2377,85 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja esindaja: A. V. (e-post XXX) Kostja: I. L. (isikukood XXX; elukoht teadmata)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Lihtmenetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi I. L. vastu läbi vaatamata lepingust nr 11130252 tuleneva sissenõudmiskulude nõude 14,55 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 45,43 eurot; lepingust nr 11132356 tuleneva intressi nõude 106,46 eurot, laenuhaldustasu nõude 47,16 eurot, sissenõudmiskulude nõude 14,55 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 114,71 eurot; lepingust nr 11129725 tuleneva intressi nõude 29,99 eurot, sissenõudmiskulude nõude 9,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 27,43 eurot ja täiendava sissenõudmiskulude nõude 40 eurot, osas.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista I. L.lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1927,87 eurot.
4.B2 Impact OÜ menetluskulud jätta 81% ulatuses I. L. kanda ning I. L. menetluskulud 19% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
5.Välja mõista I. L.lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 671,62 eurot, millest riigilõiv moodustab 283,50 eurot ja tõlkekulud 388,12 eurot.
6.Välja mõista I. L.lt B2 Impact OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude
tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Jätta I. L. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
8.Toimetada otsus I. L.le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) esitas 01.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. L.lt 2403,15 euro saamiseks. Kohus tegi 05.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 01.02.2023 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.02.2023 kohtumäärusega kohustas Viru Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 15.02.2023 esitas B2 Impact OÜ (hageja) hagi I. L. (kostja) vastu võla nõudes. 21.02.2023 kohtumäärusega saatis Viru Maakohus tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.15.02.2023 esitatud hagiavalduse, 21.11.2023 ja 5.12.2023 kohtunõude vastuste ning 28.01.2025 lõpliku seisukoha kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (edaspidi krediidiandja) 11.05.2022 järelmaksulepingud nr 11130252, milles lepiti kokku intressimäär 24,9% aastas, viivisemäär 24,15% aastas, st päevamääraga 0,0671% ja krediidikulukuse määr 26,80% aastas ning mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 466,97 eurot; nr 11132356, milles lepiti kokku intressimäär 24,9% aastas, viivisemäär 24,15% aastas, st päevamääraga 0,0671% ja krediidikulukuse määr 49,98% aastas ning mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 1179 eurot ja nr 11129725, milles lepiti kokku intressimäär 33% aastas, viivisemäär 24,15% aastas, st päevamääraga 0,0671% ja krediidikulukuse määr 38,47% aastas ning mille alusel sai
2
kostja kauba järelmaksuga summas 279 eurot, millele lisandus pakiautomaadi tasu 2,90 eurot, kokku 281,90 eurot.
3.Järelmaksulepingute alusel kohustus kostja kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostjalt ei ole ühegi lepingu põhiosa katteks laekumisi toimunud. Kostja võlgneb hagejale järelmaksulepingute alusel 1927,87 eurot.
4.Kostja ei täitnud järelmaksulepingute nr 11130252, nr 11132356 ja nr 11129725 maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning 08.09.2022 edastas krediidiandja kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingud 23.09.2022 üles ja loovutas nõuded hagejale. Hageja nõuab lepingust nr 11130252 tuleneva põhivõla tasumist summas 466,97 eurot, sissenõudmiskulusid 14,55 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 45,53 eurot; lepingust nr 11132356 tuleneva põhivõla tasumist summas 1179 eurot, intressi 106,46 eurot, laenuhaldustasu 47,16 eurot, sissenõudmiskulusid 14,55 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 114,71 eurot ning lepingust nr 11129725 tuleneva põhivõla tasumist summas 281,90 eurot, intressi 29,99 eurot, sissenõudmiskulusid 9,70 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 27,43 eurot ning lisaks veel sissenõudmiskulu 40 eurot.
5.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotluse ja krediidiandja kontrollis maksehäireregistrit. Kostja märkis taotluses enda sissetuleku suuruseks 1000 eurot, kohustused puudusid. Krediidiandja tegi päringu ka pensioniregistrisse, kuid maksed pensionisambasse puudusid. Kostjal puudusid laenutaotluse esitamise päeva seisuga mistahes maksehäired. Pangakonto analüüsi ei teostatud. Kolme järelmaksulepingu kuumaksed moodustasid kokku 114 eurot, kostja maksevõimeks hinnati 886 eurot. Krediidiandja tuvastas saadud andmete tulemusel, et kostja on maksevõimeline. Kostja vastuväited
6.Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustused kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 03.01.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS
3
§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingust nr 11130252 tuleneva põhivõla 466,97 eurot, sissenõudmiskulud 14,55 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 45,53 eurot; lepingust nr 11132356 tuleneva põhivõla 1179 eurot, intressi 106,46 eurot, laenuhaldustasu 47,16 eurot, sissenõudmiskulud 14,55 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 114,71 eurot ning lepingust nr 11129725 tuleneva põhivõla 281,90 eurot, intressi 29,99 eurot, sissenõudmiskulud 9,70 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 27,43 eurot ning täiendava sissenõudmiskulu 40 eurot.
13.Hagiavaldusest nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 11.05.2022 järelmaksulepingud nr 11130252, mille alusel sai kostja laenu 466,97 eurot (dtl 124-129), nr 11132356, mille alusel sai kostja laenu 1179 eurot (dtl 138-143) ja nr 11129725, mille alusel sai kostja laenu 281,90 eurot (dtl 152-157). Kostja ei ole laenu saamisele vastuväiteid esitanud. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingutejärgse põhikohustuse ning laenu
4
välja maksnud. Vastavalt järelmaksulepingute üldtingimuste punktile 3.1. oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikutele (dtl 126, 140, 154) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud.
14.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale 11.05.2022 järelmaksulepingu nr 11130252 alusel antud laenu esialgne krediidi kulukuse määr oli 26,80% aastas ja krediidi kulukuse määr 44,89% (dtl 124), järelmaksulepingu nr 11132356 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49,98% aastas (dtl 138) ja järelmaksulepingu nr 11129725 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 38,47% aastas (dtl 152), mis ei ületanud laenude väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
15.Krediidiandja ütles järelmaksulepingud nr 11130252, nr 11132356 ja nr 11129725 üles 23.09.2022 ja loovutas nõuded hagejale (dtl 135, 136, 149, 150, 161, 162). Kostja ülesütlemistele ega nõuete loovutamistele vastuväiteid esitanud ei ole.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
17.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
18.Kohus selgitas 14.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 212-213).
19.Hagiavaldusest, kohtunõude vastustest, lõplikust seisukohast ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll kõigi kolme lepingu osas oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1000 eurot ja kohustused 0 eurot (dtl 218). Hageja selgituse kohaselt kontrollis krediidiandja ka maksehäireregistrit ning lepingute sõlmimise kuupäeval ei
5
olnud kostjal ühtegi maksehäiret (dtl 219). Lisaks teostas krediidiandja kostja sissetuleku teadasaamiseks järelepärimise pensioniregistrile, kuid maksed pensionisambasse puudusid. Pangakonto analüüsi ei teostatud. Kolme järelmaksulepingu kuumaksed moodustasid kokku 114 eurot, kostja maksevõimeks hinnati 886 eurot. Krediidiandja tuvastas saadud andmete tulemusel, et kostja on maksevõimeline, kuna kostjal oli piisav sissetulek ning sissetuleku ja kohustuste vahe oli piisav järelmaksulepingute sõlmimiseks. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenude väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust ja ka ülalpeetavate arvu. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine. Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Ei nähtu, et oleks kontrollitud kostja sissetuleku suurust. Üksnes kostja märgitud hinnang enda igakuiste kohustuste suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste, sh finants- ja majapidamiskulude kohta. Samuti, et oleks küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.
6
Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
21.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
22.Hageja on esitanud 05.12.2023 alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb järelmaksulepingu nr 11130252 alusel põhivõla tasumist summas 466,97 eurot, lepingu nr 11132356 alusel põhivõla tasumist summas 1179 eurot ning lepingu nr 11129725 alusel põhivõla tasumist summas 281,90 eurot.
23.Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses hagiavalduses märgitud intressi, viivist ja sissenõudmiskulusid. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse aga nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega lepingu nr 11130252 alusel hageja sissenõudmiskulude nõude 14,55 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 45,43 eurot; lepingu nr 11132356 alusel hageja intressi nõude 106,46 eurot, laenuhaldustasu nõude 47,16 eurot, sissenõudmiskulude nõude 14,55 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 114,71 eurot; lepingu nr 11129725 alusel hageja intressi nõude 29,99 eurot, sissenõudmiskulude nõude 9,70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 27,43 eurot ning täiendava sissenõudmiskulude nõude 40 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
24.Kostjale on tehtud lepingu nr 11130252 alusel laenu väljamakse 466,97 eurot, lepingu nr 11132356 alusel laenu väljamakse 1179 eurot ja lepingu nr 11129725 alusel laenu väljamakse 281,90 eurot, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ühtegi tagasimakset teinud ei ole ja hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr 11130252 7
alusel tagastamata põhiosa summa 466,97 eurot, lepingu nr 11132356 alusel tagastamata põhiosa summa 1179 eurot ja lepingu nr 11129725 alusel tagastamata põhiosa summa 281,90 eurot. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingute ülesütlemine krediidiandja poolt 23.09.2022 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga lepingu nr 11130252 alusel sissenõutavaks muutunud laenu 466,97 eurot, lepingu nr 11132356 alusel sissenõutavaks muutunud laenu 1179 eurot ja lepingu nr 11129725 alusel sissenõutavaks muutunud laenu 281,90 eurot, kokku 1927,87 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1927,87 eurot.
26.Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on alles 28.01.2025 lõplikes seisukohtades esitanud alternatiivse nõudena mõista välja ka viivis põhivõlalt 1927,87 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast 24.09.2022 kuni hagi täpsustuse esitamiseni 28.01.2025 kokku summas 513,89 eurot. Kohus asub seisukohale, et alternatiivne viivise väljamõistmise nõue on esitatud hilinenult ja kohus seda nõuet seega ei menetle. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 81% ulatuses ja kostja menetluskulud 19% ulatuses hageja kanda.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot, tõlkekulud 479,16 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 81% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 283,50 eurot. Tõlkekulude kandmine nähtub e-toimikust. Hageja on kohtule esitanud arve nr 27642 summas 324,06 eurot (dtl 210), arve nr 27664 summas 60,50 eurot (dtl 225, korduv dtl 240), arve nr 27696 summas 94,60 eurot (dtl 241), kokku summas 479,16 eurot. Tegemist
8
on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 81% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 388,12 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
29.Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
31.Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.