nende Hageja XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Valdmaa (e-post: [email protected])
Merilin
Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post:
XXXX)
Asja läbivaatamise kord
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXX OÜ hagi XXXXvastu.
2.Mõista XXXX välja XXXX OÜ kasuks põhivõlgnevus 1600 eurot ja 26. jaanuari 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1197 eurot 44 senti.
3.Jätta menetluskulud hagis XXXX vastu XXXX kanda.
4.Mõista XXXX XXXX OÜ kasuks välja menetluskulu kokku 967 eurot 34 senti. Richard Kivimäel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (967 eurot 34 senti) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada otsus kätte XXXX OÜ-le ja XXXX. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-15-126002 Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXX OÜ nõuab 26. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXXXOÜ-lt, XXXX ja XXXX solidaarselt põhivõlgnevuse 1600 euro, viivise 1197 euro 44 sendi ning täiendavalt XXXXOÜlt viivise 402 euro 56 sendi väljamõistmist. Kostjad on jätnud lepingutest tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Kostjate XXXXOÜ ja XXXX osas on kohus rahuldanud hagi 5. oktoobri 2016. a tagaseljaotsusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XXXXOÜ 8. augustil 2014 laenulepingu nr XXXX (edaspidi laenuleping) 1600 euro laenamiseks. Laenulepingu maksegraafiku kohaselt oli XXXXOÜ-l kohustus tasuda laenult intressi järgmiselt: 8. septembril 2014 summas 96 eurot ja
15.septembril 2014 summas 22,4 eurot. Laen kuulus tagastamisele 15. septembril 2014. Hageja sõlmis 8. augustil 2014 laenulepingust nr XXXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud kostjatega XXXX(käendusleping nr XXXX) ja XXXX(XXXX) käendaja vastutuse maksimumsummaga 2797 eurot 44 senti. XXXXOÜ ei tagastanud laenu ega tasunud intresse tähtaegselt (intressid tasus XXXXOÜ alles
29.septembril 2014). Hagi esitamise seisuga on XXXXOÜ teinud laenulepingu alusel makseid kokku summas 407 eurot, millest 118 eurot 40 senti arvestas hageja intressi katteks ning 288 eurot 60 senti viivise katteks. Seega on käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga XXXXOÜ-l laenulepingu alusel võlgnevus põhisummas 1600 eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja on arvestanud nõudelt 1600 eurot ajavahemiku 16. september 2014 kuni 26. jaanuar 2015 eest viivist lepingujärgses määras 0,5% päevas kogusummas 3976 eurot. Kuivõrd põhivõlgnik on tasunud viivist 288 eurot 60 senti, on hageja viivisenõue 3687 eurot 40 senti. Hageja esindaja saatis kostjatele XXXX ja XXXX käenduslepingutest tuleneva kohustuse täitmise nõude käenduslepingutes märgitud aadressil 7. detsembril 2015. Käendajad ei võtnud neile postiga saadetud nõudeavaldusi vastu.
31.mail 2016 esitatud seisukohas leiab hageja, et kostja väited põhivõlgniku poolt kohustuse täitmise kohta on paljasõnalised, tõendamata ja ei vasta tegelikkusele. Käendaja oli võlgnevusest teadlik. Ka peale võlgnevusest teada saamist ei ole käendaja võlgnevust tasunud ning on esitanud nõudele vastuväite (seda nii maksekäsu kiirmenetluses, kui ka 2. mai 2016. a kostja vastuses). Seejuures ei vasta tõele kostja väide, et ta ei olnud võlast teadlik. Hageja on teavitanud kostjat võlgnevuse olemasolust suuliselt. Lisaks eeltoodule on hageja edastanud kostjale ka posti teel nõudekirju, kuid kostja on keeldunud nende vastuvõtmisest. Neist viimase saatis hageja esindaja vahendusel ning ka see kiri tagastati tähtaja möödumise tõttu. Asjaolu, et kostja teadlikult hoidub kõrvale temale edastatud posti vastuvõtmisest, tõendab ka käesolev kohtumenetlus, mille käigus ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada muul viisil kui Ametlike Teadaannete vahendusel.
2-15-126002 Kuigi kostja sai võlgnevusest teadlikuks hiljemalt 3. detsembri 2015. a makseettepanekust, ei ole käendaja ka peale seda võlgnevust tasunud (s.o ca 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul). Seega ei ole käendaja teinud omaltpoolt midagi, et viivise nõuet vähendada (peatada selle suurenemine). Kuna antud juhul nõuab hageja kostjalt üksnes tagatud võlgnevust, mitte käendaja enda viivitusest tekkinud võlgnevust, siis ei ole kostja vastuväited selles osas asjakohased. Hageja on vähendanud oma viivise nõuet rohkem kui 50%, mistõttu on põhjendamatud kostja viited sellele, et hageja on teadlikult lasknud võlgnevusel kasvada. Hageja nõuab käendajatelt üksnes 1197 euro 44 sendi suurust viivist. Hageja on viivitanud võlanõude kohtusse esitamisega üksnes heas usus ning lootuses, et kostja(d) täidavad oma kohustused kohtuväliselt. Hageja andis vastavasisulise lootuse asjaolu, et kolmas isik (XXXXOÜ1) on teinud ca 3 kuud peale laenu tähtja möödumist hagejale makse. Kuna käenduslepingu punkti 3.3 kohaselt oli käendaja vastutuse maksimumsumma 2797 eurot 44 senti, vähendas hageja käendajatelt nõutavat viivise nõuet kuni 1197 euro 44 sendini (2797,44-1600). Hageja viivise nõude kujunemine on selge ja kostja vastuväited põhjendamatud. Viivise määr 0,5% päevas ei ole ebamõistlikult kõrge. Kostja ei ole oma sellekohast väidet põhistanud ega näidanud, et niisuguses suuruses viivisemäär oleks majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud liisingulepingute puhul ebatavaliselt kõrge ja kokkuleppevabadust kuritarvitav. Tõele ei vasta kostja väide, et ta ei olnud teadlik laenulepingus kokku lepitud viivise määras. Kostja kinnitas käenduslepingu punktis 7.2, et ta on enne lepingu allkirjastamist lepingu punktis 3.1. märgitud 08.08.2014 sõlmitud laenulepinguga nr XXXX põhjalikult tutvunud ja et sellest laenulepingust tulenevad kohustused on käendajale teada ning et käendaja on neist kohustustest aru saanud. Hageja edastas koos käenduslepingu projektiga kostjale e-posti teel tutvumiseks ka laenulepingu. Seega oli kostja kõigist laenulepingu tingimustest teadlik ning käenduslepingu allkirjastamisega andis oma nõusoleku sellistel tingimustel laenu tagamiseks. Hageja ei nõustu sellega, et kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivisemäär. Kostja poolt tagatud laenulepingu puhul ei ole tegemist tarbijakrediidiga ning seetõttu ei ole kostja poolt viidatud regulatsioon kohaldatav. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles 2. mail 2016 esitatud vastuses hagile vastu. Kostja heidab hagejale ette, et see ei ole kordagi pöördunud kostja poole laenulepingust tuleneva kohustuse küsimuses ning seetõttu on hagi esitamine kostja jaoks üllatuslik. Kostjale teadaolevalt peaks olema kohustus põhivõlgniku poolt täidetud. Hageja saatnud kostjale ühtegi võlanõuet, teatust põhivõlgniku viivituse kohta ega nõudekirja käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja ei ole kordagi esitanud kostjale viivisintressi nõuet. Juhul kui põhivõlgnik kohustust ei täitnud, oleks hageja pidanud sellest käendajaid teavitama, et kostja oleks saanud põhivõlgniku poole pöörduda järelpäringuga ning vajadusel täitmata kohustuse täita. Hagi on esitatud enam kui 1 aasta peale laenulepingu nr XXXX tasumistähtaja (15. september 2014) möödumist. Kostjale näib, et hageja on sihilikult jätnud kostja teavitamata põhivõlgniku väidetavalt täitmata kohustustest, eesmärgiga teenida kasumit ebamõistlikult suure viivisemäära alusel (0,5% päevas). Kostjale jääb arusaamatuks ka hageja poolne viivise arvestus, läbiv viivise kujunemine, sest hageja on esitanud hagiavalduses arvestustabeli, millest nähtub viiviste arvestus alates
2-15-126002
16.septembrist 2014 kuni 26. jaanuarini 2015, seega ei ole arvestusmetoodiliselt viiviste kujunemine hagiavalduses kirjeldatult võimalik. Hageja nõuab hagiavalduses käendajalt viiviseid 0,5%-se viivisemäära alusel. Käenduslepingut sõlmides ei olnud kostja teadlik, et põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingus oli märgitud viivise määraks 0,5% päevas. Sellises ulatuses viivise määra ei ole kostja poolt allkirjastatud käenduslepingus ära toodud. Kostja on arvamusel, et kuna tal ei ole seadusliku esinduslikku puutuvust põhivõlgnikuga, siis on sõlmitud käenduslepingu näol tegemist tarbijakäendusega. Tegemist oli tarbijakrediidilepingus sätestatud tüüptingimusega, mida kostja käenduslepingut sõlmides ei saanud mõjutada. Kostja leiab, et tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 mõttes, sest see kahjustab ebamõistlikult kohustatud poolt. Viivisemäär 0,5 % päevas on tarbijat oluliselt kahjustav viivisemäära suuruse tõttu ning kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivisemäär. Kostja palub juhul, kui kohus leiab, et nõue on siiski tõendatud, vähendada hageja viivisnõuet ning arvestada viivist VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatu järgi.
Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.
4.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hageja nõue käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 142 lg 1 alusel, millest tuleneb, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama sätte lõike 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käendaja vastutust sätestava VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lõike 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja XXXXOÜ vahel sõlmiti 8. augustil 2014 laenuleping nr XXXX 1600 euro laenamiseks. Laen tuli tagastada koos intressidega hiljemalt 15. septembril
2-15-126002 2014. Poolte vahel puudub vaidlus tasumisele kuulunud põhivõlgnevuse ja intressi summas ning laenulepingu alusel tasutud summa jagunemises intressi ja viivise nõuete vahel. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja sõlmis 8. augustil 2014 laenulepingust nr XXXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud kostjatega XXXX(käendusleping nr XXXX) ja XXXX(XXXX) käendaja vastutuse maksimumsummaga 2797 eurot 44 senti.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas põhivõlgnik on võlgnevuse tasunud või ei, kas hageja on kostjat võlgnevusest kohaselt teavitanud, kas kostja oli teadlik laenulepingus sätestatud viivisemäärast, kas kostjat tuleks käsitleda tarbijana ja kas sellest tulenevalt peaks käsitlema laenulepingut tarbijakrediidilepinguna ning kas sellisel juhul võiks viivisekokkulepe olla tarbijat kahjustav tühine tüüptingimus. Kostja on ka palunud juhul, kui kohus leiab hageja nõude olevat põhjendatud, vähendada hageja viivisenõuet.
8.Kostja on märkinud, et tema teada tasus põhivõlgnik kogu võlgnevuse. Kohus leiab, et põhivõlgniku sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Seega leiab kohus, et põhivõlgniku kohustus on täitmata hagis toodud ulatuses.
9.Kostja on heitnud hagejale ette võlgnevusest teavitamata jätmist. Hageja kinnitusel on ta teavitanud kostjat suuliselt ning edastanud esindaja vahendusel kostjale posti teel ka nõudekirju, mida kostja on keeldunud vastu võtmast. Viimase kirja saatis hageja esindaja vahendusel ning see tagastati hoiutähtaja möödumisel. Käenduslepingu nr XXXX (tl 46-50) punktist nr 2 nähtub, et kostja on oma elukohana märkinud XXXX. Käenduslepingu punkti nr 5.1 kohaselt oli käendaja kohustatud teatama 1 nädala jooksul pärast lepingus toodud andmete muutumust sellest kirjalikult võlausaldajale (hagejat). Kui käendaja on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma aadressi ning ei ole sellest võlausaldajat kirjalikult informeerinud, loetakse teade tema poolt kätte saaduks, kui see on postitatud lepingus märgitud aadressil. Hagiavaldusele lisatud 4. detsembri 2015. a nõudeavaldusest nähtub (tl 69-70), et hageja on esitanud kostjale nõude käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ning väljastusteatest (tl 71) nähtub, et teadet ei õnnestunud toimetada kostjale lepingus märgitud aadressil kätte toimetada ning saadetis tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kostja ei ole väitnud, et tema aadress muutus ning ta teavitas sellest asjaolust võlausaldajat. Kohus leiab, et elukoha muutumisest teatamata jätmisega on kostja võtnud endale lepingust tulenevate teadete mitte kättesaamise riski. Kohus märgib, et kostja pidi saama tema vastu nõude esitamisest teadlikuks hiljemalt 30. novembri 2015. a maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, mille kostja sai kätte 14. detsembril 2015. Seega ei ole kohtu hinnangul asjakohased hagi vastuses toodud väited, mille kohaselt hageja ei ole kordagi tema poole pöördunud laenulepingust tuleneva kohustuse küsimuses.
10.Kostja on käsitlenud end tarbijast käendajana ja leidnud, et laenulepingut tuleb seetõttu käsitleda tarbijakrediidilepinguna. Hageja leiab, et laenulepingut ei saa käsitleda tarbijakrediidilepinguna. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja ja XXXXOÜ kui juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepingut ei saa mingil moel käsitleda tarbijakrediidilepinguna. Seega ei ole kohased ka kostja viited tarbijakrediidi sätetele ning lepingu viivisemäära kokkuleppele kui võimalikule tarbijat kahjustavale tühisele tüüptingimusele.
11.Kostja on heitnud hagejale ette viivisenõude varasemat esitamata jätmist ja viivitust nõude esitamisel, millest tuleneb viivise suurus. Kohus märgib, et viivisenõude olemasolu pidi kostjale nähtuma nii 4. detsembri 2015. a nõudeavaldusest kui ka 30. novembri 2015. a maksekäsu kiirmenetluse avaldusest. Vaatamata nõudest teadasaamisele ei ole asunud kostja
2-15-126002 võlgnevust likvideerima. Seega ei ole võlgnik teinud midagi, vähendamaks viivisenõude jätkuvat suurenemist. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja nõuab kostjalt üksnes tagatud võlgnevust, mitte käendaja enda viivitusest tekkinud võlgnevust, mistõttu ei ole viivisenõude vastuväited ka asjakohased. Hageja on arvestanud nõudelt 1600 eurot ajavahemiku 16. september 2014 kuni 26. jaanuar 2016 (s.o 497 päeva) eest viivist lepingujärgses määras 0,5% päevas kogusummas 3976 eurot. Kuivõrd XXXXOÜ on tasunud viivist 288 eurot 60 eurot, on hageja viivisenõue 3687 eurot 40 senti. Hageja nõudis kostjatelt solidaarselt viivist 1197 euro 44 sendi ulatuses. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu on põhjendatud kogu ulatuses.
12.Kostja väitel ei olnud ta käenduslepingu sõlmimisel teadlik laenulepingus sätestatud viivisekokkuleppest. Kohus leiab, et kostja väited ei ole asjakohased. Käenduslepingu (tl 4650) punktis 7.2. on kostja kinnitanud, et on tutvunud enne käenduslepingu allkirjastamist
8.augustil 2014 sõlmitud laenulepinguga nr XXXX ning hageja esitatud e-kirjast (tl 116) nähtub, et kostjale on 8. augustil 2014. a hageja poolt edastatud tutvumiseks laenuleping nr XXXX, mille sisuga on palutud kostjal hoolikalt tutvuda.
13.Kostja on taotlenud viivise vähendamist juhul, kui kohus nõuet põhjendatuks peab. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-s 1 on sätestatud, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud välja ühtegi VÕS § 162 lg-s 1 toodud alust viivise vähendamiseks. Kohus leiab, et kostja enda asi on välja tuua alused, millele ta viivise vähendamise taotlemisel tugineb. Seetõttu ei pea kohus otstarbekaks käsitleda võimalikke viivise vähendamise aluseid. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka ülemäära suure viivisenõudega, kuivõrd see ei ületa põhinõuet ning viivisemäär on lepitud kokku juriidiliste isikute vahel kutse- ja majandustegevuses. Samuti ei ületa hageja kogunõue käenduslepingus kokku lepitud summat, millise tasumise võimaliku kohustusega pidi kostja käenduslepingut allkirjastades arvestama. Kohus jätab kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata.
14.Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 1600 euro ja seisuga ajavahemiku 16. september 2014. kuni 26. jaanuar 2016 eest sissenõutavaks muutunud viivise 1197 euro 44 sendi nõuetes. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 300 eurot ning õigusabikulu kokku 5 tunni 11 minuti eest tunnihinnaga 140 eurot, s.o 725 eurot 67 senti. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mõistlikus suuruses on ka õigusabi osutaja tunnihind ning õigusabile kulunud aeg. Kostja ei ole
2-15-126002 menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole menetluskulude taotlus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata seonduvalt arvega nr 20160239, 19. veebruaril 2016 osutud õigusabi osas. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on osutatud õigusabi sh 25 minuti vältel seonduvalt puuduste kõrvaldamise määrusele vastuse koostamisega. Kohus leiab, et hagiavalduse puuduste kõrvaldamise ajakulu (25 minutit, s.o 58 eurot 33 senti) ei saa olla kostja suhtes põhjendatud õigusabikulu. Kohus rahuldab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse seega (725 eurot 67 senti -58 eurot 33 senti+300 eurot) 967 euro 34 sendi ulatuses.
17.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.