lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2335/9

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2335/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1227
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HkMS § 249 lg 1, 2Esialgne õiguskaitseHkMS § 121 lg 4Kaebuse tagastamineHkMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 25. november 2017, Tallinn 3-17-2335

Haldusasi

T. S. kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 tühistamise ning päevas 5 sigareti suitsetamise lubamiseks kohustamise nõuetes.

Menetlusosalised

Taotleja: T. S.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada T. S. kaebus.
2.Jätta T. S. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse punktile 1 (kaebuse tagastamine) võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte saamisest arvates (HkMS § 121 lg 4). Määruse punktile 2 (esialgne õiguskaitse) võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.Tallinna Vanglas kinni peetav T. S. esitas 10. novembril 2017 Tallinna Halduskohtule avalduse, milles soovis viivitamatult õigust suitsetada vanglas 5 sigaretti päevas. Tõlgendasin seda avaldust kaebusena Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 tühistamise ja Tallinna Vangla kohustamise nõuetes. 15. novembril 2017 saabunud avalduses (tl. 8) kinnitas T. S. selliste nõuete esitamise soovi ning rõhutas vajadust esialgse õiguskaitse järele. 20. novembri 2017 avalduses (tl. 13) tõi T. S. välja, et on esitanud Tallinna Vanglale vaide, mis on hetkel menetluses.

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20263-26-2924/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 23.09.20262-24-18108/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20263-26-2924/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
2.Leian, et kaebust Vangla kodukorra sätete tühistamise ja vangla kohustamise nõuetes ei ole võimalik menetlusse võtta, sest kaebaja ei ole veel läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seega on selline kaebus esitatud ennatlikult. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikest 5 tuleneb, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Käesoleval juhul kinnitas

T. S. 20. novembri 2017 avalduses, et ta on vaide esitanud, ent seda pole veel lahendatud. Seega ei ole T. S. õigust halduskohtusse pöörduda. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kaebus tagastamisele, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebajal on võimalik tühistamisja kohustamisnõuetega halduskohtusse pöörduda, kui tema vaie peaks rahuldamata jäetama või kui see jäetakse tähtaegselt (30 päeva jooksul vaide esitamisest) lahendamata.

3.Teiseks on kaebaja soovinud esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamist võib halduskohtult taotleda ka enne kaebusega halduskohtusse pöördumist ehk juba vaidemenetluse ajal (HkMS § 249 lg 2). Leian, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning vaide, samuti tulevase võimaliku sellekohase kaebuse eduväljavaated on väga kasinad.
4.Esialgne õiguskaitse tähendab kohtu otsustust reguleerida vaidlusalune olukord mingil ajutisel viisil käimasoleva kohtumenetluse või vaidemenetluse ajaks. HkMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse eesmärk vältida kaebaja (vaide esitaja) jaoks pöördumatute või raskesti kõrvaldatavate tagajärgede saabumist kohtumenetluse (vaidemenetluse) ajal. Käesoleval juhul on vaidluse all kaebaja õigus vanglas suitsetada. Alates 1. oktoobrist 2017 kaebajal vanglas suitsetamise võimalust ei ole. Möönan, et suitsetamisega harjunud inimese jaoks on suitsetamise võimaluse ära võtmine ebameeldiv, see võib põhjustada meeleoluhäireid ja füüsilisi vaevusi, ent sellele vaatamata pole tegemist pöördumatult kahjulike tagajärgedega. On üldteada, et suitsetamine on kahjustab tervist, samas kui suitsetamisest loobumise ebameeldivad kõrvalnähud on ajutised ja pikemas perspektiivis toob suitsetamisest loobumine inimesele kasu. Suitsetamine, mis on küll ühiskonnas aktsepteeritud ning vabaduses viibivatele inimestele (siiski järjest suurenevate piirangutega) lubatud tegevus, ei ole vähemalt üldjuhul eluks vajalik ega vältimatu. Juhul kui kaebajal tekivad suitsetamise võimaluse puudumisest mingisugused tervisehädad, on tal võimalik pöörduda vangla arsti poole vajalike ravi- või leevendusmeetmete võtmiseks. Seega isegi kui möönda, et suitsetamise võimaluse puudumisest tekkinud ebameeldivuste hilisem heastamine ei ole võimalik, ei ole tegemist kaebajale kahjuliku tagajärjega, mille vältimiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Seega puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
5.Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks võib olla kaebuse ilmne perspektiivitus. Leian, et kaebaja poolt esitatud vaide või tulevikus esitatava võimaliku samasisulise kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad. Vanglas suitsetamise keeld ei riku ühtki vanglas kinni peetavale isikule põhiseadusega tagatud õigust. Vangistus seisnebki isikule erinevate piirangute seadmises ning kindlale režiimile allutamises. Vanglas on keelatud paljud tegevused, suhtlusvõimalused, asjad ja ained, millega tegelemine või mille valdamine vabaduses võimalik on. Selliste piirangute kogum moodustabki vangistuse sisu. Riigil on õigus vangistuse sisuks olevate piirangute kogumit muuta ning kinni peetav isik ei saa nõuda, et vangistus viidaks kogu selle kestuse ulatuses täide sellistes tingimustes, mis olid isiku vangistusse paigutamisel. Asjaolu, et tubaka suitsetamine teadaolevalt inimest agressiivseks, kontrollimatuks või muul moel ohtlikuks ei muuda (erinevalt näiteks alkoholist, mille tarvitamine vangistuses samuti keelatud, ent vabaduses võimalik on), ei tähenda, et vangistuses peaks

suitsetamist võimaldama. Suitsetamisele kui tegevusele ei ole mitte kellelgi tõtt-öelda muud õigustust peale selle, et see on mõnus või harjumuspärane. Vanglas ei pea olema mõnus ega harjumuspärane.

6.Vangistuse sisuks olevad piirangud ei tohi olla meelevaldsed ent riigil on väga avar otsustusruum määramaks, milliste meetoditega vangistuse eesmärke ellu viia ja millised piiranguid vangistuse sisu moodustavad. Mida väiksem konkreetse keelatud tegevuse väärtus inimese elu ja heaolu seisukohast, seda vähem peab riik vastava tegevuse vangistuses keelamisel seda õigustama. Suitsetamine ei kujuta endast inimese elu ja heaolu seisukohast iseäranis olulist väärtust. Kaebaja seisukoht, et vanglas suitsetamise keeld on käsitatav piinamisena, on niisiis ilmselgelt väär.
7.Vanglas suitsetamise mitte lubamisel võib olla ka arvestatav mõju kinnipeetava taasühiskonnastamisele, sest sel moel võib isik olla suuteline ka pärast karistuse kandmist hoiduma suitsetamisest kui sõltuvuslikust tegevusest ja vältida ka suitsetamisega seotud kulusid, mis loob talle paremad võimalused toime tulekuks suitsetamist üha enam taunivas ühiskonnas.
8.Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et suitsetamise lubamine vanglas nõuab vanglateenistuselt täiendavaid tegevusi, mis seonduvad tubakatoodete ja suitsetamistarvete hoiustamisega ning selle tagamisega, et kinni peetavad isikud kasutasid suitsetamistarbeid eesmärgipäraselt ega saaks neid kasutada näiteks omavahelistes tehingutes arveldusvahendina või muul vanglas korra ja julgeoleku tagamist kahjustaval eesmärgil. Suitsetamise mitte võimaldamine on niisiis vangla julgeoleku huvides.
9.Ilmselgelt põhjendamatu on kaebaja etteheide, et erinevalt kinni peetavatest isikutest on vanglas töökohustusi täitvatel ametnikel võimalus suitsetada väljaspool vanglat. Vanglateenistuse ametnikud ei ole vangistuses ning nende vaba eneseteostuse võimalused ongi teistsugused, muuhulgas võivad nad väljaspool töökohustuste täitmist suitsetada, tegeleda ekstreemspordiga jms, suhelda mistahes isikutega, elada täisväärtuslikku perekonnaelu ja viibida põhimõtteliselt ükskõik, kus.
10.Lisaks eelnevale tuleb tähele panna, et vangla sisekorra eeskirja sätted, millest 1. oktoobril 2017 kehtiv vanglas suitsetamise keeld tuleneb (st. millega muudeti vangla sisekorra eeskirja §-e 81 ja 641), võeti vastu juba justiitsministri 6. oktoobri 2010 määrusega nr 21 ehk ligi aasta enne nende jõustumist. Sellise piirangu kehtestamist on sestpeale korduvalt kajastatud ajakirjanduses ning kahtlemata on sellest teavitatud ka Eesti vanglates kinni peetavaid isikuid. Tallinna Vangla kodukorra asjassepuutuvaid sätteid muudeti 2017. aasta aprillikuus vastu võetud käskkirjaga. Seega oli vanglas kinni peetavatel isikutel piisavalt aega tulevikus kehtima hakkava suitsetamise keeluga harjumiseks ning oma harjumuste ümber kujundamiseks selliselt, et suitsetamise mitte võimaldamisega kaasnevad ebameeldivused oleksid võimalikult väikesed või puuduksid sootuks. Samuti on vanglatel olnud kogu aeg kohustus tagada suitsetamisest loobuda soovivatele kinnipeetavatele vajalik nõustamine. Eelnevat kokku võttes leian niisiis, et suitsetamise järele ei

ole inimesel tõsist vajadust, suitsetamisest loobumine on kasulik nii kinnipeetava tervise seisukohast ja loob talle ka paremad võimalused ühiskonda naasmisel, suitsetamise keelamine tugevdab julgeolekut vanglas ja vähendab mitmeid julgeolekuriske ning viimaks on igaühel olnud piisavalt aega harjumaks teadmisega, et alates 1. oktoobrist 2017 vanglates suitsetada ei saa ning oma harjumused ja käitumine vastavalt sellele teadmisele ümber kujundada. Neil põhjustel pean kaebaja poolt esitatud vaiet ja tulevikus esitatavat võimalikku samasisulist kaebust perspektiivituks ega nõustu kaebaja poolt viidatud Tartu Halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega. Vaide ja võimaliku kaebuse vähesed eduväljavaated koos tegeliku esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega õigustavad esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-19712/2Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.09.20262-26-15257/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja