V.I (V.I) kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 64 1 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.
2.Viru Vangla direktor muutis 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra sätteid, mis reguleerisid suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud, ja muudeti punkti 4.4 nii, et jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid. Kodukorra muudatused jõustusid 1. oktoobril 2017.
3.Viru Vangla kinnipeetav V.I esitas 12. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse seoses 1. oktoobril 2017 jõustunud suitsetamise keeluga. Kaebaja esitas 20. ja 28. novembril ning 7. detsembril 2017 kohtule oma avalduste täiendused. Kaebaja hinnangul on suitsetamise keeld põhiseadusvastane. Kaebaja soovib vanglas suitsetada. Kaebaja esitas suitsetamise keeluga seoses vaide. Kaebaja taotles kohtult käskkirja nr 1-1/55 ning Viru Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 4.4 tühistamist ning suitsetamise võimaluse
3-17-2423 taastamist (vanglal korraldada sigarettide müük, väljastada kaebajale sigarette ja võimaldada igapäevaselt neid suitsetada, sh süütamisvahendit kasutada). Lisaks palus kaebaja kohustada Viru vanglat menetlema seaduslikult tema vaiet ja tühistama vangla sisekorraeeskirja vastavad punktid. Esialgse õiguskaitse korras taotles kaebaja käskkirja nr 11/55 peatamist ning luba soetada ja suitsetada sigarette.
KOHTU SEISUKOHT
I
4.Kaebaja on suitsetamise keeluga seoses esitanud Viru Vanglale vaide. Vangla jättis 27. novembri 2017. a kirjaga vaide käiguta ja andis kaebajale 10-päevase tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla tõi esile, et vaie on esitatud tähtaja rikkumisega ning kaebaja ei ole kinnitanud, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla jättis tema vaide käiguta. Kaebaja palus, et kohus teeks määruse, millega kohustaks vanglat tema vaiet seaduslikult menetlema. Kohus mõistab seda taotlust kohustamiskaebusena. Kohtu hinnangul on selline kohustamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 78 kohaselt tuleb vanglal anda kinnipeetavale võimalus kõrvaldada vaides esinevad puudused. Puuduseks on see, kui vaide esitamise 30-päevast tähtaega (HMS § 75) ei ole järgitud ega ole taotletud vaide esitamise tähtaja ennistamist. Puuduseks on ka see, kui vaide esitaja ei ole kinnitanud, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust (HMS § 76 lg 2 p 6). Kui vangla hinnangul esinesid kaebaja vaides eelkirjeldatud puudused, oli tal õigus ja kohustus jätta vaie käiguta ning anda kaebajale võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Vangla tegevus ei ole õigusvastane. Ilmselge perspektiivituse tõttu tagastab kohus kohustamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel.
5.Lisaks nõudis kaebaja, et kohus kohustaks vanglat kehtetuks tunnistama VSKE sätted, mis välistavad suitsetamise võimaluse vanglas. Kohus mõistab ka seda taotlust kohustamiskaebusena. Kohus selgitab, et vanglal ei ole õigust justiitsministri kehtestatud õigustloovat akti või selle osa kehtetuks tunnistada. Seega ei ole sellise nõude rahuldamine võimalik. Viru Vanglal on iseenesest õigus kehtetuks tunnistada oma kodukord või osa sellest. Praegusel juhul takistab vanglal aga kodukorra suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist VSKE muudatus, mis keelab vanglas suitsetatavad tubakatooted. Suitsetamist välistavate vangla kodukorra sätete kehtetuks tunnistamist saab kaebaja vaide läbivaatamisel kaaluda Justiitsministeerium (vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg 41 esimene lause). Justiitsministril on võimalik otsustada ka VSKE muutmise üle. Kohtule ei tulene aga ühestki õigusaktist õigust kohustada vaiet läbivaatavat haldusorganit vaiet teatud kindlal viisil lahendama või justiitsministrit oma õigustloovaid akte muutma. Seega ei oleks võimalik ka Justiitsministeeriumi või justiitsministri vastu esitatud kohustamiskaebuse rahuldamine. Järelikult tuleb ka praeguses punktis käsitletud kohustamiskaebus ilmselge perspektiivituse tõttu HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. II
6.Kaebaja esitas kaebuses ka nõuded eesmärgiga saavutada õigus vanglas suitsetada. Et selline kaebus oleks lubatav, peab kaebajal olema läbitud VangS § 1 1 lg 5 järgi kohustuslik
3-17-2423 kohtueelne menetlus. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Praegusel juhul tuli kaebajal esitada vaie, taotledes Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud Viru Vangla kodukorra suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist. Vangla kodukord on üldkorraldus, st haldusakt (HMS § 51 lg 2 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7).
7.Kohus küsis 11. detsembril 2017 Viru Vanglalt andmeid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta. Viru Vangla esitas 18. detsembril 2017 kohtule kaebaja vaide nr 6-12/549-1 ja Viru Vangla 27. novembri 2017. a kirja „Vaides puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine“ nr 6-12/549-2. Viru Vangla 18. detsembri 2017. a vastusest ei nähtu, et kaebaja vaide suhtes oleks lõplik otsus tehtud (vaie tagastatud või osaliselt või täielikult rahuldamata jäetud). Samuti ei ole vangla ületanud vaide lahendamiseks VangS § 11 lg-s 7 ette nähtud 30-päevast tähtaega. Seega on kaebajal praeguse seisuga kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus Viru Vangla vastu esitatud kaebuse, mille eesmärgiks on saavutada õigus vanglas suitsetada.
8.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III
9.HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul saab kohus eeltoodud sätte alusel hinnata, kas kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske, ning sellise tagajärje puudumise korral saab kohus loobuda taotluse sisulisest lahendamisest. Seda arusaamist toetab kaudselt HKMS § 249 lg 3, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. See tähendab, et esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldusi. Sel juhul saab taotluse jätta läbi vaatamata ka siis, kui esialgse õiguskaitse vajadus puudus taotluse esitajal algusest peale.
10.Ka õiguskirjanduses leitakse, et sarnaselt kaebusega saab esialgse õiguskaitse taotluse puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, arvestada tuleb ka muude taotluse lubatavuse eeldustega. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja selle saab jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 686).
3-17-2423
11.Kaebaja selgitas, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob talle kaasa ebamõistlikud piirangud.
12.Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11. septembri 2017. a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 18. oktoobri 2017. a määrus kohtuasjas 3-171999, 8. novembri 2017. a määrus kohtuasjas 3-17-2008, 8. novembri 2017. a määrus kohtuasjas 3-17-2115).
13.Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017.a määrusega Tartu Halduskohtu määruse kohtuasjas 3-17-1449 ning 19.12.2017.a määrustega halduskohtu määrused kohtuasjades 317-2008 ja 3-17-2115. Ringkonnakohus leidis kohtuasjas 3-17-1449, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotluse esitaja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada. Kohtuasjades 3-17-2008 ja 3-17-2115 jäi ringkonnakohus samade seisukohtade juurde.
14.HKMS § 252 lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel halduskohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest. Kohus leiab määruse punktis 13 toodud põhjendustel, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. IV
15.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.