Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2017, Tallinn Haldusasja number
3-17-1763
Haldusasi
S. L. kaebus Tallinna vangla vastu.
Edasikaebamise kord
Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruse p 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
23.08.2017 esitas S. L. Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse Tallinna vangla vastu, mis tõlgiti eesti keelde. Kaebuses palub kaebaja kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset ning tühistada otsus, millega jäeti kaebaja kuuks ajaks ilma kaupluse külastamisest. 25.08.2017 kohtumäärusega jättis kohus S. L. kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta.
Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 55 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.
25.08.2017 kohtumäärusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kaebuses ei olnud kaebaja märkinud, mille suhtes soovib kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist, siis palus kohus kaebajal välja tuua esialgse õiguskaitse abinõu (HKMS § 250 lg 1 p 3), mida soovib kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega taotleda. Samuti selgitas kohus kaebajale, et esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada ning palus kaebajal selgitada, miks on esialgse õiguskaitse rahuldamine käesoleval juhul vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning kuidas saaksid kaebaja õigused kohtumenetluses ajal kahjustatud, kui esialgse õiguskaitse taotlus jääks rahuldamata. Täiendavalt ei olnud kaebaja tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu, mille tasumiseks määras kohus tähtaja. Väljastusteate kohaselt sai kaebaja 25.08.2017 kohtumääruse kätte 31.08.2017. Seega oli puuduste kõrvaldamise tähtpäevaks 11.09.2017. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Käesoleval juhul ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ega kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puudusi. Kaebaja ei ole täpsustanud, mille suhtes soovib kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist ega selgitanud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist kaebaja soovib. Samuti ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud. Kuna kaebaja ei ole kohtule vastanud ega esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puuduseid kõrvaldanud, ei ole kohtul võimalik kaebaja taotlust menetleda. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ning seega ei ole tagastatavat riigilõivu. Kaebuse tagastamine Vastavalt HKMS §-le 121 lg 1 p 2 kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajatele, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 25.08.2017 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja soovib tühistada Tallinna vangla otsust, millega jäeti kaebaja kuuks ajaks ilma kaupluse külastamise võimalusest. Kohus selgitas kaebajale, et kaebusele tuleb lisada vaidlustatud haldusakt (HKMS § 39 lg 1 p 1). Väljastusteate kohaselt sai kaebaja 25.08.2017 kohtumääruse kätte 31.08.2017 ning seega oli puuduste kõrvaldamise tähtpäevaks 11.09.2017. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ega kõrvaldanud kaebuses esinevai puudusi. Samuti ei ole kaebaja taotlenud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist ega üldse kohtule vastanud. Kaebajal oli kohustus esitada vaidlustatud haldusakt, mida kaebaja ei ole teinud. Käesoleval juhul takistavad puudused asja läbivaatamist. Kaebajale selgitati kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel kohtu määratud tähtajaks tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse määrusega. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ning seega ei ole tagastatavat riigilõivu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.