Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
23. juuli 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2679
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 21. septembri 2016. a käskkirja nr 5-1/1935 ja 27. novembri 2016. a vaideotsuse nr 5-15/16/322-4 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika Martisen
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonitähtaja ennistamine, apellatsioonkaebuse tagastamine, riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Tagastada XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2017. a otsuse peale haldusasjas nr 3-16-2679 läbivaatamatult selle esitajale.
Jätta rahuldamata XX taotlus riigi õigusabi saamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav XX paigutati Tallinna Vangla 18.05.2016 käskkirja nr 5-1/914 alusel Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse. Tallinna Vangla 09.09.2016 käskkirjaga nr 51/1857 paigutati XX ajutiselt Tallinna Vangla kinnisesse osakonda (põhjendusega, et teabe- ja uurimisosakonna andmetel on ta põgenemisohtlik) ja 09.09.2016 käskkirjaga nr 5-1/1858 tunnistati kehtetuks 30.08.2016 käskkiri nr 5-1/1730, millega oli XX-le antud luba järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat AS-s Eesti Keskkonnateenused. Tallinna Vangla 21.09.2016
3-16-2679 käskkirjaga nr 5-1/1935 paigutati XX karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla kinnisesse osakonda.
2.XX esitas 21.10.2016 vaided Tallinna Vangla 09.09.2016 käskkirjade nr 5-1/1857 ja nr 5-1/1858 ning 21.09.2016 käskkirja nr 5-1/1935 kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Vangla tagastas 27.11.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/322-4 XX vaided 09.09.2016 käskkirjade nr 51/1857 ja nr 5-1/1858 peale läbivaatamatult, sest vaided esitati tähtaja rikkumisega ja tähtaega ei ennistata. Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkirja nr 51/1935 peale esitatud vaie jäeti sama vaideotsusega rahuldamata, selgitades ühtlasi, et andmed XX põgenemisohtlikkuse kohta on julgeolekualane teave, mida ei ole võimalik avaldada.
3.XX esitas 27.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkirja nr 5-1/1935 ja 27.11.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/322-4 tühistamiseks. Kaebaja paigutamine avavanglast kinnisesse osakonda (sh ilma kaebajale selle aluseks olnud teavet avaldamata) oli õigusvastane, sest enne avavanglasse paigutamist teostati tema suhtes taustauuring ja riskihindamine ning kaebaja ei ole avavanglas viibimise ja väljaspool vanglat töötamise ajal rikkunud ühtegi kehtestatud reeglit. Neid asjaolusid arvestades ei saa kaebaja olla põgenemiskalduvusega ning vangla sellekohane hinnang on alusetu.
4.Tallinna Halduskohus jättis 28.09.2017 otsusega XX kaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 edastatud teabe kohaselt on kaebaja põgenemisohtlik. Põgenemiskalduvusega kinnipeetava karistuse täideviimine avavanglas ei täida karistuse täideviimise eesmärki. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kaebaja vastas avavanglasse paigutamise ajal või enne seda kehtestatud nõuetele. Põgenemisohtlikkuse hinnangu aluseks on uued asjaolud, mis on selgunud pärast XX avavanglasse paigutamist. Tegemist on piiratud juurdepääsuga riigisaladuseks tunnistatud teabega, millega kaebajal puudub õigus tutvuda. Kohus on tutvunud kaebaja ümberpaigutamise aluseks oleva teabega ning Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkirja nr 5-1/1935 ja 27.11.2016 vaideotsuse nr 515/16/322-4 tühistamiseks puudub alus. Tegemist on olemuselt prognoosotsusega.
5.XX esitas 01.11.2017 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kaebajale teadmata infoallikas on vanglale andnud tema kohta väärinformatsiooni ja vangla ei ole seda teavet sisuliselt kontrollinud. Kaebaja määrati väidetava põgenemisohu tõttu karistust kandma Tartu Vanglasse, kuid hiljem see otsus teadmata põhjusel tühistati, mis kinnitab, et põgenemisoht puudub. Kaebaja töötab hetkel Tallinna Vanglas töökohal, mis vajab liikumist väljaspool vanglat. Samuti liigub kaebaja Tallinna Vangla territooriumil osa tööajast ilma saatjata, mis tõestab, et ta ei ole põgenemisohtlik. XX taotles ühtlasi riigi õigusabi korras esindaja määramist.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.11.2017 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis XX-le 15-päevase tähtaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, riigilõivu tasumiseks ja riigi õigusabi taotluse täiendamiseks. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 30.10.2017, kuid apellatsioonkaebus on esitatud 01.11.2017.
7.XX selgitas 13.11.2017 seisukohas, et riigilõiv on tasutud ja apellatsioonitähtaja möödalaskmine toimus Tallinna Vangla viivituse tõttu, sest kohtuotsus jõudis kaebajani alles 02.10.2017.
2(5)
3-16-2679
8.XX teavitas 29.11.2017, et vabaneb vangistusest 30.11.2017. XX tingimisi enne tähtaega vabastamine nähtub ka Harju Maakohtu 14.11.2017 määrusest nr 1-14-10716, mis jõustus 30.11.2017.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Tallinna Halduskohus tegi vaidlustatud otsuse avalikult teatavaks 28.09.2017 ning sellest kuupäevast oli XX eelnevalt teavitatud Tallinna Halduskohtu 23.08.2017 määrusega (p 4), mis toimetati apellandile kätte 25.08.2017 (tl 73). Seega tuli apellatsioonkaebus HKMS § 181 lg 1 kohaselt esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev (30.10.2017) oli selgelt välja toodud ka Tallinna Halduskohtu 28.09.2017 otsuses märgitud selgitustes edasikaebamise korra kohta. Kuna XX apellatsioonkaebus on kohtule edastamiseks Tallinna Vanglale üle antud 01.11.2017 (tl 99p), siis on apellatsioonkaebus HKMS § 68 lg-st 4 tulenevalt esitatud tähtaega rikkudes. Menetlusseadustik ei näe kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja kulgema hakkamise osas ette erandit olukorras, kus menetlusosalisele oli kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg eelnevalt teatavaks tehtud, kuid ta sai kohtuotsuse kätte selle avalikult teatavaks tegemisest hiljem.
10.Kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus HKMS § 181 lg 3 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise vastavalt HKMS §-s 71 sätestatule. Tähtaja ennistamine on HKMS § 71 lg 1 järgi põhjendatud juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Apellant on viidanud asjaolule, et Tallinna Vangla edastas kohtuotsuse temale viivitusega alles 02.10.2017 (tl 107).
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, sest XX on apellatsioonkaebuse esitanud 30-päevase tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse kättesaamist. Kuigi apellatsioonitähtaja regulatsioon on kõigi menetlusosaliste jaoks ühtne, on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud, et kuna kinnipeetavatel puudub endal võimalus tagada kohtuotsuse viivitamatu kättesaamine, siis on kinnipeetavate põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise vältimiseks põhjendatud apellatsioonitähtaeg ennistada, kui apellatsioonkaebus on esitatud 30-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates (vt Riigikohtu 23.05.2011 määrus nr 3-3-1-32-11, p-d 6–8; 14.03.2011 määrus nr 3-3-1-93-10, p 6; 10.05.2010 määrus nr 3-3-1-17-10, p-d 14–15; 02.12.2009 määrus nr 3-3-1-78-09, p-d 10–11). Kuna ringkonnakohus ennistab apellatsioonitähtaja, ei esine HKMS § 187 lg 3 p-s 2 sätestatud alust apellatsioonkaebuse tagastamiseks. II
12.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb XX apellatsioonkaebus siiski tagastada HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel, mille kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus muu hulgas juhul, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi. XX on pärast apellatsioonkaebuse esitamist vanglast 30.11.2017 enne tähtaega vabanenud ning vaidlustatud haldusaktide tühistamine ei saa seetõttu olla enam vajalik tema õiguste kaitseks.
3(5)
3-16-2679
13.Kohtupraktika kohaselt on haldusakti peale, mille kehtivus on lõppenud, võimalik esitada tühistamiskaebus juhul, kui selle haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks olla siiski täielikult ammendunud. Kui haldusakti kehtivus on ammendunud, võib kohus kaebaja taotluse ja põhjendatud huvi korral teha kindlaks kaebaja õigusi rikkunud haldusakti õigusvastasuse (nt Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 34; 13.11.2014 otsus nr 3-3-144-14, p-d 11–12; Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2018 määrus nr 3-16-1456).
14.Praegusel juhul on XX vaidlustanud Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkirja, millega ta paigutati karistuse kandmise jätkamiseks avavangla asemel vangla kinnisesse osakonda, ning selle kohta tehtud 27.11.2016 vaideotsuse. Neil otsustel puudub vanglast vabanenud kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju, sest vangistuse täideviimise korraldust puudutav haldusakt saab omada õiguslikku toimet üksnes senikaua, kuni isik viibib jätkuvalt vangistuses. Isegi juhul, kui kohus praeguses asjas vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistaks, ei mõjutaks see enam kuidagi kaebaja õiguste ja kohustuste sisu ega mahtu. Kuna asjaolude muutumise tõttu on tühistamiskaebusega vaidlustatud haldusaktid muutunud ainetuks, on tühistamiskaebus õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu menetluslikult lubamatu.
15.Esitatud tühistamiskaebuse alusel saaks ringkonnakohus jätkata menetlust Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkirja ja 27.11.2016 vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes üksnes juhul, kui kaebajal on sellise tuvastuse suhtes põhjendatud huvi (vt analoogia korras HKMS § 152 lg-t 2). Praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõue saaks seejuures seonduda üksnes kaebaja võimaliku sooviga esitada edaspidi kahju hüvitamise kaebus. Seoses XX vanglast vabanemisega ei saa esineda vajadust tuvastada vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust rehabiliteerival või preventiivsel eesmärgil. Kuivõrd apellatsioonkaebus on esitatud enne 01.01.2018, siis tuleb selle suhtes HKMS § 283 lg 1 alusel kohaldada HKMS § 45 lg 2 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni, mis võimaldas põhimõtteliselt tuvastamiskaebuse esitamist ka hüvitamiskaebuse ettevalmistamise eesmärgil (st erinevalt HKMS § 45 lg 2 kehtivast sõnastusest). Samas tulenes ka varasema HKMS § 45 lg 2 kolmandast lausest piirang, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
16.Ringkonnakohtu hinnangul olekski võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu ei ole alust ka tuvastamiskaebusele üle minna. XX-l võiks iseenesest esineda kahju hüvitamise nõue seonduvalt asjaoluga, et ta kaotas võimaluse käia tööl väljaspool vanglat ja teenida sellest tulu. Samas ei ole nimetatud võimaluse kaotus põhjuslikus seoses Tallinna Vangla 21.09.2016 käskkirjaga, millega XX paigutati karistuse edasiseks kandmiseks kinnisesse osakonda, sest vangavälise töötamise võimaluse minetas kaebaja juba Tallinna Vangla 09.09.2016 käskkirjadega, millega ta paigutati ajutiselt kinnisesse osakonda ja tunnistati kehtetuks temale antud luba järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat. Viimati nimetatud käskkirjade vaidlustamiseks pöördus XX vangla poole hilinenult ja tema vaie jäeti selles osas läbi vaatamata. Tallinna Halduskohus tagastas 31.01.2017 määrusega XX kaebuse Tallinna Vangla 09.09.2016 käskkirja nr 5-1/1857 ja 09.09.2016 käskkirja nr 5-1/1858 tühistamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult, sest kaebaja ei olnud pidanud kinni nõude kohtueelseks menetlemiseks ettenähtud korrast. XX ei ole kaebuse osalise tagastamise kohta tehtud määrust vaidlustanud.
17.Kuna asjas esitatud tühistamisnõue on muutunud kaebaja vanglast vabanemise tõttu ainetuks ja tuvastamiskaebusele üleminekuks puudub kaebajal aktsepteeritav põhjendatud huvi, tuleb XX apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel tagastada. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2).
4(5)
3-16-2679 III
18.XX on apellatsioonkaebuses taotlenud ka riigi õigusabi korras esindaja määramist, põhjendades seda asjaoluga, et Tallinna Vanglat esindavad juristid ning kaebaja ei oska ennast ise pädevalt kaitsta, mistõttu ei oleks tagatud õiglane menetlus.
19.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Tallinna Halduskohus on 08.02.2017 määruse p-ga 7 (tl 36p) jätnud praeguses asjas juba varasemalt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja on suuteline kohtumenetluses dokumente koostama ning nendes oma seisukohti väljendama, samuti tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosaliste huvid ei jääks kaitseta (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.05.2017 määrusega halduskohtu määruse muutmata, selgitades, et tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult või menetluslikult keeruka kohtuasjaga, mis tingiks riigi õigusabi korras esindaja määramise. Riigikohus jättis 03.08.2017 määrusega XX määruskaebuse menetlusse võtmata.
20.Ringkonnakohus leiab, et olenemata asjaolust, et halduskohus on jätnud kaebuse rahuldamata, ei ole sellega kaasnenud vajadust muuta ringkonnakohtu 05.05.2017 määruses toodud seisukohta XX suutlikkuse osas kaitsta praeguses haldusasjas ise oma õigusi. Pelgalt asjaolu, et Tallinna Vanglat esindavad asutuse koosseisu kuuluvad juristid, ei anna alust riigi õigusabi määramiseks. Muu hulgas on XX-l olnud seoses vanglast vabanemisega varasemast avaramad võimalused tutvuda asjassepuutuvate õigusaktidega ning otsida vajaduse korral õigusnõustaja abi. Kuna ringkonnakohus tagastab XX apellatsioonkaebuse seoses tema õiguskaitsevajaduse äralangemisega, siis esineb riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ka RÕS § 7 lg 1 p-s 2 sätestatud alus, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.