Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2017, Tallinn Haldusasja number
3-17-2577
Haldusasi
A.S.i kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus.
Edasikaebamise kord
Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
27.11.2017 esitas A.S. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses Tallinna vanglas suitsetamise keelamisega. Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on võimaldada temal Tallinna vanglas suitsetada kuni kohtu otsuse välja kuulutamiseni. Lisaks esitas kaebaja ka taotluse tühistada Tallinna vangla direktori 26.04.2017 käskkiri nr 1-1/17/31, mis jõustus punktide 1.16-1.26 osas 01.10.2017. A.S. esitas 05.12.2017 taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 05.12.2017 kohtunõudega palus kohus Tallinna vanglal esitada seisukoha taotleja esialgse õiguskaitse taotlusele ning teavitada kohut, kas A.S. on seoses suitsetamise keelamisega esitanud vaide, millise lahenduse on vaidemenetlus saanud, sh esitada kohtule vaie ja vaidemenetluse materjali. Samuti palus kohus Tallinna vanglal esitada A.S.i viimase nelja kuu isikuarve konto väljavõtte. Tallinna vangla täitis kohtunõude 11.12.2017.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on
kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Käesoleval juhul nähtub Tallinna vangla poolt esitatud vastusest, et kaebaja ei ole vaiet esitatud ning vaidemenetlust ei toimu. Samuti ei ole kaebaja kohtule teavitanud, et ta oleks esitanud seoses suitsetamise keelamisega vaide või selles osas oleks vaidemenetlus lõppenud. Seega ei ole kaebaja veel läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus on esitatud ennatlikult. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik kaebusega halduskohtusse pöörduda pärast vaide lahendamist või kui see jäetakse tähtaegselt (30 päeva jooksul vaide esitamisest) lahendamata. Kohus märgib, et kaebuse esitaja ei ole seoses suitsemise keelamisega esitanud vaiet ning vaidemenetlust ei toimu. Seega kohtule esitatud kaebus tagastatakse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel puudus pooleliolev menetlus, s.o vaidemenetlus või kohtumenetlus, HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal õigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub ka vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebaja on taotlenud menetlusabi riigilõivude tasumisest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.