H. L kaebus AS Ühisteenused 10.08.2017 viivistasu otsuse nr 0222001757 ja Tallinna Transpordiameti 04.09.2017 käskkirja nr 141279 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – H. L; esindajad Vastustajad – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Alger Räpp ja Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada AS Ühisteenused 10.08.2017 viivistasu otsus nr 0222001757 ning Tallinna Transpordiameti 04.09.2017 käskkiri nr 141279;
2.Mõista AS-lt Ühisteenused menetluskuluna kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 01.02.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Ühisteenused koostas 10.08.2017 H. L suhtes viivistasu otsuse nr 0222001757, millest nähtub, et 10.08.2017 kell 12.15 oli sõiduki Toyota (registreerimismärk 718BAR) parkimise eest aadressil Falgi tee vastav parkimistasu maksmata. Viivistasu määrati summas 31 eurot.
2.H. L esitas eelnevalt nimetatud 10.08.2017 viivistasu otsuse peale vaide. Tallinna Transpordiameti 04.09.2017 käskkirjaga nr 141279 jäeti see rahuldamata.
3.H. L esitas 04.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 10.08.2017 viivistasu otsuse nr 0222001757 ja Tallinna Transpordiameti 04.09.2017 käskkirja nr 141279 tühistamiseks. Koos kaebusega oli esitatud ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, et viivistasu otsuse alusel ei saaks täitemenetlust algatada.
4.Tallinna Halduskohtu 05.10.2017 määrusega jäeti H. L kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta (tl 18).
5.H. L vastas kohtumäärusele 20.10.2017, teatades, et loobub esialgse õiguskaitse taotlusest. Kaebuselt tasuti 15 euro suurune riigilõiv.
6.Tallinna Halduskohtu 24.10.2017 määrusega jäeti H. L esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata ja võeti kaebus menetlusse (tl 24). Tallinna linn ja AS Ühisteenused vastasid kaebusele 24.11.2017.
7.Tallinna Halduskohtu 14.12.2017 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 40).
8.Tallinna Halduskohtu 30.01.2018 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ja määrati kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise uueks ajaks 01.02.2018 kell 16.00.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja ei nõustu AS Ühisteenused 10.08.2017 viivistasu otsusega nr 0222001757 ja Tallinna Transpordiameti 04.09.2017 käskkirjaga nr 141279 ja palub need tühistada.
10.Kaebaja selgitab, et tema elukaaslane S V pidi osalema sellele päeval koolitusel, mis viidi läbi Tallinnas Toompea tn 1 asuvas hoones ja algas kell 11:00. S. Vil oli kaasas sularaha, umbes 56 eurot, millest 50 oli paberrahas (kaks kahekümne- ja üks kümne-eurone rahatäht). Eelmisel õhtul internetis saadaoleva info kohaselt oli sihtkohale kõige lähemas automaadis lisaks müntidele võimalik tasuda ka paberrahaga, 10- ja 20- euroste kupüüridega. Automaadi juures selgus, et 20-eurost ei saa sisestada, pildil oli vaid 10-eurone rahatäht, see sai autost asemele toodud, aga ka seda sisestada automaati ei õnnestunud, kuigi rahatäht oli sirge, automaat lihtsalt ei võtnud seda vastu. Sisestatud sai siis kõik mündid, mis kaasas olid ja tulemuseks väljastas automaat parkimiskviitungi, millel oli märgitud parkimise lõpuajaks 11:57. Kuivõrd eelinfo põhjal S. V teadis, et kella 12:00 ajal algab koolitusel paarikümneminutine kohvipaus ja koolitus oli kohe algamas, ruttas ta sinna. Ruumis laenas S. V kolleegidelt münte, et vaheajal uuesti parkida. Kohvipaus algas umbes 12:10, automaadi juurde minnes sisestas S. V sellesse mündid, saades kviitungi vastu, selle järgi oli parkimise eest tasutud piisava ajavaruga, et koolituse lõpul auto võtta muretult. Kahjuks leidis S. V auto juurde minnes, et juba oli trahvikviitung auto vihmatsensori vahele pandud märkega, et parkimise eest on tasumata. Reaalselt ei olnud parkimise eest tasumata, vaid tasutud aja ja uuesti tasutud ajavahemikku oli jäänud umbes 15 minutit, mis reeglina on tasustamisele mittekuuluv ajavahemik.
11.Kaebaja esitas vaide Tallinna Transpordiametile, kelle 04.09.2017 käskkirjaga nr 141279 jäeti see rahuldamata. Tallinna Transpordiameti Linnatranspordi osakonna vaidemenetluse peaspetsialist avaldas, et parkimiseks kasutatud Tallinnas Falgi teel asuv automaat võtab vastu ainult münte ja vaie ei kuulu rahuldamisele. See seisukoht on väär, kui lähtuda internetis avalikult kõigile avaldatud võimalusest seal parkimisautomaadis paberrahaga tasuda, lisaks veel sellest, mida parkimisautomaat endast visuaalselt kujutas (sobilik ava ja kehtiva 10-eurose pilt sellel). Lisaks on väär trahvikviitungil olev formuleering, et parkimise eest on maksmata. Makstud aeg oli trahvimise hetkeks vaid maksimaalselt 18 minuti jagu
ületatud, reeglina on 15 minutit tasuta, kui parkimisaeg on näha (mida see oli parkimiskviitungilt) ja paari minuti võrra võivad kellad olla ekslikud, seejuures ei ole ju isegi millegi muuga kui paberiga see trahvi tegemise aeg fikseeritud ja trahvisumma 31 eurot on ebaproportsionaalselt suur sunnitud rikkumise eest. S. V helistas ka automaadil olevale lühinumbrile, kust vastati, et nemad (GS4) vaid valvavad seda aparaati ega vastuta selle töökorrasoleku eest, otsigu sobiv number internetist ja helistagu sellele. Kuivõrd S. V oma ametimobiiliga ei kasuta internetti, siis kohapeal see võimalus puudus.
AS ÜHISTEENUSED SEISUKOHT
12.AS Ühisteenused on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab, et AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja V. G määras 10.08.2017 kell 12.15 viivistasu otsuse nr. 0222001757 põhjusel, et sõiduk Toyota reg märk 178BAR parkimisel aadressil Falgi tee oli parkimistasu maksmata. Samuti lähtudes linnatranspordi teenindaja poolt tehtud pildimaterjalist (fotod lisatud vastusele), parkimispiletit sõiduki armatuurlauale viivistasu otsuse koostamise hetkel asetatud ei olnud. Armatuurlauale oli asetatud kehtetu parkimispilet. Asjaolu, et parkija ei saanud paberkupüüridega parkimisautomaadis tasuda, ei ole viivistasu otsuse tühistamise aluseks. Faktiliselt on parkija saanud parkimispileti osta müntide eest ning lisaks tasus ta parkimisaja eest müntidega ka pärast viivistasu otsuse määramist. Seega oli ta teadlik, et parkimisaega oli võimalik tol hetkel juurde osta vaid müntide eest, mis ei anna alust viidata asjaolule, et parkimise eest ei olnud võimalik üldse tasuda. Seega on ekslik kaebuses toodud väide, et parkimise eest oli viivistasu otsuse teostamise hetkel tasutud. Asjaoludest lähtuvalt oli tasutud kella 11:57-ni. Alates 11:58 kuni kell 12:22 oli parkimistasu maksmata ning sellel ajavahemikul on teostatud ka viivistasu otsus liiklusseaduse § 187 lg 1 alustel.
TALLINNA LINNA SEISUKOHT
13.Tallinna linna hinnangul ei ole kaebus põhjendatud ning see tuleb rahuldamata jätta.
14.Vastustaja selgitab, et parkimisautomaadi pileti ostmisel lisandub automaatselt 15 minutit tasuta parkimisaega. Asjas puudub vaidlus, mille kohaselt sõidukile oli paigaldatud parkimisautomaadi pilet nr 017864. Parkimispileti eest oli tasutud 5 eurot, mis andis õiguse parkida Falgi teel 50 minutit ning millele lisandus 15 minutit LS § 187 lg 4 alusel. Sõidukile paigaldatud parkimisautomaadi pilet andis õiguse parkida Falgi teel 65 minutit alates kella 10:53 kuni 11:57. Seega oli parkimise eest tasutud kuni 11:57 ning pärast nimetatud kellaaega oli parkija kohustatud sõiduki parkimisel tasuma parkimistasu. Viivistasu otsus koostati kell 12:15 põhjusel, et parkimistasu oli sõiduki kontrollimise ajal tasumata. Teisi parkimispileteid, mille kaebaja esitas kohtule, sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse koostamise ajal sõidukile asetatud ei olnud. Seega oli viivistasu otsuse koostamine õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Parkija õigusi õiguspärase viivistasu otsusega koostamisega rikutud ei ole.
15.Mis puutub aga vaideotsuse tühistamisse, siis kaebaja ei ole toonud kaebuses esile ühtegi asjaolu, miks vaidemenetlus ja selle tulemina koostatud käskkiri tema õigusi rikub. Vaide rahuldamata jätmisel tugines menetleja sõidukist tehtud fotole, mille põhjal tuvastati sõidukile paigaldatud parkimispileti nr 017864 alusel parkimistasu maksmine kuni kella 11:57. Teisi tõendeid, et parkimistasu oli makstud ka pärast parkimispiletiga nr 017864 fikseeritud ja tõendatud parkimisaja lõppemist menetleja ei tuvastanud. Ka ei väitnud kaebaja vaides, et ta tasus pärast viivistasu otsuse määramist parkimise eest parkimispileti ostmisega. Juhul kui kaebaja oleks esitanud vaidemenetluses ka parkimispiletid, mida ta pärast ostis, oleks seda asjaolu kindlasti arvestatud ja kaalutud. Menetleja ei pidanud eeldama, et parkijal on veel teisi tõendeid (parkimispileteid), kui need, mida oli kogutud vaidemenetluse käigus.
16.Asjaolu, et parkija ei saanud eelnevalt veebist hangitud info põhjal paberkupüüridega maksta Falgi tee parkimisautomaadis, ei ole iseenesest viivistasu otsuse tühistamise aluseks. Faktiliselt sai parkija parkimispileti osta müntide eest ning lisaks tasus ta parkimisaja eest müntidega pärast viivistasu otsuse määramist. Seega oli tal võimalik müntide eest parkimisaega osta, küll mitte sellises mahus, kui ta algselt olevat soovinud 10 euro eest osta. Ekslik on kaebuses toodud väide, et parkimise eest oli viivistasu määramise ajal tasutud. Tasutud oli kuni kella 11:57, alates 11:58 kuni kella 12:22 oli parkimistasu maksmata ning sellel ajavahemikul, täpsemalt kell 12:15 koostati viivistasu otsus. Ekslik on ka väide, et pärast tasutud parkimisaja lõppemist kell 11:57, on õigus tasuta parkida 15 minutit.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud AS Ühisteenused 10.08.2017 viivistasu otsust nr 0222001757 ja Tallinna Transpordiameti 04.09.2017 käskkirja nr 141279 ning taotletud nende tühistamist. Tallinna Transpordiameti 04.09.2017 käskkirjaga jäeti viivistasu otsuse nr 0222001757 peale esitatud vaie rahuldamata, kuid kaebaja on pidanud ka vaideotsuse vaidlustamist tarvilikuks. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et põhivaidlus väljendub siiski viivistasu otsuse õiguspärasuse küsimuses, kuid selle kaebaja kasuks lahenemise korral võib õigusselguse huvides ühtlasi ka vaideotsuse tühistada. Viivistasu otsuse õiguspäraseks osutumise korral jääb aga vastupidisel eeldusel baseeruv vaideotsuse tühistamise nõue samuti rahuldamata ning taolisel juhul ei oleks seda vaja ka enam pikemalt põhjendada.
18.Vastavalt liiklusseaduse § 188 lg 1 p 1 teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse kui parkimistasu on maksmata või tasuti väiksema määra järgi. Liiklusseaduse § 188 esimese lõike punktide 2-4 kohaselt tehakse aga viivistasu määramise otsus sel juhul kui tasutud parkimisaega on ületatud (p 2), tasulise parkimise õigust andev dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud (p 3) või tasulise parkimise õigust andev dokument ei ole paigaldatud liiklusseaduse § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt (p 4). Vaidlustatud otsusest nr 0222001757 nähtub, et antud juhul määrati 31 euro suurune viivistasu liiklusseaduse § 188 esimese lõike esimese punkti alusel. Samas ei olnud kaebajal parkimistasu maksmata, vaid tasutud parkimisaega oli ületatud.
19.Kaebaja on toonud ühe argumendina välja ka eksitava informatsiooni tasumisvõimaluste kohta, millele vastustajad küll otseselt vastu ei vaidle, kuid ei pea seda kaebuse rahuldamist tingivaks asjaoluks, sest parkimisautomaadist oleks saanud pileti ka münte sisestades. Münte aga S. Vil sel hetkel piisavas koguses ei olnud. Samas oli koolitus algamas. Koolituse vaheajal on parkimise eest uuesti tasutud ning seda peale viivistasu otsuse koostamist. See omakorda viitab sellele, et pahatahtliku käitumisega tegemist ei olnud. Haldusorganil on vaidemenetluse raames võimalik ebasoodsate asjaolude kokkulangemise aspekti hinnata. Kaebuse menetlusse võtmise määruses tõstatatigi küsimus seonduvalt kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumiga ehk sellest kas vaide lahendamisel lähtutakse üksnes volikogu 20.12.2012 määruse nr 30 paragrahvi 13 lõike 1 punktides 1-5 kirjeldatu faktist või arvestatakse ka juhtumi iseärasusi. Seoses eelnimetatuga selgitas vastustaja, et kaebaja ei esitanud vaidemenetluses neid argumente ja tõendeid, mida ta kaebuses esitas ja et hilisemate parkimispiletite ostmisest informeerituse korral oleks võinud vaideotsus ka vastupidiseks osutuda. Samas on vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 78 võimalik vaide esitajalt täiendavaid selgitusi ning põhjendusi nõuda. Vastustaja ei ole seda vajalikuks pidanud. Seonduvalt vaide esitaja väitega, mille kohaselt parkimisautomaat paberraha vastu ei võtnud, on märgitud vaideotsuses üksnes seda, et automaat paberraha ei võta. Haldusasja materjalide juurde esitatud fotodelt nähtub siiski, et parkimisautomaadil sellist informatsiooni ei ole, küll aga on seal lause, mille kohaselt automaat paberraha ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmise määruses on eraldi osundatud kaebaja viitele tasumisvõimalusi puudutavast eksitavast informatsioonist ning küsitud, kelle vastutusalasse andmete (parkimisautomaadil olev informatsioon) korrektsuse tagamine
kuulub, kuid vastustajad ei ole selles osas midagi vastanud. Küll aga on konstateeritud, et parkimispiletit oli võimalik müntide eest soetada. Veel on vaideotsuses üsna põhjalikult selgitatud ning kirjeldatud, kuidas tasulisi parkimisalasid tähistatakse ja öeldud, et mootorsõiduki juht peab täitma hoolsuskohustust ning jälgima liikluskorraldusvahendeid. See on õige, kuid parkimiskontrolör peab samuti viivistasu otsuse koostamisel hoolas ning täpne olema. Antud juhul on määratud viivistasu ebaõigel õiguslikul alusel, vastavalt liiklusseaduse § 188 esimese lõike punktile 1, kuid nähtuvalt haldusasja materjalist ei olnud parkimistasu mitte maksmata, vaid tasutud parkimisaega oli ületatud (LS § 188 lg 1 p 2). Seega tuleb viivistasu otsus tühistada. AS Ühisteenused on märkinud kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses, et sõiduki armatuurlauale oli asetatud kehtetu parkimispilet. Nimetatud väide on ebaõige. Sellisel juhul oleks pidanud sõidukijuht pileti kehtetuks muutumise ära ootama ning tulema spetsiaalselt seda seejärel sõidukisse paigutama. Tegelikult asetati sõidukisse kehtiv pilet, kuid viivistasu otsuse koostamise hetkeks oli tasutud parkimisaega ületatud. Siinkohal tekib muidugi küsimus, et kas liiklusseaduse § 188 esimeses lõikes on vaja viivistasu määramise alustena parkimistasu maksmata jätmist või väiksema määra järgi tasumist ning tasutud parkimisaja ületamist eristada ja eraldi punktidena välja tuua, kuid see on teine teema.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend vastustajate kahjuks. Seega mõistab kohus AS-lt Ühisteenused kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud 15-euro suuruse riigilõivu. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu. Riigilõiv tuleb mõista välja AS-lt Ühisteenused, sest põhivaidlus väljendus viivistasu otsuse õiguspärasuse küsimuses ning vaideotsusena vaadeldav Tallinna Transpordiameti 04.09.2017 käskkiri nr 141279 on tühistatud pigem õigusselguse huvides.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.