lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2726/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2726/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1298
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2017, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-17-2726

Haldusasi

P. J kaebus Tallinna Vangla toimingu peale seoses kartserikambrisse nr 74 paigutamisega ning kambrisse nr 457 ümberpaigutamise kohustamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja kaebuses esitatud taotluste lahendamine

Resolutsioon

1.Tagastada P. J kaebus läbivaatamatult;
2.Lähtuvalt kaebuse tagastamisest jätta rahuldamata ka P. J esialgse õiguskaitse taotlus-, menetlusabi taotlusning riigi õigusabi saamise taotlus;
3.Edastada kohtumäärus kaebajale ja teadmiseks Tallinna Vanglale

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 1 ja menetlusabi taotluse- ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD

1.P. J esitas 12.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu peale seoses kartserikambrisse nr 74 paigutamisega ning kambrisse nr 457 ümberpaigutamise kohustamiseks. Koos kaebusega oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse kartserikaristuste täitmise peatamist, samuti riigilõivu tasumisest vabastamise- ja riigi õigusabi saamise taotlus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus küsis 12.12.2017 kohtunõudes Tallinna Vanglalt kas P. J on seoses kartserikaristuse kandmisega eelnevalt Tallinna Vangla poole pöördunud, kas pöördumistele on vastatud ja kas vanglale on vaie esitatud (tl 16).
3.Tallinna Vangla selgitas oma vastuses kohtunõudele, et P. J on Tallinna Vanglasse olnud paigutatud järgmistel aegadel: 25.02.2011 - 04.10.2016, 24.08. - 05.09.2017, 28.09. - 17.10.2017 ning alates 07.11.2017 ja et alates 07.11.2017 on P. J esitanud Tallinna Vanglale kokku neli pöördumist, kuid enne halduskohtu poole pöördumist kartserihoone kinnipidamistingimustega seonduvalt vanglale ühtegi pöördumist ega ka ühtegi vaiet esitatud ei ole. P. J on esitanud 13.12.2017 küll kahjunõude seoses kartserihoone tingimustega, kuid kahjunõude lahendamise tähtaeg on 13.02.2018. Vangla leiab, et üksnes õigusvastasuse tuvastamise taotlemine (vangla senise tegevuse õigusvastasuse tuvastamine) ei taga seda, et vanglal oleks edaspidi kohustus paigutada P. Jt mujale kartserikaristust kandma kui kartserihoonesse. Igal juhul ei ole tegemist kõige tõhusama õiguskaitsevahendiga. Käesoleval juhul oleks taotluse esitaja õigused efektiivsemalt kaitstud kohustamisnõude esitamisega (nt peatada kartserikaristuste täitmisele pööramine vms). Vangla tegevuse peale kohustamiskaebuse esitamisel on aga vangistusseaduse § 11 lõikest 5 tulenevalt kinnipeetaval kohtueelse menetluse läbimise kohustus. Käesoleval ajal taotluse esitaja vanglale ühtegi halduskohtule esitatud kaebusega seonduvat pöördumist (taotlust) esitanud ei ole, mistõttu ei saa toimuda ka vaidemenetlust. Kuna käesoleval juhul leidub taotluse esitaja õiguse kaitseks tõhusam vahend (kohustamisnõue), leiab Tallinna Vangla, et taotluse esitajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2.
4.Lisaks eeltoodule märgib vangla, et esialgset õiguskaitset ei saa taotleda haldusakti või toimingu suhtes, mis ei ole põhivaidluse esemeks. Kuna P. J on esitanud õigusvastasuse tuvastamise nõude, oleks käesoleva esialgse õiguskaitse rahuldamisel (taotluse esitaja paigutamisel tema poolt nimetatud kambrisse) kaitstud taotluse esitaja õigused suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus, mis ei ole aga lubatud ega esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk. Seega ei saa antud juhul taotluse esitaja poolt soovitud kujul esialgset õiguskaitset taotleda Tallinna Vangla kartserihoone kinnipidamistingimuste õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole ka põhjendatud. Kaebaja on Tallinna Vangla kartserihoone kambrisse 74 paigutatud alates 29.11.2017, kus ta kannab talle distsiplinaarkaristustena määratud kartserikaristusi. Perioodil 29.11.2017 – 31.12.2017 kannab P. J talle Viru Vangla 23.11.2017 käskkirjaga nr 6-3/1145-1 määratud distsiplinaarkaristusi. Taotluse esitaja suhtes on distsiplinaarkaristustena 14.12.2017 seisuga täitmisele pööramata Viru Vangla 05.12.2017 käskkirjaga nr 6-3/1184-1 määratud 5 ööpäeva pikkune kartserikaristus ja Tallinna Vangla 07.12.2017 käskkirjadega määratud kartserikaristused, kokku 28 ööpäeva. Seega eeldatavalt vabaneb P. J kartserist 02.02.2018. Taotluse esitaja ei ole vangla poole pöördunud taotlusega tema kartserikaristuste täitmisele pööramine peatada. P. J näol on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.P. J on soovinud vaidlustada Tallinna Vangla toiminguid seonduvalt tema paigutamisega kartserikambrisse nr 74, taotlenud vangla kohustamist kaebaja ümberpaigutamiseks kambrisse nr 457 ning esialgse õiguskaitse korras ka kartserikaristuste täitmise peatamist. Samas ei nähtu haldusasja materjalist seda, et kohustuslik kohtueelne menetlus oleks ettenähtud korras läbitud. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on 2(4)

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lõike 41 kohaselt tuleb vaie vangla direktori käskkirja peale esitada Justiitsministeeriumile.

6.Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebus tagastada, kui selle esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Halduskohtule saab kaebuse esitada vaid juhul, kui isik on eelnevalt esitanud vaide ning see on kas täielikult või osaliselt rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud või tagastatud. Käesoleval juhul ei nähtu, et P. J oleks vaide esitanud. Kaebuses on viidatud üksnes suulistele pöördumistele, millele ei ole väidetavalt küll reageeritud, kuid see ei ole samastatav vaide esitamisega. Kaebuses ei ole vaide esitamisele viidatud ning seda ei kinnita ka vastustaja 12.12.2017 kohtunõudele saadetud vastuses. Tallinna Vangla osundab eelnimetatud vastuse esimesel leheküljel üksnes neljale pöördumisele ajavahemikul 16.11.2017 kuni 13.12.2017. Need seonduvad ajalehe väljastamata jätmisega, selgitustaotlusega lamamisvõimaluse-, sooja veeja õigusaktide koopiate kohta, väljavõtte saamisega haigusloost ja analüüside tulemustest ning kahjunõudega. Seega on kaebaja pöördumisi registreeritud, kuid seejuures ei nähtu, et oleks taotletud teise kambrisse ümberpaigutamist või siis vaidlustatud näiteks distsiplinaarkaristusi. Seega on kaebus ennatlik ja tuleb tagastada. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et lähtuvalt HKMS § 43 lõikest 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras hiljem uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Vangla on tõlgendanud oma vastuses kaebust ja asunud muuhulgas seisukohale, et P. J on taotlenud lisaks ümberpaigutamise kohustamisele veel kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamist, kuid see ei ole siiski üheselt mõistetavalt selge. Kaebusest võib ka seda järeldada, et P. J vaidlustab vangla toimingut, mille tõttu ta väidetavalt õigusvastaste tingimustega kambrisse paigutati ning soovib seetõttu ümberpaigutamist kambrisse nr 457, kus on väidetavalt paremad tingimused. Selles mõttes tuleks kaebus käiguta jätta ning kaebajalt veel vastavaid täpsustusi küsida, kuid kokkuvõttes see kaebaja huve antud juhul siiski paremini tagada ei aitaks. Kartserikaristuse täitmise peatamise taotlust ei saaks esialgse õiguskaitse korras praegu nagunii rahuldada, sest vanglale ei ole vastavasisulist pöördumist tehtud ning distsiplinaarkaristuste osas ei ole ka vaiet esitatud. Pealegi on kaebaja seoses varasemate kinnipidamistingimuste võimaliku õigusvastasuse tuvastamisega kahju hüvitamise nõude tegelikult esitanud, mis oli aga vanglal kohtunõudele vastamise hetkeks veel lahendamata. Mis puutub aga kahju hüvitamise nõudesse, siis lähtuvalt vangistusseaduse § 11 lg 8 tuleb halduskohtusse pöördumiseks vangla keelduv vastus või vastuse andmise tähtaja möödumine eelnevalt ära oodata. Alles seejärel saab kohus tingimuste väidetava õigusvastasuse ning võimaliku hüvitise väljamõistmise küsimust hinnata. Koheselt ei ole võimalik halduskohtusse sellekohast kaebust esitada. Samas tuleb vastustajaga nõustuda, et antud olukorras kohalduks varasemate kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõude kui sellise puhul kaebeõiguse piirang, sest kaebajal oleks võimalik taotleda tõhusamate õiguskaitsevahendite kasutamist. Seega võib olla antud juhul tegemist ühes osas veel ka kaebuse tagastamise täiendava alusega vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 121 teise lõike punktidele 1 ja 2, kuid kokkuvõttes ei muuda see seisukohta sellest, et esialgu on tegemist ennatliku kaebusega.
8.Kaebaja on taotlenud esialgse õiguskaitse korras ka kartserikaristuste täitmise peatamist, kuid kaebuse tagastamisel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei saa rahuldada ka sama kaebusega seonduvat õiguskaitse taotlust, sest nimetatud õiguskaitse taotlus on kaebuse tagastamisega hõlmatud. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 2 võiks ajutise abinõuna esitada halduskohtule õiguskaitse taotluse ka vaidemenetluse ajal, kuid enne tuleb esitada vanglale või 3(4)

Justiitsministeeriumile vaie või siis kõigepealt vastavasisuline taotlus ja kui see rahuldamata jäetakse, siis selle pinnalt vastav vaie. Praegu ei nähtu haldusasja materjalist, et distsiplinaarkaristuste osas võiks olla tegemist käimasoleva vaidemenetlusega.

9.Kaebaja on soovinud ka riigilõivu tasumisest vabastamist ning taotlenud riigi õigusabi korras esindaja määramist, kuid halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohaldumisel, samuti sama seadustiku § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaldumisel, ei ole nendel taotlustel enam sisulist tähendust ja nad on kaebuse tagastamisega hõlmatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium