete esitamise avastamisel kehtetuks või mitte. Vastavad normid on sätestatud liiklusohutuslikel kaalutlusel ja kaitsevad seega teiste isikute elu, tervist ning vara. Isikud, kelle puhul Maanteeamet ei ole saanud veenduda, et nende teadmised ja oskused vastavad juhi kvalifikatsiooninõuetele, ei tohi Eestis juhtimisõigust ja juhiluba omada. Välisriigi juhiloa vahetamise kord on Liiklusseaduse kohaselt võrreldes esmase juhiloa taotlusega lihtsustatud protsess, mille käigus sooritatavatel eksamitel kontrollitakse isiku teadmisi ja oskusi vähemal määral. Kuivõrd kaebajale on Eesti juhiluba väljastatud võltsitud välisriigi juhiloa alusel, ei ole täidetud eeldused Eestis juhtimisõiguse saamiseks – Maanteeamet ei ole veendunud, et kaebaja on välisriigis läbinud nõuetekohase mootorsõiduki juhi ettevalmistuse ning saanud vastavat ettevalmistust kinnitava juhiloa ning samuti ei ole kaebaja läbinud Eestis mootorsõiduki juhi ettevalmistust autokoolis ega nõutavas mahus eksameid. Seetõttu tuli avalikust huvist (liiklusohutus) kantuna kaebajale väljastatud Eesti juhiluba kehtetuks tunnistada. Seejuures ei ole Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p-ide 5 ja 6 kohaselt tarvilik arvestada haldusakti andmisest möödunud ajaga ja usaldusega, et haldusakt jääb kehtima, kuivõrd haldusakt on antud kaebaja esitatud valeandmete tulemusena. Maanteeamet on seisukohal, et kaebaja juhiloa kehtetuks tunnistamine on materiaalselt ja formaalselt (menetlus- ja vorminõuete rikkumised puuduvad) õiguspärane.
Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas Maanteeameti 18.10.2017 juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks tunnistamise otsus nr 28-7/17-00619/922 on õiguspärane. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustajaga, et temale Nigeerias väljastatud juhiluba nr XXXXXXXX on võltsitud. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas liiklusregistri Tallinna teenindusbüroole taotluse temale Nigeerias välja antud juhiloa nr XXXXXXXX vahetamiseks. Tallinna büroo väljastas kaebajale Eesti juhiloa nr XXXXXXXX. Eesti juhiloa kättesaamisel kaebaja andis ära Nigeeria juhiloa nr XXXXXXXX Tallinna büroole. 2017. aasta septembris teostati Tallinna büroos juhilubade arhiivi järelkontrolli, mille eesmärgiks oli tuvastada, kas arhiivis leidub võltsitud juhilube, mis on vahetatud Eesti juhilubade vastu. Kontrolli käigus selgus, et tuvastatud võltsitud juhilubade hulka kuulus ka kaebaja Nigeerias välja antud juhiluba nr XXXXXXXX. Kohtule on esitatud Maanteeameti Tallinna büroo dokumendieksperdi poolt koostatud dokumendi uurimise akt nr 2017/95 Nigeerias A. H. O. ́le välja antud juhiloa nr XXXXXXXX kohta (menetlusdokument on juurdepääsu piiranguga). Nimetatud dokumendi võltsituse kohta on andnud oma arvamuse kaks dokumendieksperti. Dokumendile on lisatud ka värvilised fotokoopiad. Dokumendieksperdid tuvastasid, et neile uurimiseks esitatud dokument (Nigeerias A. H. O. nimele välja antud juhiluba nr XXXXXXXX) on võltsitud dokument ning selle jaotuse liik- täielik võltsing. Politsei-ja Piirivalveamet (PPA) on saanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt (EKEI) kaebaja juhiloa võltsituse osas täiendava ekspertiisi tulemuse, mis ei erine esialgsest PPA teostatud ekspertiisist (dokumendi uurimise akt nr 2017/95). Kohtul puudub alus kahelda ekspertide pädevuses ja nende läbi viidud ekspertiiside tulemustes, mis kinnitasid, et kaebuse esitaja Nigeeria juhiluba nr XXXXXXXX on võltsitud. Kaebuse esitaja suhtes on võltsitud dokumendi kasutamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks alustatud kriminaalmenetlust Karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 tunnustel. Liiklusseadus (LS) § 98 lg 6 p 3 sätestab, et juhiluba tunnistatakse kehtetuks, kui isik on juhiloa taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud juhiloa pettuse teel. LS § 126 lg 1 kohaselt tunnistatakse mootorsõiduki juhtimisõigus kehtetuks, kui isik on juhtimisõiguse saanud pettuse teel või kui talle on juhiluba välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd PPA dokumendi uurimise akti nr 2017/95 kohaselt oli kaebajale välisriigis väljastatud juhiluba võltsitud, siis järelikult oli kaebaja saanud Eesti juhiloa üheaegselt nii pettuse kui ka valeandmeid sisaldava dokumendi alusel ning Maanteeametil ei olnud teist võimalust, kui kaebaja juhiluba ja juhtimisõigus kehtetuks tunnistada. Kohus märgib, et sellisel juhul seadus kaalumist ei võimalda. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et LS § 98 lg 6 p 3 ja § 126 lg 1 oma sisult on imperatiivsed normid ning seadusandja ei ole jätnud Maanteeametile kaalutlusõigust otsustamaks, kas tunnistada isiku juhiluba ja juhtimisõigus pettuse või valeandmete esitamise avastamisel kehtetuks või mitte. Kõnealused õigusnormid on sätestatud liiklusohutuse kaalutlusel ja kaitsevad seega teiste
isikute elu, tervist ning vara. Eestis ei tohi juhtimisõigust ja juhiluba omada isikud, kes on juhtimisõiguse saanud pettuse teel või kui juhiluba on neile välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Kaebajal ei saa olla mingit õiguspärast ootust, et Eestis väljastatud juhiluba, mille aluseks oli Nigeerias välja antud võltsitud juhiluba (juhilubade vahetamine), jääb kehtima. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud, et tal on võltsitud Nigeeria juhiluba. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, ei muudaks see sisuliselt midagi, kuna spetsialistid on üheselt tuvastanud, et kaebajale Nigeerias väljastatud juhiluba on täielik võltsing. Vastustaja märgib, et Maanteeamet ei ole veendunud, et kaebaja oleks välisriigis (Nigeerias) läbinud nõuetekohase mootorsõiduki juhi ettevalmistuse ning saanud vastavat ettevalmistust kinnitava juhiloa. Maanteeamet on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole läbinud Eestis nõuetekohast mootorsõiduki juhi ettevalmistust autokoolis ega teinud nõutavas mahus eksameid. Kohtu hinnangul on vastustaja jõudnud õigele järeldusele, et avalikust huvist (liiklusohutus, sh liiklejate turvalisus) kantuna tuli kaebajale väljastatud Eesti juhiluba kehtetuks tunnistada, kuivõrd see on välja antud kaebaja esitatud valeandmete tulemusena (võltsitud Nigeeria juhiluba). Kohus eeltoodut kokku võttes asub seisukohale, et puudub alus kaevatava haldusakti tühistamiseks. Kohus hindab vaidlustatud juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 28-7/1700619/922 nii materiaalselt kui formaalselt õiguspäraseks, haldusakt oma sisult on selge ja arusaadav ning kaalutlusvigadeta. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.