lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1350/17

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1350/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
08.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1261
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 8. august 2017, Tartu 3-17-1350 Igor Geraskin ́i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning Viru Vanglale esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse tegemiseks (hoiduda kartserikaristuste täitmisele pööramisest järjestikku ning tagada kartserikaristuste täitmise vahe vähemalt 10 päeva). Igor Geraskini määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. juuni 2017. a määruse peale Määruskaebuse esitaja Igor Geraskin Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Igor Geraskini määruskaebus rahuldamata 30. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

ja

Tartu

Halduskohtu

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla 23. mai 2017 käskkirjaga nr 6-3/516-1 tunnistati kinnipeetav I. Geraskin süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 10. mail 2017 ning karistati teda 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Karistus pöörati täitmisele 6. juunil 2017. I. Geraskin esitas 19. juunil 2017 vastustajale vaide käskkirja vaidlustamiseks.
2.I. Geraskin esitas 25. juunil 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks hoiduda I. Geraskini kartseris hoidmisest pidevalt järjestikku ning tagada kartserikaristuste täitmise vahel s.t enne uue kartserikaristuse täitmisele pööramist tavarežiimil viibimine vähemalt 10 päeva. I. Geraskinit on kartseris hoitud juba üle 6 kuu, ta on esitanud vaide Viru Vangla 23. mai 2017. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning menetlus veel kestab. Kinnipeetav on taotlenud pikaajalise kokkusaamise võimaldamist abikaasa ja lapsega 2017. aasta juunis ja juulis, kuid mõlemad taotlused on jäänud rahuldamata, kuna kinnipeetav viibib taotletava kokkusaamise ajal kartseris. Järjestikuste distsiplinaarkaristuste kohaldamisega lõhub vangla meelevaldselt esialgse õiguskaitse taotluse esitaja füüsilist ja psüühilist tervist ning perekonnasidemeid ja teisi olulisi kontakte. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud määruses haldusasjas 3-17-533, et vangla on kohustatud mitte hoidma kinnipeetavat järjestikku kartserirežiimil. Lisaks taotleb

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

I. Geraskin tema vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

3.Viru Vangla palus vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta taotlus läbi vaatamata. Kohtule esitatud taotluses ei ole kaebaja ise määratlenud, millisel alusel ta esialgset õiguskaitset taotleb ning kaebaja on esitanud kaks erinevat pöördumist, millega võiks menetletavat taotlust hüpoteetiliselt siduda. Kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras abstraktselt kõigil juhtudel, et vangla jätaks erinevate karistuste vahele vähemalt 10-päevase vahe. Hoolimata kaebaja viitamisest konkreetsele distsiplinaarasjale (käskkiri nr 6-3/516-1) ja sellele esitatud vaidele, on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses tuginenud üldisele kohustamiskaebusele, mistõttu ei saa esitatud taotlust tõlgendada selle vaidemenetluse ajal esitatuks. Kaebaja nõue seostub pigem 26. aprillil 2017. a A. Nilenderi kui kinnipeetavate s.h I. Geraskini esindaja poolt esitatud taotlusega, mille puudused kõrvaldati 5. juunil 2017. Nimetatud taotluse lahendamise 30-päevane tähtaeg ei ole veel saabunud ja taotlus on lahendamata. Vastustaja leiab, et kuna esialgset õiguskaitset ei ole võimalik kohaldada taotluse lahendamise ajal, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Kinnipeetavale kohaldatud kartserikaristus kestab 6. juunist – 6. juulini 2017 ning hetkeseisuga täitmisele pööramata kartserikaristusi ei ole. Kaebaja kannab distsiplinaarkaristust tavalises elukambris, kus talle kohaldatakse kartserirežiimi isiklike esemete ja päevasel ajal voodivarustuse äravõtmisega.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 30. juuni 2017. a määrusega I. Geraskini taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks esialgse õiguskaitse esitamisel ja jättis I. Geraskini esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on sõnastatud üldiselt, aga kaebaja tahet saab tõlgendada nii, et ta soovib praeguse vaidemenetluse raames käskkirja nr 6-3/516-1 täitmise peatamist. HKMS § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama avalikku huvi, puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Praeguses asjas avalikkuse huvi puudub. Halduskohus leidis, et I. Geraskin on olnud ajavahemikul 12.05.-06.06.2017 tavarežiimil – seega ei ole põhust väita, et kartser oleks kestnud ülemäära kaua. Halduskohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on praegu põhjendamatu ja esialgse õiguskaitse taotluse rakendamiseks puudub vajadus. Seega jääb taotlus täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustus vanglaga selles, et kaebajal on võimalik distsiplinaarkaristusi, sh kartserikaristusi vältida õiguskuuleka käitumisega.
5.I. Geraskin esitas 15. juulil 2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30. juuni 2017. a määrus. Kaebaja ei ole olnud vahemikus 12.05-06.06 2017 tavarežiimil vaid on nüüdseks viibinud kartserirežiimil järjest üle 7 kuu. Halduskohus ei ole määruse tegemisel arvestanud õiguskantsleri seisukohtadega 5. oktoobri 2016. a ettekirjutuses ja CPT 2012. aasta raporti seisukohtadega, kus nõutakse kartserikaristuste kohaldamise lõpetamist just rahumeelse tööst keeldumise puhul. Lisaks on Tartu Halduskohtu määrus vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 3-17-533, millega sarnases asjas kohaldati kinnipeetavale esialgset õiguskaitset. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt asjas puudub avalik huvi. Kindlasti ei ole avalikkuse huvides, et kaebaja vabanedes on tema perekond lagunenud, tütar võõrdunud ja olulised sidemed katkenud.

Lisaks taotleb I. Geraskin tema vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.

6.Tartu Ringkonnakohus jätkas 20. juuli 2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse esitajale Tartu Halduskohtu antud menetlusabi ja vabastas I. Geraskini riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat sellele vastama.
7.Viru Vangla palub määruskaebusele esitatud seisukohas jätta I. Geraskini määruskaebus läbi vaatamata, kuna faktilised asjaolud on sedavõrd muutunud. Käskkirjaga nr 6-3/516-1 seotud vaidemenetlus on lõppenud Viru Vangla 14. juuli 2017. a vaideotsusega nr 6-12/194-2, millega jäeti I. Geraskini 19. juuni 2017. a vaie nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning teadaolevalt ei ole vaideotsust kohtus vaidlustatud. Määruskaebuse esitaja on käskkirjaga nr 6-3/516-1 määratud distsiplinaarkaristuse ära kandnud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlus samas asjas enam olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Määruskaebuse esitaja kannab hetkel käskkirjaga nr 6-3/648-1 määratud distsiplinaarkaristust ning käesolevalt toimub distsiplinaarmenetlus 12. juulil 2017 ja 21. juulil 2017 koostatud ettekannete osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
9.HKMS § 249 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaide- või kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning hoida kohtu- või vaidemenetluse ajal ära niisugune isiku õiguste riive, mille kõrvaldamine ei ole pärast põhivaidluse lõppu enam võimalik. Seega peab kaebaja vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus ning kohus teeb otsuse ainult kaebuses esitatud nõude ja aluse kohta, ületamata nende piire. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse üheks kriteeriumiks on, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, olema eesmärgipärane ning esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad.
10.I. Geraskin taotleb, et kohus kohustaks Viru Vanglat hoiduma talle järjestikuste kartserikaristuste kohaldamisest ja võimaldama peale iga kartserikaristuse ärakandmist tavarežiimil viibimist vähemalt 10 päeva. Halduskohus on lugenud esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse tõttu lubatavaks, kuna I. Geraskin on eelnevalt vaidemenetluses vaidlustanud talle kartserikaristuse määramise ja taotluse esitamise ajal täitmisele pööratud käskkirja nr 6-3/516-1, mille täitmise peatamist halduskohtu hinnangul esialgse õiguskaitse abinõuna soovitakse. Käesolevaks ajaks on nimetatud vaidemenetlus lõppenud Viru Vangla 14. juuli 2017. a otsusega nr 6-12/194-2, millega I. Geraskini vaie jäeti rahuldamata. Vastustaja ka halduskohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud vaidemenetlus ei anna alust I. Geraskini taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks, kuna vaide rahuldamata jätmisele järgnevas kohtumenetluses saab kaebaja vaidlustada üksnes konkreetse distsiplinaarkaristuse määramist ja asja lahendamisel ei saa kohus anda hinnangut distsiplinaarkaristuste järjestikusele kohaldamisele. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole I. Geraskin esitanud vanglale vaiet ega kohtule kaebust kartserikaristuste vahedeta täitmisele pööramise vaidlustamiseks ning kartserikaristuste kandmise vahapeal tavarežiimi võimaldamiseks. Seega ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt kohtumenetlust ega vaidemenetlust.
11.Eelnevast tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ringkonnakohus jätab Igor Geraskini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
12.HKMS § 210 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks. Ringkonnakohus peab ringkonnakohtunike puhkuste ajakavast tulenevalt asja kiiremaks lahendamiseks põhjendatuks määruskaebuse lahendamist ühe ringkonnakohtuniku poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja