L. M. kaebus Tallinna Vangla 18.12.2016 käskkirja nr 51/2608 ja 19.12.2016 käskkirja nr 1-1/141 õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – L. M. Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta L. M. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (edaspidi: kinnipeeturegister) andmetel viibib L. M. Tallinna vanglas alates 3.05.2016. Alates 13.10.2016 viibib ta viiendas üksuses sektsioonis 5-2 kambris nr 2.
2.Tallinna Vangla järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja 18.12.2016 käskkirjaga nr 51/2608 lukustati viienda üksuse sektsiooni 5-2 kambrite uksed alates 18.12.2016 kella 17.30-st kuni asjaolude äralangemiseni. Lukustamine oli vajalik viirushaiguste leviku tõkestamiseks.
3.Tallinna Vangla direktori 19.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/141 kehtestati erisus Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (Tallinna Vangla 1(6)
kodukord) päevakavades. Direktor keelas vahistatute ja kinnipeetavate saatmised huviringidesse, kooli ja tööle, v.a tööle määratud vahistatud ja kinnipeetavad olenevalt vangla vajadusest ja vastavalt saateplaanis märgitule. Vahistatuid oli lubatud viia sotsiaalprogrammidesse ja kinnipeetavaid spordisaali, sotsiaalprogrammidesse ja kirikusse, kuid välistades kokkupuuted teiste üksuste vahistatute ja kinnipeetavatega. Sektsioonide 1-4, 5-2, 4-1 kinnipeetavaid oli keelatud viia huviringidesse, tööle, kooli, spordisaali, sotsiaalprogrammi ning lühi- ja pikaajalisele kokkusaamisele. Piirangud tingis viirushaiguste puhang vanglas.
4.Tallinna Vangla 27.12.2016 käskkirjaga nr 5-1/2648 lõpetati viienda üksuse 5-2 elusektsiooni kambrite nr 1, 2, 4 ja 6-12 uste lukustamine alates 27.12.2016 kella 10.45-st. 5-2 elusektsiooni kambrite 3 ja 5 uste sulgemist tuli jätkata kuni asjaolude äralangemiseni.
5.Tallinna Vanglas registreeriti 27.12.2016 kinnipeetav L. M. vaie Tallinna Vangla direktori 19.12.2016 käskkirjale nr 1-1/141. Tallinna Vangla tagastas kaebajale vaide 4.01.2017 kirjaga nr 515/16/463-4.
6.Tallinna Vanglas registreeriti 4.01.2017 kinnipeetav L. M. vaie 18.12.2016 käskkirja nr 5-1/2608 tühistamiseks. Tallinna Vangla 20.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/11-2 jäeti esitatud vaie rahuldamata.
7.L. M. esitas Tallinna Halduskohtule 2.02.2017 kaebuse (täiendatud 20.02.2017) Tallinna Vangla 18.12.2016 käskkirja nr 5-1/2608 ja 19.12.2016 käskkirja nr 1-1/141 õigusvastasuse tuvastamiseks.
KAEBUS JA NÕUE
8.Vaidlustatud käskkirjad on õigusvastased järgnevatel põhjustel. Viienda üksuse sektsiooni 5-2 väidetavalt haiged kinnipeetavad käisid enne sektsiooni sulgemist suitsetamas ja jalutamas. Järelikult ei olnud neile määratud voodirežiimi. Tallinna Vangla ei eraldanud haigeid kinnipeetavaid vastavatesse palatitesse, samas lukustas kõik teised kinnipeetavad oma kambritesse. Asjaolu, et palatid olid hõivatud ning 1% kinnipeetavatest haiged, ei saa olla aluseks kõigi kinnipeetavate kambrisse lukustamiseks.
9.Kamber, kuhu kaebaja lukustati, ei vasta normidele. Kambris puudus tualett ja kraanikauss. Tualeti kasutamise pikk järjekord põhjustas kaebajale piinu. Lisaks puudus kambris piisav liikumise võimalus.
10.Kaebajal puudus vaba juurdepääs sanitaarsõlmele, mistõttu puudus kaebajal võimalus hoolitseda isikliku hügieeni, kambri puhtuse ja riiete eest.
11.Kaebajal puudus võimalus hoida end kursis ühiskonnas toimuvaga, kuna puudus juurdepääs televiisorile. Samuti ei väljastata venekeelset ajalehte, mis on venelaste jaoks diskrimineeriv.
12.Puudus võimalus külastada jõulupühade ajal kirikut.
13.Eelnevalt kirjeldatud Tallinna Vangla tegevus oli inimväärikust alandav.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjad on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning haldusaktid on proportsionaalsed, põhjendatud ja kaalutletud ning vastavad vorminõuetele.
15.Tallinna Vanglas algas 17.12.2016 kinnipeetavate seas haiguspuhang. Sektsiooni sulgemise tingis vangla meditsiiniosakonnast laekunud informatsioon, et sektsioonis 5-2 paikneval viiel kinnipeetaval avastati viirusnakkuse sümptomid. Vanglal lasub kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute tervist. Seega pidi vangla rakendama kardinaalseid meetmeid, et vältida viirushaiguse levikut ja massilist haigestumist. Viirusnakkuse leviku tõkestamiseks oli oluline kinnipeetavad kambritesse 2(6)
isoleerida, et vähendada omavahelisi kokkupuuteid ja nakkuse edasikandumist. Haigestunud kinnipeetavate isoleerimine meditsiinipalatitesse ei olnud otstarbekas, sest nakatunud isikud on nakkusohtlikud juba üks päev enne haigustunnuste ilmnemist, mistõttu oli tõenäoline, et haigestunutega ühes kambris viibinud isikud võisid olla juba nakatunud. Kõiki haigestunuid ei olnuks võimalik ka meditsiinipalatitesse isoleerida, sest meditsiinipalatites on üksnes kuus kohta.
16.Tallinna Vangla direktori 19.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/141 tegevustele seatud piirangud kaebajale olulist mõju ei avaldanud. Huviringis, sotsiaalprogrammides ja õppetöös kaebuse esitaja ei osalenud. Lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi oli kaebajal viimati 2010. aastal. Telefonikõnede väljavõttest nähtuvalt võimaldati kaebajal helistada. Kaebajal on õigus kasutada kord nädalas spordisaali, kuid ta ei kasutanud spordisaalis käimise võimalust ei enne piirangute kehtestamist ega pole seda teinud ka hiljem. Kaebajale oli tagatud vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-s 2 sätestatud tunniajaline viibimine värskes õhus.
17.Kaebaja oli Tallinna Vangla 2.12.2016 käskkirjaga nr 5-3/1324 määratud ajavahemikuks 04.12.2016–06.01.2017 tööle Eesti Vanglatööstus AS-i. Perioodil 18.12.–27.12.2016 kaebaja tööhõives ei osalenud, kuna haiguspuhangu ja jõulupühade tõttu Eesti Vanglatööstus AS-is tootmistegevust ei toimunud.
18.Liikumis- ja suhtlemispiirangu tõttu ei olnud kaebajal võimalik ajavahemikul 18.12.–27.12.2016 osaleda usulises tegevuses vangla kirikus. Usulisi vajadusi on võimalik rahuldada ka kirikus käimata. Kaebaja soovis osaleda 22.12.2016 toimuval jõulukontserdil, kuid kaplaniga eraviisiliseks kohtumiseks või erandlikuks vaimulikuks talituseks kaebuse esitaja soovi ei avaldanud. Kinnipeeturegistrist nähtuvalt on kaebajal kambris usulist kirjandust, rist, palvehelmed ja ikoonid. Seega sai kaebaja usulisi vajadusi rahuldada ka kambris.
19.Tõene on kaebaja väide, et kambris nr 2 puudub tualettruum. Ajavahemikul 18.12.–27.12.2016 võimaldati kinnipeetavatel tualettruumi kasutada vajaduspõhiselt, andes vajadusest valvuritele märku. Tualetti saamiseks võis esineda lühiajalisi viivitusi, sest haigestunud kinnipeetavate tualetis käimise järel desinfitseeriti tualettruumis nakkuse edasikandumise minimaliseerimiseks käepidemeid ja muid pindu. Tualetile vaba juurdepääsu piiramine võis tekitada teatud ebamugavusi. Samas on tegemist täiskasvanud inimestega, kes suudavad oma vajadusi kontrollida ja oma käimisi planeerida selliselt, et lühiajaline ooteaeg kannatusi ei põhjusta. Kaebaja jaoks ei olnud selline töökorraldus midagi erakordset, sest öörahu ajal, kui kambrite uksed on lukus, tuleb ka tavaolukorras sektsioonis 5-2 tualetti saamiseks kinnipeetaval samamoodi toimida.
20.Isikliku hügieeni eest oli kaebajal võimalik igapäevaselt hoolitseda ning 2 korda nädalas võimaldati duši all käia. Kaebaja kannab vastavalt VangS § 46 lg-le 1 vangla riietust, mille pesemise eest hoolitseb vangla. Tualettruumist võimaldati kinnipeetavatel vajadusel kambrisse vett kaasa võtta. Seega sai kaebuse esitaja hoolitseda ka isiklike riideesemete (sokid, aluspesu) ja kambri puhtuse eest. Isiklikke riideid sai sooja veega pesta ka neil päevil, kui võimaldati duši all käia.
21.Kaebaja viide ruumipuudusele ei ole asjakohane. Kambri nr 2 üldpind on 11,4 m2 ning ajavahemikul 18.12.–27.12.2016 oli kambris kaks kinnipeetavat. Seega oli kaebajale tagatud 5,7 m2 põrandapinda, mis on oluliselt rohkem nõutavast miinimumist.
22.Tõene ei ole kaebaja väide, et tal ei olnud piirangute tõttu võimalik ühiskonna asjadega kursis olla. Kinnipeeturegistri andmetel ei olnud ajavahemikul 18.12.–27.12.2016 kaebajal ja tema kambrikaaslasel kambris isiklikku televiisorit ja raadiot, kuid arvestades perioodi lühiajalisust, ei saanud raadio- ja televisioonisaadete mittevaatamisest olulist infosulgu tekkida. Tallinna Vanglas on kõikidele kinnipeetavatele tagatud ajalehe Postimees lugemise võimalus. Ehkki päevalehe venekeelne versioon lõpetas ilmumise ja seetõttu venekeelset ajalehte vangla ei taganud, oli kaebajal võimalik soovi korral eestikeelset ajalehte lugeda (kaebaja valdab riigikeelt) ja ajalehe vahendusel päevakajaliste sündmustega kursis olla. 3(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine on lubatav ja otstarbekas kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja õiguste kaitseks ei esine tõhusamaid vahendeid, kuna vaidlustatud käskkirjadega kehtestatud piirangud olid tähtajalised. Kaebuse esitamise hetkeks olid piirangud lõpetatud, mistõttu ei olnud tühistamisnõude esitamine võimalik. Tuvastamisnõude esitamise eesmärgina on kaebaja märkinud soovi esitada kahju hüvitamise nõue (koos vabandamisega), mida ei saa lugeda ilmselgelt perspektiivituks.
24.Järgnevalt kohus hindab, kas vaidlustatud käskkirjad on õigusvastased.
25.Kaebaja hinnangul rikkusid vaidlustatud käskkirjadega kehtestatud piirangud tema inimõigusi, kuna tal puudus võimalus kasutada vajadusel tualettruumi ning sanitaarsõlme. Lisaks puudus piirangute tagajärjel võimalus vaadata televiisorit ning külastada kirikut.
26.VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 8 lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Nimetatud paragrahvi alusel võidakse piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul ohtu vangla julgeolekule ei tulene. Kuivõrd lg 2 näeb ette abstraktse hulga kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise võimaluse, siis tuleb pidada otstarbekaks, et sellekohane kirjalik otsustus vormistatakse kõiki asjassepuutuvaid kambreid või kogu osakonda silmas pidava ühe aktina, mitte aga iga üksiku kinnipeetava suhtes eraldi (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise jt, lk 39- 40).
27.Tallinna Vangla kodukorra punkt 5.6 sätestab, et vanglateenistusel on õigus teha päevakavas vastavalt vajadusele erakorralisi ja ajutisi muudatusi (sh õigus häirida kinnipeetava und öörahu ajal, kui see on vajalik järelevalve teostamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks, öörahu rikkuva tegevuse lõpetamiseks või muul olulisel põhjusel). Kinnipeetavaid teavitatakse muudatustest eelnevalt võimaluse korral. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajat teavitati eelnevalt kehtestatavatest muudatustest.
28.Vaidlustatud käskkirjade vormistamise tingis meditsiiniosakonna õe Rene Mikko 17.12.2016 teade, et neljanda üksuse sektsioonis 4-1 on paljud kinnipeetavad haigestunud ülemiste hingamisteede viirushaigusesse (69-st osakonda paigutatud kinnipeetavast 30-l on erinevad haiguse sümptomid või meditsiinilised kaebused). Tallinna Vangla meditsiiniosakonna õe Hanna-Liisa Kuninga teatel levis ka sektsioonis 5-2 nakkushaigus ulatuslikult. Vanglat teavitati labori vastustest, mis tuvastasid B-tüvega gripi. Kaebaja eelneva osas vastuväiteid ei esitanud.
29.Tervisenõustamise keskkond kliinik.ee https://www.kliinik.ee/teemalehed/vaktsineerimine/aid24872/gripp kirjeldab grippi kui ägedat viiruslikku haigust, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused. Gripiviirus levib haigestunud inimese köhimisel või aevastamisel levivate süljepiiskadega. Seega vaidlust ei saa olla selles, et tegemist on ägeda nakkushaigusega ning vanglal on kohustus kaitsta tulenevalt VangS 5. jaost kinnipeetavate elu ja tervist.
30.Kaebaja hinnangul oleks piisanud haigete hospidaliseerimisest. Selle asemel kehtestas vangla liikumispiirangud. Kohus kaebajaga ei nõustu. Arvestades VangS § 8 lg-s 2 sätestatud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangu suunatust abstraktsele hulgale kinnipeetavatele, peavad selle meetme rakendamist õigustama vahetud ja olulised põhjused ning meetme kohaldamine peab toimuma kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, s.o olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise jt, lk 39). Õige on vastustaja lähenemine, et üksnes haigete meditsiinipalatitesse isoleerimine ei olnud otstarbekas, kuna 4(6)
nakatunud isikud on nakkusohtlikud enne haigustunnuste ilmnemist. Seega ei ole võimalik tuvastada juba nakatunud isikuid. Lisaks on vastustaja välja toonud, et meditsiinipalatites on üksnes kuus kohta, samas kui haigestunuid oli märkimisväärselt rohkem. Vastustajal puudus võimalus teiste meetoditega kinnipeetavate tervist kaitsta, mistõttu saab vaidlustatud käskkirjadega kehtestatud piiranguid pidada proportsionaalseteks.
31.Kaebaja heidab vanglale ette, et kamber, kus ta oli sunnitud piirangute tõttu viibima, ei vasta normidele, kuna selles puudus tualett ning kraanikauss isiklike vajaduste rahuldamiseks. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 1 p 8 sätestab, et toa või kambri sisustusse kuulub WC võimaluse korral. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kambris nr 2, kus kaebaja piirangute kehtestamise ajal viibis, puudub tualettruum ning kraanikauss. Vastustaja tõi oma seisukohtades välja, et sektsioon 5-2, kus kaebaja viibis, on avatud eluosakond, kus üldjuhul on kambrite uksed avatud äratusest öörahuni ning kinnipeetavad saavad kasutada koridoris paiknevat ühistualetti. Kohtu hinnangul ei saa tualeti kambris puudumist pidada oluliseks puuduseks, kuna vangla kinnitusel tagati kinnipeetavatele ühistualeti kasutamise võimalus vastava teate saamisel esimesel võimalusel. Vastustaja möönab, et tualeti kasutamisel esines viivitusi, kuna kasutamise järel tualett desinfitseeriti nakkuse edasikandumise minimaliseerimiseks. Samas ei väida kaebaja, et talle tualeti kasutamise võimalust ei tagatud, vaid üksnes seda, et pidi tualeti kasutamise järjekorda ootama. Kohus nõustub kaebajaga, et tualeti kasutamise piiramine võib olla häiriv. Siiski on kaebaja täiskasvanud inimene, kes saab oma vajadusi kontrollida ja planeerida selliselt, et see ei põhjustaks piinavaid olukordi.
32.Kaebaja isikliku hügieeni eest hoolitsemise võimatuse osas märgib kohus järgmist. Vastustaja selgitas, et kaebaja kannab vangla riietust, mille pesemise eest hoolitseb vangla. VangS § 50 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Vaidlusalusel perioodil sellise võimaluse kasutamist vangla ei piiranud ning kaebaja seda ka ei väida. Lisaks eelnevale võimaldas vangla kinnipeetavatel isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks võtta soovi korral kambrisse vett kaasa. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja ütlustes. Seega on alusetud kaebaja etteheited, et tal puudus võimalus hügieeni eest hoolitsemiseks, kuna võimalused olid vangla poolt tagatud.
33.Kaebaja ei ole rahul, et kamber, kus ta vaidlusalusel perioodil viibis, puudus võimalus normaalseks liikumiseks. VSkE § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale toas ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda ja kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda. Vastustaja tõi vastuväidetes välja, et kambri number 2 üldpind on 11,4 m2. Ajavahemikul 18.12.–27.12.2016 viibis kambris 2 kinnipeetavat. Seega ühe kinnipeetava jaoks ette nähtud kambri põrandapind ületas VSkE § 6 lg-s 6 sätestatud normi. Samuti ei piiratud vaidlustatud käskkirjadega võimalust viibida värskes õhus. Vastupidi, 18.12.2016 käskkirjas nr 5-1/2608 on välja toodud, et kinnipeetavatele tuleb tagada jalutuskäigud, telefonikõned jm. Kaebuses puudub etteheide, et vangla jättis nimetatud võimalused tagamata.
34.Kaebuse kohaselt puudus kaebajal võimalus vaadata televiisorit, mille tagajärjel ei saanud kaebaja hoida end kursis ühiskonnas toimuvaga. Õige on kaebaja väide, et lähtudes VangS § 31 lgst 1 on vanglal kohustus võimaldada jälgida vanglas raadio- ja televisioonisaateid. Samas oli antud juhul vaidlusalusel perioodil vanglas valitseva eriolukorra, s.o haiguspuhangu tõttu piirangu kehtestamine vajalik kinnipeetavate omavaheliste kokkupuudete ja seeläbi nakkuse edasikandumise võimaluste vältimiseks. Kaebaja ei vaidlusta, et talle oli tagatud võimalus hoida ennast ühiskonnas toimuvaga kursis ajalehtede kaudu. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et vangla ei võimaldanud venekeelsete ajalehtede lugemist. Vastustaja kinnitusel valdab kaebaja hästi eesti keelt. Vastustaja väidet kinnitab ka see, et vanglale esitatud vaie ning kohtule esitatud kaebus on kirjutatud ladusas eesti keeles. Kohus möönab, et televiisori vaatamine ei ole võrdväärne tegevus ajalehe lugemisega, kuid ühiskonnas toimuvaga aitab kursis hoida ka ajaleht.
5(6)
35.Vaatamata asjaolule, et 19.12.2016 käskkirja nr 1-1/141 p 2 alusel oli lubatud kinnipeetavaid viia sotsiaalprogrammidesse, spordisaali ja kirikusse, välistades kokkupuuted teiste üksuste kinnipeetavatega, võttis vastustaja õigeks, et kaebajal puudus võimalus ajavahemikul 18.12.– 27.12.2016 käia vangla kirikus. Tulenevalt VangS §-st 62 tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise, mis on kinnipeetava subjektiivne õigus. Selle piiramiseks VangS aluseid ette ei näe. Põhiseaduse § 40 lg-st 3 tulenevalt võib seda siiski teha avaliku korra, tervise ja kõlbluse kaitseks. Erisused usuliste talituste täitmiseks kinnipidamiskohas tulenevad ka kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 9 lg-st 1, mille kohaselt kinnipidamisasutustes viibijal on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise jt, lk 122). Jumalateenistusi ja usulisi talitusi korraldatakse kinnipidamisasutustes vangla direktori loal (KiKoS § 9 lg 2). Esitatud materjalidest nähtuvalt soovis kaebaja osa võtta 22.12.2016 kell 10.15-11.15 toimuvast eestikeelsest jõulukontserdist. Taotlusi kiriku külastamiseks kaebaja ei esitanud. Kuna käesoleva kaebuse esemeteks on Tallinna Vangla käskkirjad, mis ei keelanud kaebajal tegeleda usuliste tegevustega, ei saanud käskkirjad rikkuda kaebaja õigusi käsitletud osas. Samas on mõistetav Tallinna Vangla poolne jõulukontserdi külastamise keelamine, kuna käskkirja nr 1-1/141 alusel oli nakkusohu tõttu keelatud kokkupuude teiste kinnipeetavatega.
36.Nii Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kui ka siseriiklikust kohtupraktikast tuleneb, et inimväärikust alandavaks saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-18-12, p 25; Riigikohtu halduskolleegiumi 02.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-47-14 p21; EIK 04.07.2006 otsus asjas nr 59450/00 Ramirez Sanchez vs Prantsusmaa). Kohus, hinnates kinnipidamistingimusi, kus kaebajal tuli ajavahemikul 18.12.– 27.12.2016 viibida, leiab, et need tingimused koosmõjus ei ületanud kaebajale kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, mida saab pidada inimväärikust alandavaks.
37.Tallinna Vangla 18.12.2016 käskkiri nr 5-1/2608 ja 19.12.2016 käskkiri nr 1-1/141 on õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
38.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.