Otsuse avalikult teatavaks 5. detsember 2017, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-17-941
Haldusasi
K.L. kaebus AS Ühisteenused 04.04.2017 viivistasu otsuse nr 0053035360 tühistamiseks ja AS Ühisteenused kohustamiseks tagastada tasutud viivistasu summas 31 eurot
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: K.L. Vastustaja: AS Ühisteenused, esindaja Alger Räpp
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. jaanuaril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS Ühisteenused koostas 04.04.2017 kell 20:03 aadressil Roseni tn 10 vastas viivistasu otsuse nr 0053035360 sõidukile Volkswagen registreerimismärgiga xxx xxx liiklusseaduse § 188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel (parkimistasu on maksmata) (tl 4).
2.K.L. esitas nimetatud viivistasu otsusele vaide Tallinna Transpordiametile, kes jättis oma 06.04.2017 käskkirjaga nr 134438 vaide rahuldamata (tl 6-7 p).
3.03.05.2017 esitas K.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 04.04.2017 viivistasu otsuse nr 0053035360 tühistamiseks ja AS Ühisteenused kohustamiseks tagastada tasutud viivistasu summas 31 eurot. 04.05.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 23.10.2017 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus tuleb tühistada ja tasutud viivistasu kaebajale tagastada alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja selgitab, et 04.04.2017 parkis kaebaja oma sõiduauto Volkswagen, registrimärk xxx xxx, aadressil Mere pst 6, 8, Tallinn asuvasse parklasse. Kasutades mobiilse parkimise teenust kell 17:39 saatis kaebaja numbrile 1902 sõnumi parkimise alustamiseks tsooni EP6. Tsooni nimetust kaebaja luges pargitud auto kõrval olevalt infotahvlilt (infotahvli asukoht vt. vastustaja töötaja poolt sündmuskohal tehtud fotolt tl 5). Paar sekundit hiljem saabus parkimise alustamist kinnitav sõnum.
4.2.Kaebaja naasis auto juurde kell 20:17, mil parkimise ka lõpetas vastava kõne tegemisega. Samas avastas kaebaja auto tuuleklaasil kinnitatud viivistasu otsuse, mis oli koostatud kell 20:03 ning mille kohaselt parkimistasu oli maksmata. Sellest kaebaja järeldas, et koht, kus auto oli pargitud ei kuulunud tsooni EP6, vaid hoopis südalinna parkimistsooni.
4.3.Järgmise päeva hommikul helistas kaebaja vastustaja infotelefonile, et selgitada oma eksimust. Ametnik, kes vastas kõnele kinnitas, et vastustaja on teadlik, et kaebaja oli tasunud parkimistasu tsoonis EP6 ning ka mainis, et antud juhtum ei ole sugugi esimene, kui parkija eksib tsooni märkimisega parkimise alustamisel antud parklas. Ametnik soovitas esitada viivistasu otsuse peale vaide, mida kaebaja ka samal päeval (05.04.2017) tegi. Vaides märkis kaebaja, et parkimise eest oli ta tasunud, kuid oli eksinud parkimistsooni valikuga ning palus viivistasu summa üle vaadata.
4.4.06.04.2017 sai kaebaja Tallinna Transpordiametilt teatise nr 5-4/17/144187 vaide rahuldamata jätmise kohta ja sellele lisatud käskkirja nr 134438.
4.5.Kaebaja ei nõustu vaidlusaluse haldusaktiga ning Tallinna Transpordiameti poolt käskkirjas esitatud põhjendustega järgnevatel põhjustel:
4.5.1.Liiklusseaduse (LS) §188 lg 1 p 1 kohaselt parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Antud juhul kaebaja oli parkimistasu tasunud nagu seda kinnitavad nii kaebaja mobiiltelefonile saadetud parkimise alustamist ja lõpetamist kinnitavad sõnumid, kui ka Tallinna Transpordiameti käskkiri. Seega puudub vaidlus selles, et parkimistasu oli tasutud. Vaidlus seisneb selles, et parkimistasu oli tasutud valel parkimisalal.
4.5.2.Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et kõnealuses piirkonnas asub südalinna parkimistsoon, kus auto parkimine on tasuline, kuid kõnealuses piirkonnas asub ka EuroPark eraparkla, mille piirid ei olnud üheselt mõistetavad. Ka veebilehel www.parkimine.ee kõnealuse parkla piir ei ole märgitud (vt. Joonis tl 2p, kus kaebaja auto umbkaudne asukoht on märgitud rohelise täpiga).
4.5.3.Kooskõlas LS §186 lg 4 „parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil“. Ahtri tänavalt Roseni tänavale keerates on küll olemas Südalinna parkimisala tähistav märk, kuid veidi eemal kohast, kus oma autot parkis kaebaja, oli hoopis paigaldatud EuroPark parkimiskorralduse infotahvel, mis andis kaebajale aluse arvata, et antud kohas on tegu EuroPark parklaga. Seda, et EuroPark infotahvel asus kaebaja poolt pargitud auto läheduses kinnitab ka vastustaja töötaja poolt sündmuskohal tehtud foto (tl 5). Seda, et vastustaja on teadlik segadust tekitavate parkimist korraldavatest liiklusmärkidest ning et antud juhtum ei ole sugugi esimene, kus parkija on tasunud parkimistasu vales tsoonis, kinnitas ka ametnik, kellega kaebaja vestles telefonitsi järgmisel päeval peale viivistasu määramise otsuse kätte saamist.
4.5.4.Kaebaja on seisukohal, et eeltoodu tõttu on viivistasu talle määratud ebaõiglaselt. Kaebajat ei saa pidada vastutavaks selle eest, et antud piirkonnas paigaldatud parkimist korraldavad liiklusmärgid tekitavad segadust ning ei luba üheselt mõista, millise parkimistsooniga on tegu. Kaebajat ei saa ka pidada vastutavaks olukorra eest, kus tasumisega eksimise korral „eraõiguslikule parkimisoperaatorile tasutud parkimistasu ei kanta üle linnale“. Sellest tulenevalt kaebaja nõuab haldusakti täieliku tühistamist ja haldusakti alusel tasutud viivistasu summas 31 eurot tagastamist, samuti kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot hüvitamist K.L. Swedbank arveldusarve kontole xxxxxxxxxxxxx.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja leiab, et esitatud kaebus viivistasu otsuse tühistamise nõudes ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Tallinna Linnavolikogu määrusega (20.12.2012 nr 30) on kehtestatud avalik tasuline parkimisala, mille kohaselt kuulub viivistasu otsuses märgitud parkimiskoht tasulise parkimisala hulka. Tallinna avaliku tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana ning sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Mõjuala märgi kehtivuspiirkonnas ei korrata liiklusmärki 387 ning liikluseeskirjade kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Samuti on Tallinna avalikus tasulises parkimisalas olemas liikluskorraldusvahendid, mis teavitavad parkijaid parkimistasu määradest ja tsoonidest. Selline parkimistasu määra ja tsooni tähistav liikluskorraldusvahend on olemas ka Roseni tänava alguses viivistasu otsuses märgitud parkimiskoha vahetus läheduses (vastav foto on lisatud vastusele tl 22), millest tulenevalt ei saanud Tallinna linna avaliku tasulise parkimise korraldus Roseni tänaval olla üllatuseks kaebuse esitajale. Mis puudutab kaebaja poolt osundatud ja EuroPark parklat tähistavat infotahvlit, siis vastav infotahvel on paigaldatud metallist piirdeaia külge, mis eraldab EuroPark parklat Tallinna linna avalikust parkimisalast (vastavad fotod on lisatud vastusele tl 21-23). Viivistasu otsuse koostamise ajal sõidukist tehtud fotodest nähtub, et sõiduk oli pargitud väljaspool EuroPark parklat tähistavat metallist piirdeaeda Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et olemasolevad liiklusmärgid annavad piisava ja arusaadava informatsiooni sellest, et Roseni 10 vastas asuvad parkimiskohad, mis jäävad väljaspoole EuroPark parklat tähistavat metallist piirdeaeda, asuvad Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal südalinna tsoonis. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et sõiduk pargitud avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata, on koostatud viivistasu otsus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
7.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:
7.1.AS Ühisteenused koostas 04.04.2017 kell 20:03 aadressil Roseni tn 10 vastas viivistasu otsuse nr 0053035360 sõidukile Volkswagen registreerimismärgiga xxx xxx liiklusseaduse § 188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel (parkimistasu on maksmata) (tl 4).
7.2.Sõiduk Volkswagen registreerimismärgiga xxx xxx parkis 04.04.2017 kell 20:03 aadressil Roseni tn 10 vastas Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal Tallinna linnale parkimistasu maksmata. Kohus leiab, et eeltoodu on tõendatud kaebaja enda seletuste ning AS Ühisteenused poolt kohtule esitatud seisukohtadega ja fotodega (tl 19-21).
7.3.Vaidlust ei ole ka küsimuses, et sõiduki Volkswagen registreerimismärgiga xxx xxx omanikuks on kaebaja (tl 11 ja selle pöördel).
7.4.Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja ei olnud tasunud parkimistasu Tallinna linnale, vaid oli ekslikult tasunud parkimise eest eraparklale. Vaidlust ei ole ka selles, et sõidukile ei olnud paigaldatud parkimiskella, mis oleks lubanud kaebajal viivistasu otsuse tegemise ajal parkida tasuta.
8.Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas AS-l Ühisteenused oli õigus teha sõidukile Volkswagen registreerimismärgiga xxx xxx, mis parkis 04.04.2017 kell 20:03 aadressil Roseni tn 10 vastas viivistasuotsus summas 31 eurot arvestades, et kaebaja oli tasunud parkimise eest eraparklale ning väidetavalt olid liiklusmärgid paigaldatud ebaselgelt.
9.Kohus selgitab oma seisukohta väljendades esmalt kaebajale, et viivistasu otsuse tegemine ei ole kaalutlusotsus, millisel juhul saaks kaaluda näiteks õigluse argumenti ning proportsionaalsuse ja kohasuse põhimõtet. Samuti ei ole tegemist karistusliku iseloomuga otsusega, vaid tegemist on maksuga.
10.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et Roseni tänaval parkides ei olnud võimalik kindlaks teha, et pargitakse südalinna tasulisse parkimistsooni, kuna vastav selge märgistus puudus ja ei ole arusaadav, kas tegemist oli eraparkla või linna maaga. LS § 2 p 29 sätestab, et liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Sama paragrahvi p 30 kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Liikluskorraldusvahendid sh liiklusmärgid peavad olema paigaldatud selliselt, et need oleks üheselt arusaadavad ning isikutele oleks selge liikluskorraldus. Vastav nõue on tuletatav LS §-st 6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähenduses ning nõuded fooridele“ (Määrus nr 12) § 11 lg 1 p 7 sätestab, et mõjualamärgid ja nende tähendused on järgmised: märk 387 „Parkimisala” näitab parkimiseks määratud mõjuala. Märgiga 387 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 397 „Parkimisala lõpp”. Sama määruse nr 12 § 15 p 43 ja 44 sätestavad, et osutusmärgid ja nende tähendused on järgmised: märk 578a „Tasuline parkimine” osutab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on mingis piirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpule märk 397 „Parkimisala lõpp”;
märk 578b „Tasulise parkimise lõpp” osutab märgiga 578a „Tasuline parkimine” tähistatud tasulise parkimisega piirkonna lõpule. Kaebaja on asunud sisuliselt seisukohale, et vastav liiklusmärk so osutusmärk 578a koos mõjualamärgiga 387 oleks pidanud olema paigaldatud selliselt, et kaebaja oleks seda märganud. Antud juhul oli näha selgelt eraparkla infotahvel, mille järgi kaebaja ka parkis. Kohus nõustub vastustajatega ja märgib, et Tallinna avalikku tasulisse parkimisalasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on üles pandud mõjualamärgid 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine). Seega jääb kogu Tallinna kesklinn avaliku tasulise parkimise ala sh südalinna tsoon koos Roseni tänavaga, tasulise parkimise mõjuala piirkonda, mis tähendab, et seal parkimine on Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) järgi tasuline ja seal parkides tuli tasuda selle § 9 lg 2 p 2 ettenähtud parkimistasu. Vastupidist ei tulene ka eelpool viidatud Määrusest nr 12, milles on samuti selgelt öeldud, et Märgiga 387 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 397 „Parkimisala lõpp“ (§ 11 lg 1 p 7). Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks möödunud vastavast märgist 397 või et ta ei oleks sisenenud märgi 387 mõjualasse. Kuivõrd mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku tänava või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik ja nõutav. Eeltoodut toetab ka Määruse nr 30 § 6 lg 2, mis sätestab, et avalikku tasulist parkimisala piiravad tänavad kuuluvad tasulisse parkimisalasse täies ulatuses. Kohus selgitab, et 15 min tasuta parkimist parkimiskellaga on mõeldud ka just selleks, et kui isik autoga sõites ei suuda koheselt parkimist korraldavaid märke jälgida, siis on tal võimalik välja selgitada, millisel alal ta pargib. Antud juhul nähtub kohtule vastustaja poolt esitatud fotolt, et Roseni tn 10 vastas parkla ees (vt tl 22) on vastav märk olemas ning kaebajal oli võimalik seda ka piisava hoolsuskohustuse järgmisel näha. Mis puudutab kaebaja viidet eraparklale, siis märgib vastustaja õigesti, et vastav infotahvel on paigaldatud metallist piirdeaia külge, mis eraldab EuroPark parklat Tallinna linna avalikust parkimisalast (tl 21-23). Piisava hoolsuskohustuse järgmisel on võimalik sellest üheselt aru saada. Isegi kui seada kahtluse alla märkide selgus parkla lähistel, millega kohus ei nõustu, siis ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et lisaks tasulise parkimise mõjuala tähistamisele peaks igal tänaval ja sissesõiduteel olema täiendavalt paigutatud tasulisi parkimiskohti tähistavad liiklusmärgid. Kaebaja ei vaidlustanud, et tasulisse alasse sisse ja väljasõit on tähistatud vastava märgiga. Lisaks märgib kohus, et käesoleval juhul võib teoreetiliselt eksitav olla märgi paigutanud eraõigusliku parkla tegevus, mitte Tallinna linna tegevus, kes on kehtestanud kõnealuse Määrus nr 9, mille kehtivuse ja täitmiseks kohustuslikkuse üle käesolevas asjas vaidlust ei ole. Kohus märgib, et vastustaja on õigesti selgitanud, et Määrus nr 9 kehtib juba 2003. aastast ja on kättesaadav nii Tallinna linna veebilehelt kui linnakantseleist. Samuti on Tallinna linna veebilehel avaldatud rubriik „Parkimine“, kus on olemas informatsioon tasulise parkimise alade, aegade, hindade ja muu tasulise parkimisega seonduva kohta. Märgitud on ka telefoninumber, kust on võimalik ööpäevaringselt saada parkimisinfot. Seega on isikul, kes kavatseb parkida sõidukit Tallinna linnas, võimalik ennast kerge vaevaga kurssi viia tasulise parkimise korraga. Kui kaebajal tekkis kahtlus, kas koht, kuhu tema oma autot parkida kavatses, kuulub tasulise parkimise alasse või mitte, oleks kaebaja piisava hoolikuse korral kerge vaevaga saanud selle endale selgeks teha.
11.LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15
minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. LS § 187 lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus number 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 6 lg 3 p 1 kohaselt avaliku tasulise parkimisala südalinna tsoon piirneb Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Tõnismäe, Pärnu maantee, Liivalaia tänava, Pronksi tänava, Jõe tänava, Ahtri tänava, Mere puiestee, Viru väljaku, Pärnu maantee ja Vabaduse väljakuga ning asub Rannamäe tee 1 parkla piires. Roseni tn 10 vastas asub südalinna tasulises parkimistsoonis. Määruse nr 30 § 9 sätestab maksumäärad tasulisel valveta parkimisalal. Määruse nr 30 § 9 lg 2 p 1 kohaselt on maksumääraks parkimisel südalinna tsoonis 0,08 eurot iga alustatud parkimisminuti kohta (va esimesed 15 minutit). Määruse nr 30 § 8 lg 1 p 2 kohaselt on südalinna tsoonis mootorsõiduki tasulise parkimise aeg ööpäevaringselt. LS § 188 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole LS § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt. Määruse nr 30 § 13 lg 1 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui: 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud; 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud määruse §-s 4 sätestatu kohaselt; 5) parkimistasu on tasutud väiksema määra järgi. Määruse nr 30 § 13 lg 7 p 1 sätestab, et viivistasu määr on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud juhtudel 31 eurot. Kuivõrd käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja sõiduk parkis 04.04.2017 kell 20:03 Roseni tn 10 vastas Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal ning kontrollimise hetkel parkimistasu Tallinna linnale makstud ei olnud, samuti ei olnud sõidukile paigaldatud tasulise parkimise õigust tõendavat dokumenti ega märgitud parkimiskellaga või kirjalikult sõiduki parkimise alguse aega, mis oleks lubanud viivistasu otsuse tegemise hetkel tasuta parkida, oli tulenevalt eeltoodust AS-l Ühisteenused õigus teha kaebajale viivistasu otsus määruses sätestatud suuruses (vt Määruse nr 30 § 13 lg 7).
12.Kohus märgib, et erinevalt kaebaja arusaamast, ei ole EuroPark parkla omanik kohustatud eksliku parkimistasu maksmise korral talle tasutud parkimistasu üle kandma linnale. Selleks ei kohusta teda ükski norm ega kohtule teadaolevalt ka ükski leping. Kohus selgitab kaebajale, et käesoleval juhul on kaebajal võimalik nõuda EuroPark parkla omanikult alusetu rikastumise sätete alusel viimasele ekslikult tasutud parkimistasu tagastamist kaebajale. Küsimus, kas kaebajal on mõistlik esitada eraparkla omaniku vastu lisaks alusetult rikastumise nõudele ka võimaliku teadlikult eksitava tegevusega (vastava märgi paigaldamine) põhjustatud kahjude hüvitamise nõue, vajab kohtu hinnangul kaebaja ja tema võimaliku esindaja poolt täiendavat analüüsi. Küll aga on kaeabajal siinkohal kodanikuna võimalus pöörduda vastustaja poole ja juhtida tähelepanu temal ja võimalik, et ka teistel kodanikel, tekkinud probleemile seoses eraparkla omaniku tegevusega.
13.Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tagastada tasutud viivistasu.
14.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.