Muud

KOHTU SEISUKOHT

E.A. on taotlenud menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtule on esitatud E.A. vabakasutuskonto väljavõte perioodil 05.08.2017-04.12.2017. Konto algjäägiks on 0,0 eurot ning lõppjäägiks 1,10 eurot. Esitatud perioodi väljavõttest nähtub, et taotlejal on olnud sissetulekuid kokku 159,89 eurot ning väljaminekuid kokku 158,79 eurot. Taotlejal on kinnipeetav, kellel puuduvad regulaarsed sissetulekud. Kohus on seisukohal, et taotlejal puuduvad piisavad vahendid esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks. Kohus vabastab E.A. esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning tulevikus esitatav kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (HKMS § 252 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse võib kohtule esitada ka vaidemenetluse ajaks (HKMS § 249 lg 2). Käesoleval juhul on kaebaja esitanud Tallinna vanglale vaide. 07.12.2017 on Tallinna vangla määranud taotlejale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevaks ajaks ei ole vaidemenetlus lõppenud. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse rakendamise vajadust sellega, et suitsetamise keeld on piirang, mis ületab vangistusega paratamatult kaasnevate ebamugavuste taset. Halduskohtumenetluses kohaldatakse esialgset õiguskaitset muuhulgas selleks, et vältida taotleja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal, et vältida tagajärgi, millede kõrvaldamine pole pärast kohtuotsuse jõustumist või vaidemenetluse lõppu enam mõistlikul viisil võimalik. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei saa taotleja õigused vaidemenetluse ajal pöördumatult kahjustada. Suitsetamist on Tallinna vanglas juba varasemalt piiratud. Tallinna vangla kinnipeetavatele oli alates 11.01.2016 lubatud jalutuskäigule kaasa võtta varasema kuni viie sigareti asemel kuni kolm sigaretti. Alates 01.10.2017 on Tallinna vanglas suitsetamine täielikult keelatud. Kohus on seisukohal, et suitsetamise keelamisega ei ole tegemist pöördumatult kahjulike tagajärgedega taotleja tervisele. Kohus möönab, et suitsetamine on tervist kahjustav tegevus, millest päeva pealt loobumine võib põhjustada tervisele kahjulikke tagajärgi. Sellest hoolimata on kõrvalnähud üksnes ajutised ning pikemas perspektiivis on suitsetamisest loobumine tervisele kasulik. Lisaks ei ole käesoleval juhul kinnipeetavad pidanud loobuma suitsetamisest päeva pealt. Kinnipeetavatele jalutuskäigule lubatavate sigarettide arvu oli juba varasemalt vähendatud. Samuti oli juba varasemalt teada, et alates 01.10.2017 hakkab kehtima vanglas suitsetamise täielik keeld, kuna see tulenes Justiitsministri 06.10.2016 vastu võetud määrusest nr 21, millega muudeti Vangla sisekorraeeskirja. Tallinna vangla vastavaid kodukorra punkte muudeti 26.04.2017 vastu võetud

Tallinna vangla käskkirjaga. Seega oli taotlejal aega harjuda tulevikus kehtima hakkava suitsetamise keeluga. Kui taotlejal tekivad seoses suitsetamisest loobumisega tervisehädad, siis on taotlejal alati võimalik pöörduda vangla arsti poole. Tallinna vangla poolt esitatud E.A. tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt ei ole kandeid terviseprobleemidest, mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. 04.10.2017 arsti vastuvõtust nähtub, et E.A. on kurtnud suitsetamise keelu, unetuse ja närvilisuse üle. Samuti on probleeme ja muresid kodus. Märgitud on, et kinnipeetava meeleolu on alanenud ning kõne murelik. Kohus märgib, et on üldteada, et suitsetamisest loobumine põhjustab meeleolu alanemist, kuid kõrvalnähud üksnes ajutised ning pikemas perspektiivis on suitsetamisest loobumine tervisele kasulik. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et taotlejal oleks tekkinud võõrutusnähtudest terviseprobleeme. Kohus märgib, et suitsetamise keeld jõustus vanglas alates 01.10.2017. Vaide esitas taotleja Tallinna vanglale alles 30.11.2017, s.o peaaegu kaks kuud pärast suitsetamise täielikku keelamist. Kohus leiab, et suitsetamise keeld ei põhjusta taotlejale selliseid kannatusi, mille talumine kahjustaks pöördumatult taotleja tervist. See nähtub nii esitatud tervisekaardi väljavõttest ning on võimalik järeldada asjaolust, et taotleja on esitanud vaide alles peaaegu kaks kuud pärast suitsetamise keelu jõustumist. Kohus on seisukohal, et kuna taotleja on juba nii pikalt olnud ilma suitsetamiseta, siis kahjustaks taotleja tervist pigem uuesti suitsetama hakkamine. On üldteada, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Isegi kui möönda, et suitsetamise keelu rakendamisest tekkinud ebameeldivuste hilisem heastamine ei ole võimalik, ei põhjusta suitsetamise keeld taotlejale selliseid pöördumatult kahjulikke tagajärgi, mille vältimiseks oleks vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Seega puudub käesoleval juhul vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Lisaks on taotleja vaide ja tulevikus esitatava kaebuse eduväljavaated väikesed. Kohus leiab, et esitatav kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vanglas suitsetamise keeld ei riku mitte ühtegi taotleja põhiseadusega tagatud õigust. Vangla on kinnipidamisasutus, milles viibivatel isikutel tuleb alluda seal kehtivale korrale. Vanglas kinnipidamisega kaasnevad paratamatult piirangud, mis põhjustavad ebameeldivusi. Suitsetamisega harjunud inimese jaoks on suitsetamise võimaluse ära võtmine ilmselt ebameeldiv ja see võib põhjustada mõningaid vaevusi, kuid asjaolu, et teatud piirangud tekitavad ebameeldivusi, ei tähenda, et need rikuksid taotleja õigusi. Suitsetamine on küll ühiskonnas aktsepteeritud ning vabaduses viibivatele inimestele (siiski järjest suurenevate piirangutega) lubatud tegevus, kuid see tegevus ei ole üldjuhul eluks vajalik ega vältimatu. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et suitsetamine on tervisele kahjulik tegevus. Vanglas suitsetamise keeld ei riku mitte ühtki vanglas kinni peetavale isikule põhiseadusega tagatud õigust. Taotlejal ei ole suitsetamisest loobumine põhjustanud pidevaid tervisehädasid ega muid kannatusi, mis põhjustaksid taotlejale selliseid pöördumatult kahjulikke tagajärgi, mille vältimiseks oleks vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Lisaks on vanglas juba varasemalt suitsetamist piiratud ning taotlejal on olnud piisavalt aega harjutada ennast 01.10.2017 jõustunud suitsetamise keeluga. Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning tulevikus esitatav kaebus võib olla perspektiivitu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.