M. V. kaebus Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkirja nr 51/1935 ja 27.11.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/322-4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M. V.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Martisen.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta M. V. kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.10.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-2679 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tallinna Vangla 18.05.2016 käskkirja nr 5-1/914 alusel paigutati kinnipeetav M. V. karistuse edasiseks kandmiseks Tallinna Vanglast Tallinna Vangla Maardu avavanglasse.
2.Tallinna Vangla 09.09.2016 käskkirja nr 5-1/1857 alusel paigutati M. V. alates 09.09.2016 ajutiselt Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglast Tallinna Vangla kinnisesse osakonda, kuna Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 andmetel on ta põgenemisohtlik.
3.Tallinna Vangla 09.09.2016 käskkirjaga nr 5-1/1858 tunnistati alates 09.09.2016 kehtetuks Tallinna Vangla 30.08.2016 käskkiri nr 5-1/1730, mille kohaselt anti kinnipeetavale M. V. luba tähtajatult alates 02.09.2016 kuni kinnipeetava vabanemiseni järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat ettevõttes AS Eesti Keskkonnateenused, asukoht Vana-Narva mnt 26, Maardu.
Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkirja nr 5-1/1935 alusel paigutati M. V. ümber karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse. Käskkirja kohaselt ei vasta kinnipeetav M. V. tingimustele, mis on seatud avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi Täitmisplaan) § 17 lg 2 p 2 kohaselt peab avavanglasse paigutatav kinnipeetav vastama järgmistele tingimustele: kinnipeetav ei ole põgenemiskalduvustega. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 andmeil on kinnipeetav M. V. põgenemisohtlik.
5.M. V. volitatud esindaja esitas 21.10.2016 Tallinna Vanglale vaided Tallinna Vangla 09.09.2016 käskkirjade nr 5-1/1858 ja nr 5-1/1857 ning 21.09.2016 käskkirja nr 5-1/1935 kehtetuks tunnistamiseks.
Tallinna Vangla 27.11.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/322-4 tagastati Tallinna Vangla 09.09.2016 käskkirjade nr 5-1/1857 ja nr 5-1/1858 peale esitatud vaided, kuna vaide esitamise tähtaeg oli möödunud ning seda ei ennistatud. Tallinna Vangla jättis 21.09.2016 käskkirja nr 51/1935 peale esitatud vaide rahuldamata.
M. V. esitas 27.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkirja nr 5-1/1935 ja 27.11.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/322-4 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
Tallinna Vangla edastas haldusaktid üksnes kaebaja esindajale, millega on jäetud kaebaja tahtlikult teadmatusse. Kaebaja esindaja pole neid haldusakte kaebajale esitanud. Sellise tegevusega on kaebaja õigusi ennast kaitsta kahjustatud.
Vastustaja oleks pidanud igale vaidele vastama kirjalikult eraldi, mitte liitvastusena.
10.Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna hinnang, et kaebaja on põgenemiskalduvustega, on ülekohtune, alusetu ega põhine faktidel. Enne Tallinna Vangla Maardu avavanglaosakonda paigutamist tehti kaebajale taustauuring ning riskihindamine. Kaebaja
2(7)
3-16-2679 käitumine vastas Tallinna Vangla Maardu avavanglaosakonna nõuetele ning puudusid rikkumised ja riskid. Viibides Tallinna Vangla Maardu avavanglaosakonnas asus kaebaja tööle AS-i Eesti Keskkonnateenused ning käis iseseisvalt tööl väljaspool vanglat. Samuti käis kaebaja kaupluses väljaspool vanglat, kordagi kaldumata kõrvale ettenähtud marsruudist. Kaebaja ei rikkunud ühtegi avavanglaosakonna reeglit või vangla kodukorda üldiselt. Kaebaja õigusi on rikutud tema paigutamisega avavanglast kinnisesse osakonda. Kaebaja soovib teada, kes ja miks on tema kohta esitanud Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnale sellekohast informatsiooni.
11.Kaebaja on viibinud väljaspool vanglat korduvalt ja pöördunud ise uuesti tagasi. Avavangla pakub kinnipeetavale võimalikult lähedast elukorraldust võrreldes sellega, mis ootab kinnipeetavat ees pärast vanglast vabanemist. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse aitab kaasa tema resotsialiseerumisele vabaduses. Kaebaja hinnangul vastab ta avavanglasse paigutamise tingimustele, mistõttu ei ole kinnises vanglas karistuse kandmine otstarbekas. Tallinna Vangla on põhjendamatult andnud kaebajale hinnangu, et viimane on põgenemiskalduvustega. Arvestades, et kaebaja on piisavalt palju viibinud väljaspool vanglat ilma järelevalveta ja ilmunud alati õigel ajal vanglasse tagasi, ei saa ta olla põgenemiskalduvustega.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
12.Tallinna Vangla ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu ning palub kaebuse jätta rahuldamata.
13.Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkiri nr 5-1/1935 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Tegemist on diskretsiooniotsusega, mistõttu on kohtulik kontroll piiratud. Tallinna Vanglal olemasoleva informatsiooni kohaselt on vanglal alust arvata, et M. V. on põgenemisohtlik. Nimetatud kahtlus tuleneb Tallinna Vangla käsutuses olevast julgeolekualasest teabest. Vanglal olemasoleva informatsiooni näol on tegemist piiratud juurdepääsuga riigisaladusega, millele kaebajal juurdepääsu õigust ei ole (haldusmenetluse seadus (HMS) § 7 lg 3, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg 1, justiitsministri 06.12.2001 määrus nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ (edaspidi Tallinna Vangla põhimäärus) § 11, Tallinna Vangla direktori 07.01.2015 kinnitatud „Tallinna Vangla Teabe- ja uurimisosakonna põhimäärus“ (edaspidi Teabe- ja uurimisosakonna põhimäärus) § 2 ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS) § 5 p 1). Seega ei ole kaebajal ka õigust sellega tutvuda. Vangla saab olemasoleva julgeolekualase teabe avaldada selleks juurdepääsu õigust omavale isikule, nt kohtunikule. Kohus võib otsuses tugineda tõenditele, mida kohtutoimikusse ei ole lisatud ja millega mõnel menetlusosalisel ei ole olnud võimalik juurdepääsupiirangute tõttu tutvuda ega nende suhtes oma seisukohta kujundada (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 18). Kuna kohtul on võimalik vanglal olemasoleva infoga tutvuda, on sellega kaebaja huvide kaitse piisavalt tagatud.
14.Kaebaja ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on õiguspärane, kuivõrd vangla käsutuses olevast informatsioonist lähtudes on vanglal piisav alus väita, et M. V. on põgenemisohtlik. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 2 kohaselt ei tohi avavanglasse paigutatav kinnipeetav olla põgenemiskalduvustega. VangS § 20 lg 1 annab vanglale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas kinnipeetav vastab avavanglasse paigutatavate kinnipeetavatele esitatavatele tingimustele või mitte. Käesoleval juhul on vastustaja tuvastanud, et kaebaja ei vasta Täitmisplaani § 17 lg 2 p-le 2, mistõttu ei saa selline kinnipeetav ka avavanglas karistust kanda. 3(7)
3-16-2679 Avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamine ei ole kinnipeetava suhtes täiendava piirangu kohaldamine, vaid temale varasemalt kohaldatud soodusrežiimi lõpetamine. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda karistuse kandmist avavanglas (VangS § 20 lg 1).
15.VangS § 21 lg 1 lause 2 kohaselt on kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse lubatav ka juhul, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Kui tekib kahtlus, et kinnipeetava viibimine avavanglas seab ohtu õiguskorra kaitsmise ja kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärgi, on riigil kohustus sellele sobival viisil ka reageerida. Seejuures ei pea vangla lähtuma üksnes juba aset leidnud sündmustest ja tõsikindlalt kinnipeetava käitumise kohta teada olevatest asjaoludest, vaid saab arvestada ka kogutud teabele ja kaudsetele asjaoludele tuginevaid prognoose ning ohuhinnanguid. Avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse paigutamine on vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele suunatud kohtlemisabinõu. Kuivõrd vanglal puudub veendumus, et kaebaja suhtes on võimalik vangistuse täideviimise eesmärke saavutada seoses vanglal olemasoleva teabe pinnalt tekkinud kahtlusega kaebaja põgenemisohtlikkusest, siis ei saa kaebaja karistust avavanglas täide viia.
16.Kohtumenetluse käigus on selgunud, et julgeolekualane info, millest Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud seoses M. V. põgenemisohtlikkusega teadlikuks said, ei laekunud teabe- ja uurimisosakonnale mitte 09.09.2016, vaid 08.09.2016. Vaidlustatud käskkirja on kuupäev kantud selle järgi, millal teabe- ja uurimisosakonna ametnikud selle Maardu avavangla osakonnale edasi andsid. Nimelt edastas teabe- ja uurimisosakonna juhataja 09.09.2016 Maardu üksuse juhile, M. V. määratud inspektor-kontaktisikule ning Tallinna Vangla peaspetsialist-korrapidajale e-kirja, mille kohaselt on põgenemisohtlike isikute nimekirja lisatud ka M. V. Kaebaja paigutati avavanglast karistuse edasiseks kandmiseks ümber Tallinna Vangla kinnisesse ossa 09.09.2016.
17.Vaidlustatud vaideotsus on õiguspärane. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega. Vaideotsuse tühistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et vangla on edastanud kaebaja osas tehtud vaideotsuse kaebaja esindajale (HMS § 13 lg 1). Vanglale edastati 23.11.2016 vaidemenetluse käigus kaebaja poolt 05.10.2016 allkirjastatud volikiri õigusteenuse osutamiseks, millest nähtuvalt annab M. V. advokaat Kadi Mäele volituse end esindada Tallinna Vanglas läbiviidavas haldusmenetluses koos kõigi seadusest tulenevate õigustega. HMS § 26 lg 2 kohaselt võib dokumendi saata ka üksnes esindajale. Kui kaebajal on etteheiteid oma esindaja tegevusele, saab ta need esindussuhtest tulenevalt teha oma esindajale.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlus, kas kaebaja on õiguspäraselt paigutatud Tallinna Vangla Maardu avavanglaosakonnast ümber Tallinna Vangla kinnisesse osakonda.
20.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
4(7)
3-16-2679
21.VangS § 21 lg 1 kohaselt, kui kinnipeetav ei täida VangS või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õigusrikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Toodud säte hõlmab ka olukorda, kus avavanglasse paigutatud kinnipeetav enam ei vasta avavanglasse paigutamiseks sätestatud tingimustele. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 2 kohaselt peab avavanglasse või kinnise vangla avavangla osakonda ümber paigutatav kinnipeetav vastama tingimusele, et ta ei ole põgenemiskalduvustega.
22.Ka vaidlustatud käskkirjas on õiguslike alustena viidatud VangS § 21 lg-le 1 ja täitmisplaani § 17 lg 2 p-le 2 ning leitud, et kinnipeetav M. V. ei vasta tingimustele, mis on seatud avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale. Järelikult olukorras, kus vastustajal on teave, mille pinnalt on tekkinud kahtlus Tallinna Vangla Maardu avavanglaosakonda paigutatud kinnipeetava põgenemiskalduvusest, esineb õiguslik alus nimetatud kinnipeetava avavangla osakonnast ümberpaigutamiseks vangla kinnisesse osakonda.
23.Lisaks on vaidlustatud käskkirjas õigusliku alusena viidatud ka VangS § 21 lg 1 lausele 2. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangistuse täideviimine korraldatakse kinnises vanglas või avavanglas (VangS § 6 lg 2).
24.Kohus nõustub vastustajaga, et kui tekib kahtlus, et kinnipeetava viibimine avavanglas seab ohtu õiguskorra kaitsmise ja kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärgi, siis on riigil kohustus reageerida. Käesoleval juhul on vaidlustatud käskkirja kohaselt selliseks kahtluseks andnud aluse Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 teave, et kaebaja on põgenemisohtlik. On ilmne, et põgenemiskalduvusega kinnipeetava karistuse täideviimine avavanglas ei täida karistuse täideviimise eesmärki. Nimelt on äratusest kuni öörahuni lubatud kinnipeetaval liikuda avavangla territooriumil (VangS § 10 lg 1). Olukorras, kus on tegemist põgenemiskalduvusega kinnipeetavaga, ei ole välistatud (vaid pigem on tõenäoline), et ta lahkub avavangla territooriumilt omavoliliselt, sinna tagasi naasmata ning võib panna väljaspool vanglat viibides toime uusi õigusrikkumisi. Sellisel viisil kinnipeetava käitumine seab ohtu ka õiguskorra kaitsmise.
25.Kaebaja on märkinud, et vastustaja antud hinnang kaebajale ei põhine faktidel, kuivõrd kaebajale tehti enne Maardu avavanglaosakonda paigutamist taustauuring ja riskihindamine; Maardu avavangla osakonnas viibides ei rikkunud ta avavangla nõudeid – käis iseseisvalt tööl väljaspool vanglalt ning naasis alati õigel ajal tagasi.
26.Asjaolu, kas kaebaja vastas avavanglasse paigutamise ajal või enne seda avavanglasse ümberpaigutamiseks kehtestatud nõuetele, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kuivõrd hinnang kaebaja põgenemisohtlikkusest ei põhine kaebaja varasemal käitumisel. Asja materjalist nähtuvalt paigutati kaebaja Maardu avavanglaosakonda 18.05.2016 käskkirja nr 51/914 alusel (tl 24). Maardu avavangla osakonnast Tallinna Vangla kinnisesse osakonda ümberpaigutamine toimus ajutiselt 09.09.2016 käskkirja nr 5-1/1857 alusel (tl 11) ning karistuse jätkamiseks 21.09.2016 käskkirja nr 5-1/1935 alusel (tl 13), kuivõrd Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 info kohaselt on kaebaja põgenemiskalduvustega. Seega on pärast Tallinna Vangla Maardu avavanglaosakonda paigutamist selgunud uued asjaolud, mis tingisid kaebaja ümberpaigutamise avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda.
27.Võttes arvesse, et 21.09.2016 käskkirjas nr 5-1/1935 viidatud teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 teave on piiratud juurdepääsuga riigisaladus, siis puudub kaebajal õigus sellekohase 5(7)
3-16-2679 infoga tutvumiseks. Seejuures on vastustaja kohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, et kohus võib otsuses tugineda tõenditele, mida kohtutoimikusse ei ole lisatud ja millega mõnel menetlusosalisel ei ole olnud võimalik juurdepääsupiirangute tõttu tutvuda ega nende suhtes oma seisukohta kujundada (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 18).
28.Küll aga on kohus tutvunud 23.08.2017 Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkirjas nr 51/1935 viidatud teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 andmetega kaebaja põgenemisohtlikkuse kohta. Nimelt tutvustas Tallinna Vangla kohtule 08.09.2016 kuupäevaga julgeolekualast teavet seoses M. V. põgenemisohtlikkusega. Kohus, tutvunud piiratud juurdepääsuga julgeolekualase teabega kaebaja osas, veendus, et vastustajal oli alus pidada kaebajat põgenemiskalduvustega kinnipeetavaks. Kohtule tutvustatud julgeolekualane teave oli piisavalt konkreetne, veendumaks, et tegemist on põgenemiskalduvusega kinnipeetavaga. Seejuures ei ole kaebaja esitanud andmeid osas, mis seaks teabe- ja uurimisosakonnal oleva info usaldusväärsuse kahtluse alla. Teisalt tuleb arvestada asjaoluga, et põgenemisohule hinnangu andmisel on käesoleval juhul tegemist prognoosotsusega, mistõttu on vastustaja õigesti märkinud, et vangla ei pea lähtuma üksnes juba aset leidnud sündmustest ja tõsikindlalt kinnipeetava käitumise kohta teada olevatest asjaoludest, vaid saab arvestada ka kogutud teabele ja kaudsetele asjaoludele tuginevaid prognoose ning ohuhinnanguid.
29.Kohtule tutvustatud julgeolekualane teave kandis kuupäeva 08.09.2016, mitte aga vaidlustatud käskkirjas märgitud 09.09.2016. Samas loeb kohus usutavaks vastustaja 04.09.2017 menetlusdokumendis toodud selgitused. Nimelt on Tallinna Vangla märkinud, et julgeolekualane info, millest Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud seoses kaebaja põgenemisohtlikkusega teadlikuks said, ei laekunud teabe- ja uurimisosakonnale mitte 09.09.2016, vaid 08.09.2016. Vastustaja lisab, et vaidlustatavasse käskkirja on kuupäev kantud selle järgi, millal teabe- ja uurimisosakonna ametnikud selle Maardu avavanglaosakonnale edastasid, s.o 09.09.2016. Oma väidete kinnituseks on vastustaja esitanud kohtule ka Rando Kalmus 09.09.2016 e-kirja, mille kohaselt on põgenemisohtlike isikute nimekirja lisatud ka kaebaja (tl 84). Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodud väidete usutavust ka asjaolu, et nii Tallinna Vangla 09.09.2016 käskkirjas nr 5-1/1857 (tl 11) kui ka käskkirjas nr 5-1/1858 (tl 12) on viidatud Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 andmetele M. V. põgenemisohtlikkuse kohta. Seejuures kajastas 08.09.2016 kuupäeva kandev julgeolekualane dokument teavet kaebaja põgenemisohtlikkuse kohta, millest sisulisest on lähtutud ka vaidlustatud käskkirja andmisel. Järelikult ei ole vaidlustatud käskkirjas peetud silmas mõnda muud teabe- ja uurimisosakonna kogutud teavet kaebaja kohta, kui just nimelt 08.09.2016 kuupäeva kandvat teavet kaebaja põgenemisohtlikkuse kohta.
30.Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkiri nr 5-1/1935 õiguspärane ning selle tühistamiseks alus puudub.
31.Kaebaja on vaidlustanud ka Tallinna Vangla 27.11.2016 vaideotsuse nr 15/16/322-4. Arvestades, et Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkiri nr 5-1/1935 on õiguspärane, on ka vaideotsus õiguspärane. Vaideotsuse õigusvastasust ei tingi ka asjaolu, et see saadeti üksnes kaebaja esindajale. Vastustaja on kohaselt märkinud, et kuivõrd kaebajat esindas vaidemenetluses volitatud esindaja advokaat Kadi Mägi, siis HMS § 26 lg 2 kohaselt, kui menetlusosalisel on esindaja, võib dokumendi saata ka üksnes esindajale. Selles, et kaebajat esindas vaidemenetluses advokaat Kadi Mägi, vaidlust ei ole ning see nähtub ka asja materjalist (tl-d 60-66). Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks pidanud igale vaidele vastama eraldi ega oleks tohtinud vaideid lahendada ühe dokumendina vormistatud vaideotsuses. HMS 6(7)
3-16-2679 § 86 lg 1 kohaselt vormistatakse vaideotsus kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks HMS § 86 lg-s 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse esitamise kohta. Käesoleval juhul vastab vaideotsus eelloetletud nõuetele. Vaiet lahendava haldusorgani otsustada on, kas ühe isiku poolt esitatud mitu vaiet sama haldusorgani erinevatele haldusaktidele saab lahendada ühe vaideotsusega või on need otstarbekas lahendada eraldi vaideotsustega. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 ls 2). Asja materjalist nähtuvalt ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud sellega, et esitatud vaiete osas tehti üks vaideotsus.
32.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
33.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria kohtunik
Brenner
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.