V.I kaebus ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a ja 7. veebruari 2018. a määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.I määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja V.I Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a ja 7. veebruari 2018. a määrused muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav esialgse õiguskaitse läbi vaatamata jätmise peale esitatud määruskaebuse osas (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7). Määruse peale, millega kaebaja jäeti riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel vabastamta, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 muudeti alates 1. oktoobrist 2017 vangla sisekorraeeskirja (VSkE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSkE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud. Viru Vangla direktor muutis 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra sätteid, mis reguleerisid suitsetamist vanglas. Kodukorra p 2.3. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. P 4.4. muudeti nii, et jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid. Kodukorra muudatused jõustusid 1. oktoobril 2017. V.I esitas 19. ja 22. novembril 2017 Viru Vanglale vaided, milles vaidlustas 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 kehtestatud suitsetamispiiranguid, taotledes luba suitsetada viis sigaretti päevas ja soetada vangla kaupluse vahendusel neli pakki sigarette iga poekorra ajal.
Viru Vangla andis 27. novembril 2017 V.I-le tähtaja vaides puuduste kõrvaldamiseks, kuna vaie ei olnud esitatud tähtaegselt ning vaides ei olnud kinnitatud seda, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
2.V.I esitas 12. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse seoses 1. oktoobril 2017 jõustunud suitsetamise keeluga. Kaebaja esitas 20. ja 28. novembril 2017 ning 7. detsembril 2017 kohtule oma avalduste täiendused. Kaebaja hinnangul on suitsetamise keeld põhiseadusvastane. Kaebaja soovib vanglas suitsetada. Kaebaja esitas suitsetamise keelule ka vaide. Kohtule esitatud kaebuses soovis kaebaja käskkirja nr 1-1/55 ning kodukorra p-de 2.3. ja 4.4. tühistamist ning suitsetamise võimaluse taastamist. Kaebaja palus ka kohustada Viru Vanglat tema esitatud vaiet menetlema ning tühistama kodukorra vastavad punktid. Esialgse õiguskaitse korras taotles kaebaja käskkirja nr 1-1/55 peatamist ning luba soetada ja suitsetada sigarette.
3.Tartu Halduskohus tagastas 19. detsembri 2017. a määrusega V.I kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotluses on puudusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada (resolutsiooni p 2). Määruses leiti järgnevat.
3.1.Halduskohus leidis, et kaebaja on esitanud kohustamisnõude, et vangla menetleks tema vaiet. Halduskohus leidis, et see nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 78 kohaselt tuleb vanglal anda kinnipeetavale võimalus kõrvaldada vaides esinevad puudused. Puuduseks on see, kui vaide esitamise 30-päevast tähtaega (HMS § 75) ei ole järgitud ega ole taotletud vaide esitamise tähtaja ennistamist. Puuduseks on ka see, kui vaide esitaja ei ole kinnitanud, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust (HMS § 76 lg 2 p 6). Kui vangla hinnangul esinesid vaides eelnevalt nimetatud puudused, tuli vaie jätta käiguta. Vangla tegevus ei olnud õigusvastane. Selle nõude osas tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
3.2.Selleks, et saada vangla suitsetada, peab kinnipeetav läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Vanglale esitatud vaie ei olnud halduskohtu määruse tegemise hetkeks saanud lõplikku otsust, samuti ei olnud möödas vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg. Halduskohus tagastas selle nõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
3.3.Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-17-1449, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotluse esitaja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ka võõrutusnähtude ilmnemine ei ole põhjuseks, miks suitsetamist peaks võimaldama. Halduskohus leidis, et seetõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 29. detsembril 2017 määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p-le 1, millega kaebus tagastati.
5.Tartu Halduskohus jättis 4. jaanuari 2018. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja.
6.V.I esitas 23. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale.
7.Tartu Halduskohus jättis 7. veebruari 2018. a määrusega rahuldamata V.I taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Enne 2018. a 1. jaanuari kehtinud riigilõivuseaduse § 60
lg 6 kohaselt tuli halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. V.I esitas menetlusabi taotluse 23. jaanuaril 2018. Seega tuleb hinnata tema kulusid ja sissetulekuid ajavahemikul 23. september 2017 kuni 22. jaanuar 2018. Sel ajavahemikul oli kaebaja sissetulek 622,58 eurot. Kinnipidamised vabanemis- ja nõuete fondi ning kulutused elektrile moodustasid 456,20 eurot. Muude vältimatute kulutuste katteks tuleb maha arvata 100 eurot. Seega moodustavad mahaarvatavad kulutused kokku 556,20 eurot. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 33,19 eurot, mida nõutav riigilõiv 15 eurot ei ületa. Kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole lubatav.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.V.I esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a määruse peale, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vangla kodukord on üldkorraldus, mida on võimalik vaidlustada ka 30-päevase kaebetähtaja möödumisel, kui selle mõju avaldus kaebajale hiljem. Kaebaja saab põhjendatult nõuda justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusvastasuse tõttu. Vanglas ei saa asjatundlikku ravi suitsetamisest loobumisest tingitud kõrvaltoimetest vabanemiseks. Kaebaja on pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole, aga ei ole sealt abi saanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine on kaebajale toonud kaasa ebamõistlikud piirangud ning ühtlasi ka vaimsed ja füüsilised piinad.
9.V.I esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 7. veebruari 2018. a määruse peale, millega kaebaja jäeti vabastamata riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja leiab, et halduskohus on eksinud tema maksevõime määramisel. Kaebaja viimase nelja kuu sissetulek oli 622,58 eurot. Sellest laekus kaebaja arvele 186,77 eurot. Ühe kuu keskmine on 46,69 eurot kaebaja arvele. Vältimatute kulude katteks tuleb maha arvata 25 eurot. Elektri eest läheb maha 10 kuni 20 eurot. Seega jääb järele 11,49 eurot. See on raha, mille eest kaebaja ostaks toiduaineid, kuna vangla toit ei ole kaloririkas. Kaebaja tuleks riigilõivu tasumisest vabastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust.
11.Tartu Ringkonnakohtu menetluses on kaebaja määruskaebus määrusele, millega kaebaja jäeti vabastamata riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel kaebuse tagastamise määrusele ning määrusele, millega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti läbi vaatamata.
12.Halduskohus ei ole eksinud kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel. Halduskohus lähtus menetlusabi taotluse lahendamisel kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud menetlusabi andmist reguleerinud sätetest. Alates 1. jaanuarist 2018 ei anta HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75% ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. HKMS § 1 lg 4 kohaselt tehakse halduskohtumenetluse toiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Menetlusabi taotluse esitas kaebaja 23. jaanuaril 2018. Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsuses nr 3-3-1-35-15 p-s 15 leiti, et kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, kui isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et
lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda seadustiku regulatsiooni muutmine seda, et menetlusabi andmise otsustamisel tuleb ilmtingimata kinnipeetava sissetulekutest maha arvata kuni 75% kuutasu alammäärast. Nii seaduse sõnastusest kui k a mõttest tuleneb, et protsendimäär võib olla ka väiksem. Kinnipeetavate puhul on paljud nende igapäevased vajadused tagatud ja rahuldatud, sh toitlustamine. Halduskohus on kaebaja sissetulekutest juba 100 eurot (5%) maha arvanud, eelduslikult on see summa läinud vangla kaupluses toiduainete ostmisele. Täiendavate mahaarvamiste tegemiseks ei ole vajadust.
13.Esialgse õiguskaitse läbivaatamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ning leiab, et esialgse õiguskaitse vajadus puudub põhjendustel, millele on viidanud halduskohus.
14.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jäävad V.I määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2017. a ja 7. veebruari 2018. a määrused muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.