Rait Koka (Kokk) kaebus seonduvalt Tartu Vangla territooriumil suitsetamise keelamisega
Resolutsioon
1.Tagastada Rait Koka kaebus.
2.Jätta Rait Koka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Tartu Vangla kinnipeetav Rait Kokk esitas 21. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse justiitsministri määruse nr 21 ja Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal osta sigarette ning võimaldama kaebajale suitsetamiseks ettenähtud koht (jalutusboks) ja süütevahend. Koos kaebusega esitas R. Kokk esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaidlusaluse justiitsministri määruse ja Tartu Vangla direktori käskkirja kehtivus. Lisaks palus kaebaja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Tartu Halduskohus palus 24. novembri 2017. a kohtunõuetes Tartu Vanglal ja Justiitsministeeriumil teatada, kas kaebaja on vanglale või Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keeluga seonduvaid avaldusi või vaideid ning kas need on lahendatud.
3.Tartu Vangla teatas 27. novembri 2017. a vastuses kohtunõudele, et R. Kokk esitas
7.novembril 2017 taotluse nr 6-24/9313-1, millele Tartu Vangla on vastanud. Vangla sõnul ei ole rohkem kinnipeetav Tartu Vanglale esitanud pöördumisi seoses suitsetamise keeluga.
4.Justiitsministeerium selgitas 27. novembri 2017. a vastuses kohtunõudele, et Justiitsministeeriumis registreeriti 16. novembril 2017 R. Koka kaebus, mis sisaldas vaiet ja taotlust. Justiitsministeerium tagastas 23. novembril 2017 vaide ning jättis taotluse läbi vaatamata.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus käsitleb esmalt kaebaja nõuet tühistada justiitsministri määrus (I), seejärel kohustamisnõuet ja nõuet tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri (II) ning lõpuks lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (III). I
7.Kaebaja palub kohtul tühistada justiitsministri määrus nr 21. Kaebaja poolt viidatud määruseks on justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrus nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri (VSkE)“ muutmise määrus“, millega muudeti VSkE § 82 ning § 641 p 3 ja 31.
8.Kuni 30. septembrini 2017 kehtinud VSkE § 82 reguleeris suitsetamise korraldust ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 82 lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. 1. oktoobril 2017 jõustunud redaktsioonis kannab VSkE § 82 pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus. Paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Vaidlustatud määrusega tunnistati kehtetuks varasemalt kehtinud VSkE § 82 lg-d 2 ja 21. VSkE § 82 lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
9.Kohus selgitab, et kaebaja poolt vaidlustatud justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-te 1 ja 2 mõttes, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel halduskohtus vaidlustada. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue justiitsministri määruse tühistamiseks lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrus nr 3-17-749, p 9).
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R. Koka kaebuse justiitsministri määruse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
11.Lisaks justiitsministri määruse tühistamise nõudele on kaebaja esitanud nõuded Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal osta sigarette ning võimaldama kaebajale suitsetamiseks ettenähtud koht (jalutusboks) ja süütevahend.
12.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
13.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
14.Justiitsministeeriumi vastusest kohtunõudele selgub, et R. Kokk esitas 16. novembril 2017 Justiitsministeeriumile vaide Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks ja eelneva olukorra taastamiseks, kuid justiitsministeerium tagastas vaide 23. novembril 2017. Tartu Vangla vastuse kohaselt esitas R. Kokk 7. novembril 2017 vanglale taotluse nr 6-24/9313-1, milles palus sigarettide tarbimise võimalust, ning mille Tartu Vangla jättis 20. novembri 2017. a vastusega nr 6-24/91313-2 rahuldamata. Kaebuse esitamine Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks on lubatav vaid juhul, kui Justiitsministeerium on vaide tagastanud ebaõigesti, ning kaebuse esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks on lubatav vaid juhul, kui Tartu Vangla on lahendanud kaebaja suhtes tehtud keelduva otsuse peale esitatud vaide või jätnud selle tähtaegselt lahendamata.
15.Justiitsministeerium tagastas 23. novembri 2017. a otsusega nr 11-7/2518-4 R. Koka vaide, kuna vaide lahendamine ei olnud antud menetlusetapis Justiitsministeeriumi pädevuses. Justiitsministeerium selgitas, et vaided vangla direktori haldusaktide või toimingute peale tuleb HMS § 73 lg-st 1 tulenevalt esitada Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu. HMS § 80 lg 1 kohaselt kontrollib Tartu Vangla vaide vastavust HMS-s sätestatud nõuetele, aitab kõrvaldada selles esinevad võimalikud puudused ning seejärel edastab selle Justiitsministeeriumile. Sama paragrahvi lõige 2 annab haldusakti andnud või toimingu sooritamata jätnud haldusorganile ehk Tartu Vanglale võimaluse vaie ise rahuldada, kui leiab, et vaie on põhjendatud. Justiitsministeerium selgitas, et vaie tuleb esitada Tartu Vanglale.
16.Kohus leiab, et Justiitsministeeriumi põhjendused vaide lahendamise pädevuse puudumise kohta on õiguspärased. Samuti on Justiitsministeeriumi poolt vaide tagastamine vastavuses HMS § 79 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. Justiitsministeerium on täitnud viidatud sättest tuleneva selgitamiskohustuse.
17.Võttes arvesse, et kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt ning kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt pole R. Kokk Tartu Vangla 20. novembri 2017. a vastuse nr 6-24/91313-2 peale vaiet esitanud, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda, mistõttu ei ole kaebus menetletav.
18.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R. Koka kaebuse Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-1/49 tühistamise ja Tartu Vangla kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus juhib sarnaselt eeltoodule tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.Kohus selgitab kaebajale Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates 1. oktoobrit 2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata.
Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 2.3 kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati Tartu Vangla kodukorras Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada Tartu Vangla kodukorra muudatusi. Täiendavalt oleks asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Selleks aga, et tulla tühistamis- või kohustamisnõudega halduskohtusse, tuleb esmalt kaebajal eelnimetatud nõuetes läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5. 1. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et eeltoodust tulevalt on R. Kokal oma eesmärgi saavutamiseks otstarbekas taotleda vaides lisaks kohustamisnõudele ka suitsetamise keeldu sisaldava Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtetuks tunnistamist. Täiendavalt selgitab kohus, et käesolevalt võib aga tühistamiskaebuse osas olla vaide esitamise 30-päevane tähtaeg juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13. veebruari 2008. a määruse nr 3-3-1-95-07 p 13-14).
20.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. III
21.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
22.R. Kokk on esialgse õiguskaitse taotluses taotlenud justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 ja Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 kehtivuse peatamist.
23.Esmalt selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse korras ei ole justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse kehtivuse või täitmise peatamine võimalik, kuivõrd justiitsministri määruse peale esitatud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus rõhutab, et esialgse õiguskaitse korras saab peatada vaid haldusakti täitmise või kehtivuse, kuid nagu eelpool tõdetud, pole justiitsministri määruse näol tegemist haldusaktiga HMS tähenduses.
24.Kohtule esitatud materjalidest on ilmnenud, et Tartu Vanglal ega Justiitsministeeriumil pole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses.
25.Tartu Ringkonnakohus on 24. juuli 2017. a kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud järgmist: „Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 17. mai 2017, 3-3-1-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. HKMS § 121 lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata“.
26.Et Tartu Halduskohus tagastas käesoleva määrusega R. Koka kaebuse Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-1/49 tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning samuti ei käi vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
27.Kohtu hinnangul võib mõista, et R. Kokk on taotlenud muuhulgas riigilõivu tasumisest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta ka eelnimetatud menetlusabi taotluse osas.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.