lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2319/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 13.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2319/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2319

Haldusasi

Rait Koka (Kokk) kaebus Justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 peale

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Rait Koka kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav Rait Kokk esitas Tartu Halduskohtule 09.11.2017 kaebuse Justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 peale ning taotles esialgse õiguskaitse korras selle määruse (kaebuses nimetatud ka „käskkiri“) peatamiseks. Kaebuse kohaselt rikutakse suitsetamise absoluutse keelamisega vangla territooriumil kaebaja põhiõigusi ning see ei teeni vanglakaristuse eesmärke ega taga või suurenda julgeolekut. Sellise keeluga tekitatakse kaebajale vaid tarbetuid kannatusi ning ebameeldivusi (võõrutusnähud). Kaebaja soovib Tartu Vanglas kinnipeetavana tarbida sigarette.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Vangla on esitanud 10.11.2017 vastuse kohtunõudele, millest ilmneb, et Tartu Vangla dokumendiregistri andmetel ei ole Rait Kokk esitanud Tartu Vanglale ega Tartu Vangla vahendusel Justiitsministeeriumile adresseeritud vaiet seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega.
3.Kaebaja vaidlustab justiitsministri määrust, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja (VSkE) alates 1. oktoobrist 2017. VSkE § 82 (redaktsioon kuni 30. septembrini 2017) reguleeris paragrahvi pealkirja kohaselt suitsetamise korraldust ning lõike 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal

3-17-2319

kinnipeetaval oli õigus seal viibida. Sisekorraeeskirja § 82 lg‐d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. VSkE 1. oktoobril 2017 jõustunud redaktsioonis kannab § 8 pealkirja "Suitsetamisest loobumise korraldus". Selle paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Vaidlustatud määrus tunnistas kehtetuks VSkE § 82 lg‐d 2 ja 21. Sama paragrahvi lõige 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p‐de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Kaebusega on soovitud vaidlustada justiitsministri määrust, mis on oma õiguslikult iseloomult õigustloov akt (õiguse üldakt). Halduskohus ei ole pädev läbi vaatama õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Seega ei ole esitatud kaebus halduskohtus lubatav (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9).

4.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5.Viidatud lahendis asjas nr 3-17-749 (p 12) esitatud seisukohtadest lähtudes selgitab kohus kaebajale järgmist. Kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada justiitsministri määruse 1. oktoobrist 2017 jõustunud redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid (HKMS § 6). Haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel on halduskohtul võimalik kontrollida ka selle aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata (põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 teine lause ja § 152 lg 1, PSJKS § 9 lg 1, HKMS § 158 lg 4). Kaebajal on võimalik vaidlustada tühistamiskaebusega Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld (kodukorra p 2.3).Vangla kodukord on individuaalabstraktse iseloomuga, st piiratud adressaatide ringile suunatud üldkorraldus, mida on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-749, p 12 ja seal viidatud praktika). Asjakohane võib olla ka kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kaebaja saaks tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel taotleda justiitsministri määruse (VSkE) suitsetamist takistavate sätete kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Koos vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2).
5.1.Tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

2(3)

3-17-2319

5.2.Kaebaja ei ole sellist kohtueelse menetluse läbimist väitnud ega selle kohta tõendeid esitanud. Tartu Vangla 10.11.2017 vastusest ilmneb, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale ega Tartu Vangla vahendusel Justiitsministeeriumile esitanud vaideid seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega.
6.Kuna kohustuslik kohtueelne menetlus ei ole läbitud, ei oleks kaebaja õiguste kaitseks tõhus tühistamis- ega kohustamisnõue käesoleval hetkel lubatav. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega ei ole kohtul võimalik suunata käesoleva kohtumenetluse raames kaebajat teise, tõhusama nõude esitamisele.
7.Samuti ei oleks lubatav üksnes Tartu Vangla kodukorras sätestatud suitsetamiskeelu õigusvastasuse tuvastamise nõue, mille esitamiseks ei oleks vajalik kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS §-le 11. Nimelt on õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise õigus kaebajal üksnes siis, kui tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on praegusel juhul tõhusam õiguskaitsevahend olemas (vt määruse p-d 5 ja 6). Pelgalt keelu õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajal saavutada eesmärki, st suitsetamiskeeldu vältida. Kohtu hinnangul puudub seega hetkel kaebajal tõhus võimalus oma õigusi kaitsta tuvastamisnõudega (HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud).
8.Eelnevat arvestades tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kohtul ei ole võimalust praeguse menetluse käigus suunata kaebajat ka tõhusama nõude esitamisele. HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta aga kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega.
9.Kuna kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud kujul lubatav ja tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu tagastada, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24.07.2017 määrus asjas nr 3-17-1207, p 20). HKMS § 121 lg 1 p 1 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks. Samuti puudub kohtul käesolevas asjas võimalus suunata kaebajat tõhusama nõude esitamisele (käesoleva määruse p-d 5-8). Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).
10.Kuna kaebus tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada, puudub vajadus ka kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium