2-16-6105/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja esitamisel kuulub tasumisele kautsjon 450 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohtule 18.04.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt AS DnB NORD Banka (XXX), mis tegutses läbi AS DnB NORD Banka Eesti filiaali, registrikood 11181186, aadress Tartu mnt 10, 10145 Tallinn, kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmiti 10.11.2006 laenuleping nr 15/06H33. Laenulepingu kohaselt võimaldas võlausaldaja kostjale 1 ja kostjale 2 laenu summas 16 784 eurot. Kostja 1 ja kostja 2 laenulepingust tulenevate kohustute täitmise tagamiseks sõlmiti hüpoteegi seadmise leping, milline on registreeritud Tallinna notar Robert Kimmel’i ametitoimingute raamatu registri number 9938 all. AS DnB NORD Banka ja Bank DnB NORD A/S on 31.01.2008 sõlminud ettevõtte üleandmise 2(3)

2-16-6105 lepingu, mille kohaselt võttis Bank DnB NORD A/S kõik AS DnB NORD Banka Eesti filiaali poolt sõlmitud lepingud ja neist tulenevad õigused ja kohustused üle. Hageja (endise ärinimega AS DNB Liising) ja Bank DNB A/S on 01.09.2012 sõlminud ettevõtte üleandmise lepingu, mille kohaselt võttis hageja kõik Bank DNB A/S Eesti filiaali poolt sõlmitud lepingud ja neist tulenevad õigused ja kohustused üle. Kostja 1 ja kostja 2 jätsid laenulepingust tulenevaid kohustused (laenumaksete tasumine) kohaselt täitmata. Hageja saatis 06.07.2012 kostja 1 ja kostjale 2 teatised laenulepingu ülesütlemiseks. Mõlemad teatised on hagejale tagastatud teatiseid vastuvõtmata. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek summas 341 250 krooni, mille ekvivalent on 21 809,85 eurot, oli hagejal õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvel. Panditud kinnisasja võõrandamisest saadud rahasumma arvelt ei piisanud kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kinnisasja enampakkumisest saadud tulem 4 950 jagati järgmiselt: kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt täiteasjas 034/2012/2912 väljamõistetud lisatasu 178,20 eurot, täitekulud 7 eurot ja menetluse alustamise tasu 19,16 eurot; kohtutäitur Kristiina Feinmani täiteasja 034/2012/2912 nõuete katteks summas 4 745,65 eurot, millest hageja nõude katteks 4 271,56 eurot ning kohtutäituri põhitasu katteks 474,09 eurot. 18.04.2016 seisuga on hageja nõue solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 vastu kokku summas 12 641,36 eurot, s.o: laenu põhiosa summas 8 706,67 eurot; intress summas 167,86 eurot; viivis summas 3 870,46 eurot; kindlustusmaksete võlgnevus summas 51,52 eurot; teatiste saatmise tasu summas 29,35 eurot. Kostjatele on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 20.10.2016 nende elukohas elava isiku kaudu. Kostjatele oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostjad kohtule vastanud. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 ja 2, 174 lg 1 määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 650 eurot (riigilõiv) ja mõistab menetluskulud summas 650 eurot kostjatelt solidaarselt. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.