lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2313/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2313/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2017, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-17-2313

Haldusasi

K. L kaebus justiitsministri 06.10.2016 määruse nr 21 tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;
2.Jätta K. L esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
3.Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtule laekus 09.11.2017 K. L kaebus justiitsministri 06.10.2016 määruse nr 21 tühistamise nõudes. Kaebaja märgib, et eelnimetatud määrusega on keelatud suitsetamine kõikides Eesti vanglates alates 01.10.2017. Kaebaja leiab, et määrus on põhiseaduse vastane, kuna raskendab vangistuses elavate kinnipeetavate elu lisaks vabaduskaotusele veelgi. Enne suitsetamiskeelu kehtestamist oli Tallinna Vanglas võimalik teha üks kord päevas kuni kolm sigaretti. Ministeerium on aga arvamusel, et kõrvalnähtude esinemist välistab asjaolu, et senise kinnipeetavate suitsetamine oli koguseliselt reguleeritud. Toetudes Tartu Halduskohtu 18.10.2017 määrusele leiab kaebaja, et tegelikkus on hoopis vastupidine, sest kinnipeetavate organism oli varasemalt kehtinud regulatsiooniga (1 x päevas 3 suitsu) harjunud ning suitsetamise keelamine pigem suurendab kõrvalnähtude esinemise tõenäosust. Koos kaebusega oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub peatada justiitsministri 06.10.2016 määruse nr 21 ja Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 kehtivus ning tagada kaebajale vanglas suitsetamise ja kauplusest suitsude ostmise võimalus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus küsis 10.11.2017 kohtunõudes Tallinna Vanglalt kas K. L on vanglalt taotlenud suitsetamise lubamist või on suitsetamise piiranguga seonduvalt esitanud vaide Tallinna Vanglale või Justiitsministeeriumile. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 10.11.2017.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kaebaja on soovinud vaidlustada justiitsministri 06.10.2016 määrust, kuid sellise kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 võib halduskohtule esitavava kaebusega taotleda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Ministri määrus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, vaid tegemist on õigustloova aktiga. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud (kõikide) vaidluste lahendamine kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 punktile 1 on õigustloovate aktide peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks kehtestatud siiski teistsugune menetluskord. Seega ei kuulu õigustloovate aktide peale esitatud kaebuste läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning vastav kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamisel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ei saa rahuldada ka sellega seonduvat õiguskaitse taotlust.
4.Kaebuse juurde esitatud esialgse õiguskaitse taotluses on nimetatud ka Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31, taotletud selle kehtivuse peatamist ning kauplusest suitsude ostmise- ja vähemalt kolme sigareti suitsetamise võimaldamist päevas, kuid nimetatud käskkirja peale ei ole esitatud kaebust. K. L kaebuses on taotletud üksnes justiitsministri määruse tühistamist. Samas, kui tõlgendada kaebust koostoimes õiguskaitse taotlusega siiski selliselt, et vangla direktori käskkirja sooviti samuti vaidlustada, kuid see jäi eksituse tõttu selgelt formuleerimata, siis ei oleks ka taoline kaebus esialgu lubatav. Küsimus on selles, et kohustuslikku kohtueelset menetlust ei ole läbitud. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lõike 41 kohaselt tuleb vaie vangla direktori käskkirja peale esitada justiitsministrile. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebus tagastada, kui selle esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Halduskohtule saab kaebuse esitada vaid juhul, kui isik on eelnevalt esitanud vaide ning see on kas täielikult või osaliselt rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Käesoleval juhul ei nähtu, et K. L oleks vaide esitanud. Seda ei kinnita ka Tallinna Vangla oma 10.11.2017 vastuses. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebuse laiemal tõlgendamisel tuleks see samuti tagastada ning seetõttu ka õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et vastavalt HKMS § 249 lg 2 võiks esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal, kuid enne tuleb esitada vanglale või justiitsministrile vaie või siis kõigepealt vastavsisuline taotlus ja kui see rahuldamata jäetakse, siis selle pinnalt vastav vaie. Praegu ei nähtu haldusasja materjalist, et tegemist võiks olla käimasoleva vaidemenetlusega, mis omakorda tähendab seda, et õiguskaitse taotlus on esitatud ennatlikult. Riigilõiv on ka tasumata, kuid kaebuse tagastamisel halduskohtu pädevuse puudumise või kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu eelnimetatul enam sisulist tähendust ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium