lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2246/47

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 20.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2246/47
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1473
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 32 lg 1, 4, 5VäljasõidutunnistusVangS § 23 lg 1Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärkHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2246/28Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-16-2247/17Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TA R T U H A L D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-2246

Otsuse kuupäev

20. september 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

********i kaebus Viru Vangla 16.09.2016.a otsuse nr 72/24380-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja ******** Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20.10.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1.******** esitas 19.08.2016.a Viru Vanglale taotluse lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks ajavahemikul 16.09.2016 07.10.2016 seoses perekonnaprobleemidega (tl 68). Viru Vangla jättis 16.09.2016.a otsusega nr 7-2/24380-2 (tl 8-9, edaspidi vaidlustatud otsus) taotluse rahuldamata. Vangla põhjendas keeldumist järgmiselt. Kaebajal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaebaja suhtes on korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeoleku-abinõusid, teda on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Kaebaja on pannud toime kuriteo katseajal. Vangla ei saa olla kindel, et kaebaja väljasõidule lubamine on ühiskonnale turvaline. Peresidemete säilitamiseks ja probleemide lahendamiseks on muid võimalusi, näiteks kokkusaamised.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.******** esitas 05.10.2016.a Viru Vanglale vaide (tl 69), milles ta taotles vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist ja lühiajalise väljasõidu lubamist. Viru Vangla jättis 03.11.2016.a otsusega nr 6-12/249-2 (tl 10-11) vaide rahuldamata.
3.******** esitas 06.11.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-6, tõlge tl 13-14), mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud otsuse tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes.

Kaebaja selgitas, et ta vajas väljasõitu seoses erakorralise perekondliku sündmusega, mida ei saa lahendada telefoni teel. Kaebaja abikaasa sundis teda esitama lahutust, mis toimub 15.11.2016. Kaebaja tahtis lahendada pereprobleemi 22.10.2016.a. pikaajalisel kokkusaamisel, kuid abikaasa kokkusaamisele ei tulnud. Kaebaja soov on säilitada perekond. Lühiajaline väljasõit on selleks ainus võimalus. Kaebaja ei kanna eluaegset vangistust, tal ei ole põgenemiskalduvust. Väljasõidu korral ei kavatse ta kuritegu toime panna ja on nõus elektroonilise järelevalvega.

4.Kaebaja abielu lahutati Harju Maakohtu 10.01.2017.a otsusega, mis jõustus 17.01.2017 (tl 75). Kaebaja esitas 06.08.2017.a taotluse tuvastamiskaebusele üleminekuks (tl 80-86, tõlge tl 87). Lühiajalisest väljasõidust keeldumisega rikkus vangla oluliselt kaebaja õigusi ja vabadusi, sh põhiseaduse § 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. See tõi kaasa kaebaja sotsiaalsete suhete purunemise. Kaebaja ei nõustu vangla põhjendustega. Kaebajale on loodud negatiivne iseloomustus, vangla raskendab tema elu ja loob olukordi, kus kaebaja jääb süüdi. Tartu Halduskohus andis 23.08.2017.a määrusega kaebajale loa minna üle vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele.
5.Viru Vangla palus oma 07.12.2016.a ja 11.09.2017.a seisukohtades (tl 66-67, 103) jätta kaebuse rahuldamata. Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmine on vangla kaalutlusotsus, mille tegemisel on vanglal lai kaalutlusruum. Kinnipeetaval ei ole absoluutset subjektiivset õigust sellisele väljasõidule, vaid selle üle otsustab vangla. Vaidlustatud otsus vastab kõikidele kaalutlusotsusele kehtestatud nõuetele. Otsus on jälgitav ning menetleja põhjendused loogilised. Kaebaja kannab karistust esimese astme kuritegude eest, milleks on röövimised. Kaebaja on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt pannud vanglas toime rikkumisi (tl 70) ja tema suhtes on olnud vajalik kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid (tl 71-72). Eeltoodu ei tekita vastustajas veendumust, et kaebaja suudaks lühiajalisel väljasõidul käituda õiguskuulekalt. Kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamisel peab vangla arvestama muuhulgas ühiskonna üldise turvalisusega, mistõttu ei saa kinnipeetavaid kergekäeliselt väljasõidule lubada. Kohtu seisukoht
6.Kinnipeetava lubamist lühiajalisele väljasõidule reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 32. See paragrahv eristab tavapärast lühiajalist väljasõitu (lg 1-3) ja väljasõitu erakorralise perekondliku sündmuse korral (lg 5). VangS § 32 lg 5 näeb ette, et abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul tegemist erakorralise perekondliku sündmusega VangS § 32 lg 5 mõttes. Eeltoodud sättes on mõeldud sündmust, mis on ootamatu või kordumatu. Selliseks sündmuseks on lisaks lähedase isiku parandamatule haigusele või surmale loetud näiteks lapse sündi (vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2014, lk 101). Kaebaja kirjeldatud olukord - lahkhelid abikaasade vahel - ei olnud erakorraline või ootamatu sündmus. Kaebaja ja tema abikaasa lahutuse küsimust on Harju Maakohus arutanud kolmes

kohtuasjas numbritega 2-16-2486, 2-16-12465 ja 2-16-18262 (tl 17-19, 75). Kõigil juhtudel algatas abielu lahutamise kaebaja. Esimese hagi esitas kaebaja veebruaris 2016. Esimesed kaks asja lõppesid sellega, et kaebaja võttis hagi tagasi, kolmandas asjas abielu lahutati. See näitab, et lahkhelid abikaasade vahel olid pikaajalised ning asja arengut kontrollis kaebaja. Seega tuleb vaidlustatud otsuse õiguspärasust hinnata tavapärast lühiajalist väljasõitu reguleerivate sätete alusel. Ka vastustaja viitab vaidlustatud otsuses VangS § 32 lõikele 1, mitte lõikele 5.

7.VangS § 32 lg 1 näeb ette, et kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Otsus väljasõidu lubamise kohta on kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seda, mida arvestada kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustamisel, reguleerivad VangS § 32 lg 4 ja 6. Sellisteks asjaoludeks on kuriteo toimepanemise asjaolud, individuaalse täitmiskava täitmine ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega, väljasõidu luba ei anta põgenemiskalduvustega kinnipeetavale. Hinnatavaid asjaolusid on täpsustatud justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 82, kus on ära toodud kinnipeetava toimepandud kuriteo laad, kinnipeetava isiksuseomadused või kriminogeensed riskid, kinnipeetava käitumine vanglas, väljasõiduplaani täitmine eelmiste väljasõitude ajal, individuaalse täitmiskava järgimine, väljasõidu eesmärk ja väljasõidu eeldatav mõju kinnipeetavale. Vangla sisekorraeeskirja § 83 p 31 ja 4 kohaselt võib väljasõiduloa andmisest keelduda muuhulgas juhul, kui kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib või kui muul põhjusel on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 2 kohaselt vormistatakse väljasõidule lubamise või väljasõidutaotluse rahuldamata jätmise otsus käskkirjana ja otsus peab olema põhjendatud.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
9.Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud otsus kõigile punktis 7 toodud nõuetele. Vastustaja on arvesse võtnud kohased asjaolud - kaebaja kuritegude laad ja kaebaja käitumine vanglas, sh kaebajale määratud distsiplinaarkaristused ja tema suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud. Vastustaja on välja toonud, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu on lühiajalise väljasõidu keelamise aluseks. Vastustaja on kaalunud kaebajast tulenevaid võimalikke riske ja teinud järelduse, et kaebaja väljasõidule lubamine ei ole ühiskonnale turvaline, kuna ka suletud keskkonnas jätkab kaebaja rikkumiste toimepanemist. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja kaalutlused olid kohased ja piisavad ning vastustaja ei ole kaalumisvigu teinud.
10.Õige ei ole kaebaja väide, et vangla etteheited talle on otsitud. Kaebajale distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad nr 5-2/194, 6-3/416-D ja 6-3/952-D (tl 70) on kehtivad. Kaebajale on karistused määratud erinevate rikkumiste eest - ebaviisakas suhtlemine

ametnikuga, suitsetamise eeskirjade rikkumine, teise kinnipeetava telefonikaardi kasutamine. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja neid karistusi vaidlustanud. Ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes Viru Vangla 19.05.2016.a käskkirjaga nr 6-4/363 (tl 71-72) oli tingitud kaebaja käitumisest - käskkirja kohaselt provotseeris kaebaja oma käitumisega teisi kinnipeetavaid ja tekitas osakonnas omavahelisi pingeid. Selle käskkirja vaidlustas kaebaja kohtus, kuid kaebus jäeti rahuldamata ja kohtuotsus on jõustunud (kohtuasi 3-16-1457).

11.Kaebaja väitel ei ole tal põgenemiskalduvust ja ta nõustus elektroonilise järelevalvega. Kohtu hinnangul võib see olla õige, kuid see ei tähenda, et kaebaja taotlus oleks tulnud rahuldada. Põgenemiskalduvus on ainult üks asjaoludest, mida tuli arvestada ja selle puudumine ei tähenda veel seda, et lühiajalist väljasõitu tuleb igal juhul lubada. Kuna vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud põgenemiskalduvust, siis ei olnud ka elektroonilise valve võimaluse kaalumine vajalik.
12.VangS § 23 lg 1-2 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist ning vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Peresidemete, sh abielu säilitamine on kahtlemata oluline. Samas ei ole vanglavälise suhtlemise ainsaks viisiks lühiajalised väljasõidud. Suhtlemine on võimalik ka lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefonikõnede kaudu. Sellele on vaidlustatud otsuses viidanud ka vastustaja. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus väljasõidule ning soov kohtuda oma abikaasaga väljaspool vanglat ei kaalunud praeguse vaidluse asjaoludel üles väljasõiduga kaasnevat julgeolekuriski. Lisaks selgitas kohus kaebajale 11.11.2016.a määruses, et maakohtus abielulahutuse asjas peetaval kohtuistungil oleks kaebaja saanud selgitada oma soovi abielu säilitada ja maakohus saab määrata abikaasadele aja leppimiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 357).
13.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium