lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1007/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1007/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1251
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1007

Haldusasi

A.N.i kaebus Tartu Vanglalt 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada A.N.i kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1.A.N. esitas 27.03.2017 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju 5000 euro hüvitamiseks (tl 9). Taotluse kohaselt paigutati A.N. 23.03.2017 haigena ja palavikus jälgimiskambrisse. Lisaks vangla ähvardas A.N.it oma 24.03.2017 vastusega nr 1-13/37-2. Kaebaja leidis, et kuna ta oli haige, siis tema jälgimiskambrisse paigutamine oli ebaseaduslik ja põhjendamatu. A.N. taotles tema tervise kahjustamise, ebaseadusliku paigutamise ja ähvardamise eest mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Tartu Vangla 10.05.2017 vastusega nr 1-13/64-2 jäeti A.N.i taotlus rahuldamata (tl 3). A.N. esitas 15.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses: - kartserikambrisse paigutamisega tekitatud tervisekahjuga; - kaebaja paigutamisega valvekaameraga kambrisse ja eraelu puutumatuse rikkumisega; - kaebaja ähvardamisega.
2.Kohus jättis 12.06.2017 määrusega kaebuse käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal: - täpsustada, kas ta vaidlustab meditsiinitöötaja kooskõlastust või mõne muu vanglaametniku tegevust ning kuidas põhjustas see töötaja või ametnik kaebajale tervisekahju (p 4); - selgitada, miks ta leiab, et teda 23.03.2017 kambris 1005 kaameratega jälgiti ning esitada oma väite kinnitamiseks tõendid või taotlused tõendite kogumiseks (p 5); - selgitada, millise negatiivse tagajärjega teda avalduse tagasi võtmata jätmise korral ähvardati; miks selline ähvardus oli vangla tahteks, miks seda pidi keskmine inimene ähvardusena mõistma ning kas ja kuidas ähvardus täitus (p 6); - täpsustada, kas kaebuses täiendavalt kirjeldatud asjaolude näol on tegemist kahjunõude täiendava iseloomustamise ja tausta selgitamisega või soovib kaebaja nende asjaolude osas taotleda kahju hüvitamist (p 7); - esitada kohtule oma kontaktandmed, kuhu kohtul on võimalik edastada menetlusdokumente pärast kaebaja vanglast vabanemist (p 8).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

Kaebaja sai määruse kätte 13.06.2017. Kaebuse puudused tuli kõrvaldada 15 päeva jooksul, s.o hiljemalt 28.06.2017. Kaebaja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka käesoleva määruse koostamise ajaks vastanud.

3.Kohus leiab, et kaebus tuleb kokkuvõttes tagastada. Kohus tagastab erinevad nõuded erinevatel alustel. 3.1 Kaebaja leiab, et asjaolu, et ta paigutati haigena Tartu Vangla kartserikaristust kandma, oli ebaseaduslik. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja kartserisse paigutamine oli kooskõlastatud Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja dr Piret Kooliga, kelle 11.04.2017 kirjalike selgituste kohaselt (tl 10) võttis ta kaebaja kartserisse paigutamiseks kooskõlastuse andmisel arvesse kaebaja perearsti 22.03.2017 sissekannet ja kooskõlastas kaebaja 23.03.2017 kartserisse paigutamise eritingimustel, ööpäevaringse lavatsi tingimustes (st kinnipeetav saab istuda taburetil ja vajadusel visata pikali lavatsile). Riigikohus on selgitanud korduvalt, et vaidlus tervishoiuteenuse sisu üle, sh kas isik vajab tervishoiuteenust ning kas esinevad meditsiinilised näidustused teatud toimingute lubamiseks või keelamiseks, on eraõiguslik. Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Riigikohtu erikogu 28. augusti 2012. a määruses asjas nr 3-3-4-1-12 (p 9) leiti, et ravivajaduse diagnoosimise ja ravimite määramise vajadusele hinnangu andmisel osutas vangla meditsiinitöötaja kaebajale tervishoiuteenust, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Halduskolleegium on varem asunud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10 ja 21. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10). Asjas saaks olla avalik-õiguslik vaidlus üksnes siis, kui kaebajal oleks etteheiteid seoses tervishoiuteenuse tagamisega. Kaebaja ei väida samuti, et paigutati haigena kartserikambrisse ilma meditsiinitöötaja otsuseta või ilmnes muu vanglaametniku (v.a meditsiinitöötaja) tegevus, mis tekitas kaebajale tervisekahju. Eeltoodust tulenevalt tuleb kartserikaristuse kandmiseks paigutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue tagastada, kuna selle nõude aluseks oleva väidetava ebaseadusliku tegevuse hindamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebajal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse. 3.2 Kaebaja leiab, et kuna ta ei teinud ühtegi intsidenti ega lõhkunud midagi, siis paigutati ta 23.03.2017 põhjendamatult jälgimiskambrisse. Kaebaja on seisukohal, et kaamerad kambris 1005 töötasid, kuigi vangla on väitnud vastupidist. Kohus leiab, et kaebus on perspektiivitu, kuna vaidlustatud asjaolu kohta on kogutud tõendid, mis kaebaja väiteid ei kinnita. Tartu Vangla on kohtule esitatud vaidlusaluses vastuses viidatud dokumendid: Tartu Vangla 24.03.2017 vastus nr 2-3/772-2; Tartu Vangla 26.04.2017 vastus nr 2-3/8962; Tartu Vangla 27.04.2017 vastus nr 2-3/796-2 (tl 12-14) ning kolmanda üksuse vanemvalvur Janar Heeringu 23.03.2017 ettekanne nr 1602 (tl 8). Nimetatud tõendid kinnitavad üheselt, et kaebaja suhtes ei teostatud videovalvet. Arvestades seda, et vanglal tuleb tõendada negatiivset asjaolu, ei ole kinnipidamisasutuselt muude tõendite kogumine ilmselgelt võimalik. Üksnes kaebajal on seega võimalik esitada tõendid positiivse asjaolu ehk selle kohta, et teda siiski kambris jälgiti. Kaebaja ei ole peale oma paljasõnalise väite esitanud ühtegi tõendit ega tõendi kogumise taotlust. Kohtule ei nähtu ka ühegi muu tõendi kogumise võimalust. Ka juhul, kui kuulata kaebaja vande all üle, ei nähtu kaebajal olevat teadmist enda jälgimise kohta. Kaebajal on üksnes kõhklus, kuna tema 2(3)

hinnangul reageeris vangla kiiresti. Kohus märgib, et võimalik asjaolu, et samas kambris on mingil muul ajal kaebajat või kedagi teist jälgitud, kaebaja väidet ei tõenda. Kohus märgib täiendavalt, et vangistusseaduse § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab sama seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vangistusseaduse § 7 lg 2 kohaselt on kinnipeetavate majutamiseks kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 punkti 1 kohaselt on üheks järelevalve toiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Seega on vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt vanglateenistusel õigus kinnipeetavaid jälgida nii vahetult kui elektrooniliselt ja seda vangla ruumide ja isikute suhtes. Kinnipeetaval puudub valikuõigus, kas tema suhtes tehakse visuaalset või elektroonilist jälgimist. Kuna kaebaja väidetava asjaolu kohta ei ole võimalik tõendeid koguda, kaebaja ei ole ka ühegi tõendi kogumist taotlenud, vastustaja esitatud tõendid kinnitavad vastupidist ning kinnipeetava jälgimine ei ole õigusvastane, leiab kohus, et nõue tuleb ilmselge perspektiivituse tõttu HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. 3.3 27.03.2017 kahju hüvitamise taotlusest vanglale nähtuvalt seob kaebaja tema võimaliku ähvardamise asjaoluga, et Tartu Vangla 24.03.2017 vastuses nr 1-13/37-2 kaebaja 20.02.2017 kahjunõudele on vangla märkinud, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 8 kohaselt on kaebajal õigus oma taotlus enne haldusmenetluse lõppemist tagasi võtta. Kohus leiab, et selle nõude osas puudub ilmselgelt vangla õigusvastane tegevus ning ka tekkinud kahju. Vangla selgitas kaebajale üksnes seadusest tulenevat õigust. Haldusorgani algatusel isiku õiguste selgitamine ei ole õigusvastane. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kui kaebaja ei võta taotlust tagasi, rakendatakse tema suhtes ebameeldivat tagajärge või võiks ilmneda oht tema tervisele või varale. Seega ei saanud kaebajale tema õiguste selgitamine tekitada talle mittevaralist kahju, sh valu, ängi või ebakindlust, samuti alandada tema inimväärikust. Kuna asjas puudub vangla õigusvastane tegevus ning kahju ei ole tekkinud, puudub kaebajal kaebeõigus ja nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

4.Kaebaja on kaebuses kirjeldanud ka muid asjaolusid, näiteks kaebaja - käis haigena Tartu Maakohtus istungil, samuti viitab ravilugudele nr 171 ja nr 172; - nõudis kartserikaristuse peatamist, toitlustamisest loobumise (nn nälgimis) avalduse toomist ja soovis helistada advokaadile, sellele ei reageeritud; - pole saanud vastust 20.02.2017 kahjunõudele; - lasti haigena raskeid asju vedada. Nimetatud asjaolude osas ei ole kaebaja selgesõnaliselt kahju hüvitamist taotlenud, samuti ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja ei ole ka täpsustanud, kas tegemist on kahjunõude täiendava iseloomustamise ja tausta selgitamisega või soovib kaebaja nende asjaolude osas taotleda kahju hüvitamist. Kuna nimetatud asjaolud kahju hüvitamise taotluses puuduvad, eeldab kohus, et tegemist on üksnes kahjunõude täiendava iseloomustusega ega käsitle toodud asjaolusid eraldi nõuetena. Kohus märgib, et eraldi nõuetena käsitlemise korral tuleks need kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium